Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud

Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud Traditional Songs, Instrumental Pieces and Dances of Hiiumaa Koostanud / Compiled by HELEN KÕMMUS Sisukord / Contents Lugude nimestik / Track list 3 Saateks / Introduction 9 Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 17 Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist Recordings from the Estonian Folklore Archives 11

2 Torupillimängija Juhan Maaker Iisakus, foto aastaist 1924 1930 / Bagpipe player Juhan Maaker in Iisaku between 1924 1930. ERA, Foto 8924

CD LUGUDE NIMESTIK / CD TRACK LIST 1. Sõua paati, jõua laeva / Sail the boat, go the ship (regilaul / runosong). Leena Elmi 2. Kott katki, tahab lappi / Bag is broken, needs patching (tantsulaul pulmas / dance song at a wedding). Leena Elmi 3. Tule nüüd tantsima, leememoor / Come dancing now, broth lady (tantsulaul pulmas / dance song at a wedding). Leena Elmi 4. Iiut-tiiut, tee oli viltu / Iiut-tiiut, the road was crooked (regilaul / runosong). Lisette Lauri 5. Mina vaene põlgtud ema laps / Woe is me, a reviled mother s child (siirdevormiline laul / transitional song). Elli Küttim 6. Aiut-tuiut, tuisk oli lahti / Aiut-tuiut, the snowstorm had started (siirdevormiline laul / transitional song). Leeni Jõgi 7. Liiri-lõõri, lõokene / Wirble-warble, little lark (ahellaul / chain song). Elli Küttim 8. Kits kile karja. Ää-äiu, puu-puiu / Nanny-goat, get to the pasture. Ää-äiu, puu-puiu (ahellaul ja hällilaul / chain song and lullaby). Elli Küttim 9. Parmu matus / The horsefly burial (lastelaul / children s song). Aino Engso 10. Must pukk, hall pukk / Black ram, grey ram (töölaul / work song). Elli Küttim 11. Krimpsiigadi, krampsaagadi (torupilli-imitatsioon / bagpipe imitation). Elli Küttim 12. Küljeluu, sääreluu / Side bone, leg bone (torupilli-imitatsioon / bagpipe imitation). August Mölder 13. Mart tantsis, maa mürises / Mart danced, ground rumbled (tantsulaul / dance song). Elli Küttim 14. Tee luuda ja too luuda / Make a broom and bring a broom (tantsulaul / dance song). Elli Küttim 15. Ma tahan jätta maha / I want to leave behind (rahvakoraal / folk choral). Liisa Siisberg CD lugude nimestik / CD track list 3

4 16. Tepu Mardi laul / Tepu Mart s song (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Agnes Kalju 17. Kassari vanapoisi laul / Kassari bachelor s song (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Marta Kalju 18. Saralde Tooma kosjalugu / Saralde Toomas s bridal quest (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Elli Küttim 19. Pilkelaul külatüdrukutest / Mock song about village girls (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Elli Küttim 20. Joomameeste laul / Drunkards' song (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Elena Paju, Teodor Paju 21. Üks krahv läks välja hulkuma / A count went out a-roaming (ringmängulaul / circle game song). Tiiu Elbach 22. Kuule aga poiss / Listen, laddie (ringmängu vahelaul / insert dance song of a circle game). Marta Kalju 23. Oh tule ja ava ja lingikest tõsta / Oh come and open and raise the latch (ringmängu vahelaul / insert dance song of a circle game). Marta Kalju 24. Püüdja heitis õnge vette / An angler threw his rig into the water (ringmängu vahelaul / insert dance song of a circle game). Marta Kalju 25. Oh kui rasked on minu päevad / Oh how hard my days are (ringmängulaul vahelauluga / circle game song with an insert dance song). Elli Küttim 26. Tuuleveski katki läinud / A windmill has been broken (mängulaul / game song). Aino Engso 27. Peremees võttis naise / A landlord took a wife (ringmängulaul / circle game song). Sibille Tärk 28. Rannaeit see ringi keskel / Seacoast lady in the middle (ringmängulaul / circle game song). Sibille Tärk

29. Kõpu meremeeste laul / Kõpu seamen s song (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Elli Küttim 30. Küll santsu saab meremees neidude seas / A seaman always has a chance with girls (lõpp riimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Selma Karjamaa, Alma Hõbessaar 31. See Kassare aia mullapind / The ground of Kassare land (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Aleksander Kärner 32. Kes purjetand on laevaga / Those who sailed the sea (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Joann Laid 33. Hiiu läänepoolses ääres / On the western side of Hiiumaa (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song). Helene Põldvere 34. Labajalavalss 1 / Flatfoot waltz 1. Jüri (Georg) Bruus (hiiu kannel / bowed harp) 35. Labajalavalss 2 / Flatfoot waltz 2. Jüri (Georg) Bruus (hiiu kannel / bowed harp) 36. Täna öösse tüdruk andis / Tonight the girl gave in (tantsulaul / dance song). Juhan Maaker 37. Vehe Tõnu tuli meile / Small Tõnu came to our place (tantsulaul / dance song). Juhan Maaker Rahvalaulik Liisa Siisberg 1938 / Folk singer Liisa Siisberg in 1938. Foto / Photo: Peeter Parikas. ERA, Foto 839 CD lugude nimestik / CD track list 5

6 38. Pill ütleb, pidu lõppeb / A musical instrument signals for the party being over (tantsulaul / dance song). Juhan Maaker 39. Polka. Juhan Maaker (torupill / bagpipe) 40. Reinlender / Rheinländer. Juhan Maaker (torupill / bagpipe) 41. Labajalavalss / Flatfoot waltz. Juhan Maaker (torupill / bagpipe) 42. Hiidlase vene kamaaruska / Hiiumaa islander s Russian kamaaruska. Aleksander Maaker (torupill / bagpipe) 43. Hiiu polka / Polka of Hiiumaa. Aleksander Maaker (torupill / bagpipe) 44. Hiiu valts / Hiiu waltz. Aleksander Maaker (torupill / bagpipe) 45. Hiiu valts / Hiiu waltz. Aleksander Kärner (viiul / fiddle) 46. Krants haukus õues / A mongrel barked outside. Aleksander Kärner (viiul / fiddle) 47. Krants haukus õues / A mongrel barked outside (tantsulaul / dance song). Aleksander Kärner 48. Leika Aadu Liisu oli Kiltsi mõisas / Leika Aadu s Liisu was at Kiltsi manor (viiulilugu, lõpp riimiline rahvalaul / fiddle piece, end-rhymed folk song). Juhan Mikk (viiul, laul / fiddle, vocals), Salme Mikk (laul / vocals) 49. Vandiraiujate polka / Guy rope choppers polka. Johannes Sooster (mandoliin / mandolin) 50. Vana Siimu Jürna Sukk Peeter / Peeter the Sock from Old Siimu Jürna farm (tantsulaul / dance song). Tiiu Elbach 51. Alt Veu toa Vee Mihkel / Vee Mihkel from neighbouring Veu dwelling (tantsulaul / dance song). August Tammest (laul, lõõts / vocals, concertina) 52. Supimoori valss / Soup lady s waltz. August Tammest (lõõts / concertina) 53. Hiiu valts / Hiiu waltz (tantsulaulud / dance songs). Ella Erk 54. Hiiu valts / Hiiu waltz (lauldud lõõtsalugu / singing of a concertina piece). Joann Laid 55. Hiiu valts / Hiiu waltz. Daimi Tulp (lõõts / concertina)

DVD LUGUDE NIMESTIK / DVD TRACK LIST I. Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule-ekspeditsioon Hiiumaale 1959 / The folklore expedition of the Institute of Language and Literature to Hiiumaa 1959 (tummfilm / mute film) 1. Viiulimängija Aleksander Kärner / The fiddler Aleksander Kärner 2. Üks krahv läks välja hulkuma / A count went out a-roaming (ringmäng / circle game). Rahva laulik Tiiu Elbach ja Kassari rahvas / Folk singer Tiiu Elbach and Kassari residents 3. Rahvaluule-ekspeditsiooni olustik / The circumstances of the folklore expedition II. Elli Küttim 1979 1. Hiiumaa rahvajutte ja -laule / Folk tales and songs of Hiiumaa III. Sibille Tärk 2005 1. Kits otsis marju / A nanny-goat was looking for berries (ahellaul / chain song) 2. Leilu, leilu, lepatriinu / Leilu, leilu, ladybird (lastelaul / children s song) 3. Annemäng / The Anne game (laulumäng / song game) 4. Lambamäng / The sheep game (jooksumäng / game of tag) 5. Lenda, lenda, linnukene / Fly, fly, little bird (ringmäng / circle game) DVD lugude nimestik / DVD track list IV. Õie Jõemaa 2007 1. Üks neitsik kõrge kalda peal / A maiden on a high bank (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song) V. Roleida Räis 2005 1. Indrek hoidis ututalled / Indrek kept ewe lambs (lõppriimiline rahvalaul / end-rhymed folk song) 2. Mäe otsas kaljulossis / Upon a hill, in a rocky castle (ringmängulaul / circle game song) 3. Üks väikene lõbus laululind / A little merry songbird (rahvalik laul / popular song) 7

VI. Maimu Kallas, Taimi Mark 2007 1. Kivised põllud ja nurmed / Stony fields and leas (rahvalik laul / popular song) VII. Rahvatantsurühm Dagö ja Iiukala bänd 2010 / Hiiumaa folk dance group Dagö and Iiukala band 2010 1. Küll santsu saab meremees neidude seas / A seaman always has a chance with girls (lõppriimiline rahvalaul, tants / end-rhymed folk song, dance) 2. Üks jahimees läks metsa / A hunter went to a forest (ringmäng erinevate vahelauludega / circle game with different insert dance songs) VIII. Rahvatantsurühm Dagö, akordionist Kersti Rõbtšenko ja viiuldaja Arvo Haasma 2013 / Hiiumaa folk dance group Dagö, accordionist Kersti Rõbtšenko and fiddler Arvo Haasma 2013 1. Hiiu valts Suuremõisast / Hiiu waltz from Suuremõisa 2. Hiiu valts Hiiumaalt / Hiiu waltz from Hiiumaa 8 Lõõtspillimängija August Tammest Käinas 1979 / Concertina player August Tammest, Käina 1979. Foto / Photo: Mart Jallai. ERA, Foto 12515

SAATEKS Plaadikogumik Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud pakub huvilistele valikut Hiiumaa vanemast ja uuemast muusikapärimusest enam kui saja aasta lõikes. Heli- ja video plaadile on koondatud hiidlaste rahvakultuurile iseloomulikumad laulu-, pillimuusika- ja tantsunäited ajavahemikust 1908 2017. Väljaanne sisaldab peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestusi. Lisaks on avaldatud mõned näited Soome Kirjanduse Seltsi, Sibeliuse Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. Hiidlaste rahvaluules on 20. sajandil põimunud erinevad, lausa kontrastsed kultuurikihid. Arhailised küsimus-vastus ahellaulud ja algriimilised regilaulud on pikka aega elanud kõrvuti uuemate riimiliste salmilaulude, rahvapäraste koraalide ja rahvalike lauludega. Vanemalt uuemale laulukultuurile üleminekul on tekkinud siirdevormilised laulud, milles on nii regilaulule (algriim, paralleelvärsid, kitsa heliulatusega meloodia) kui ka uuemale laulule (lõppriim, salmid, laia heliulatusega meloodia) iseloomulikke jooni. Hiidlastele on omased ka 3/4 taktis labajalavalsi viisidel lauldud humoorikad tantsulaulud, millesse on sobitatud pillihelide imitatsioone. Kuigi Hiiumaad on peetud uuemate rahvalaulude pärusmaaks, on hiidlastelt kogutud arvestatav hulk regilaule. Plaadi avabki rahvalaulik Leena Elmi poolt 1933. aastal vaharullile lauldud osa regivärsilisest pulmalaulutsüklist, kuhu kuulub ka siirdevormilisi laule. Vanema muusikalise pärimuse püsimist hiidlaste mälus kinnitavad ka Aino Engso ja Sibille Tärgi poolt veel 2007. aastal lauldud ahel- ja lastelaulud. Mitmed teisedki vanavanemate-aegsed laulud on tänu Leeni Jõgile, Lisette Laurile, Elena Pajule ja Ella Ergile heliplaadil väärikalt esindatud. Kõpu laulikult ja rahvaluulekogujalt Elli Küttimilt on 1979. aastal salvestatud mitu arhailisse kogukondlikku pärimusse kuuluvat haruldast rehepeksulaulu. Temalt on veel talletatud vanemaid laste- ja kalendrilaule, uuemaid ringmängu- ja tantsulaule ning hiidlaste muusika pärimusele iseloomulikke torupilli-imitatsioone. Üks huvitav helinäide traditsioonilisest tantsu laulust on ka August Möldrilt, kes laulis labajalavalsi rütmis torupilli-imitatsiooni ühes külaperede nimedega. Saateks 9

10 Lõppriimilistest salmilauludest võib Hiiumaal 1930. aastatel noorte seas soositud ringmänge kuulda Tiiu Elbachi, Marta Kalju, Aino Engso ja Sibille Tärgi heas esituses. Sibille Tärk laulis kogumiku koostajale veel 2017. aasta juunis mitu 1930. aastate lõpul Emmastes mängitud laulumängu ja andis põhjalikke seletusi omaaegsetest mängu-, laulu- ja tantsu tavadest. Heliplaadil on lustlikke külalaule Agnes Kaljult ja Elli Küttimilt, meremehelaule Selma Karjamaalt, Alma Hõbessaarelt ja Joann Laidilt ning romantilisi ballaade Helene Põldverelt jt. Haruldaseks näiteks on Liisa Siisbergilt paar aastat enne Teist maailmasõda salvestatud kaunistusterohke meloodiaga rahvapärane koraal. Eriliselt väärtusliku materjalina on kogumikus teadaolevalt vanimad eesti rahvamuusika helisalvestused Hiiumaa meremehe Jüri (Georg) Bruusi 1908. aastal mängitud hiiu kandle lood. Soomerootsi muusikateadlase Otto Anderssoni poolt Helsingis fonografeeritud kuuest hiiu kandle palast on plaadile valitud kaks Hiiumaa pärimusele iseloomulikku labajalavalssi. Plaadil on ka valik Eesti viimase torupillisuguvõsa kuulsaima pillimehe Juhan Maakeri alias Torupilli Jussi poolt 1921 Emmastes helilooja Cyrillus Kreegi fonograafile mängitud 38 torupilli loost. Jussi vennapoega Aleksander Maakerit võis kuulda hiidlaste pidudel torupilli puhumas ja lõõtsa tõmbamas veel 1968. aastal. Mõlemalt pillimehelt on kogumikku jäädvustatud nii pillimäng kui ka hääl. Eriliselt väärivad esiletõstmist Jussi poolt soome muusikateadlasele Armas Otto Väisänenile 1921. aastal lauldud lustakad tantsulaulud. Hiiu viiuldajate tempokast mängustiilist saame aimu tänu kassarlasele Aleksander Kärnerile ja Emmaste mehele Juhan Mikule. Oma pärimusliku pillirepertuaari kaudu jätkavad mõlemad 1854 1901 Hiiumaal tegutsenud legendaarse viiuldaja ja laululooja Leika Aadu mängutraditsioone. Hiiumaa pillimeister Johannes Sooster on plaadil esindatud 1930. aastatel saarel populaarsust võitnud tollase n-ö igamehepilli mandoliiniga. Tema poolt mängitud polka pärineb Kõpu poolsaarelt ja seda on seostatud kurikuulsate vandiraiujatest mereröövlitega. 19. sajandi lõpul Hiiumaal levinud lõõtsamängust pakub plaadil väärilise näite August Tammest, kelle repertuaari kuulus 1970. aastatel ka vana ja haruldane supi- ehk leememoori tants. Tammesti esindatud lõõtsatraditsioone jätkas tema abikaasa Õie õde, Hiiumaa rahva-

pillimängu ja rahvatantsuharrastuse eestvedaja Daimi Tulp, kelle esituses võime heliplaadil kuulda Hiiumaal tuntud traditsioonilise tantsu hiiu valtsi üht varianti. Videoplaadi üheks pärliks on tummfilm Keele ja Kirjanduse Instituudi 1959. aasta Hiiumaa rahvaluule-ekspeditsioonist. Tänu Loreida Raudsepa, Ruth Mirovi, Helgi Kihno, Heino Pedusaare ja teiste kogujate retkele toonasesse piiritsooni on meie jaoks säilinud Aleksander Kärneri põnevad viiulimänguvõtted, Tiiu Elbachi näitlejameisterlikkus ringmängu juhtides ja kaadrid omaaegsest Hiiumaa eluolust. Järgmise unikaalse filmimaterjali vahendusel saame kohtuda legendaarse Hiiumaa rahvalauliku Elli Küttimiga. Jäädvustus on 1979. aasta suvest, mil Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna rahvaluule-ekspeditsiooni liikmete (Erna Tampere, Vaike Sarv, Anu Vissel, Ingrid Rüütel jt) ja Eesti Televisiooni võttegrupi (juhid Ave Alavainu ja Irene Lään) ühistööna valmis telefilm Legendide saar. Hiiu laulutraditsiooni elujõudu näitavad käesoleva sajandi videovõtted, millel laste laule esitab Sibille Tärk, uuemaid riimilisi salmilaule Roleida Räis, vanaemalt päritud ballaadi Õie Jõemaa ja endisaegse populaarse rahvaliku laulu kaksikud Maimu Kallas ja Taimi Mark. Hiidlased ei saa pilliheli ja lauluviisi kuuldes läbi mängu ja tantsuta. Seda kinnitab Hiiumaa rahvatantsurühmalt Dagö ja ansamblilt Iiukala bänd viimasel kümnendil talletatud videopärimus. Rahvakultuuriharrastuse kaudu kokku kasvanud entusiastlik kogukond on taaselustanud kohalikku pärimust, tehes kogumis- ja uurimistööd nii hiidlaste vanema põlvkonna seas kui ka arhiivides. Hiiumaa rahvakultuuri-ringkondade tänaseid tegemisi jälgides võib öelda, et hiidlaste omanäoline muusikapärimus ühes lustlike külalaulude, hoogsate ringmängude ja variantiderohke hiiu valtsiga elab kaasajal omal kohandunud moel edasi. Südamlik tänu kõigile, kes Hiiumaa rahvamuusika kaksikplaadi teoks saamisele nõu ja jõuga kaasa aitasid: Maimo Hõbessaar, Helle-Mare Kõmmus, Helgi Põllo, Tõnu Soop, Sibille Tärk, Ingrid Rüütel, Taive Särg, Maido Selgmäe, kaastöölised ja sõbrad Soome Kirjanduse Seltsist, Sibeliuse Muuseumist, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist ja Hiiumaa Muuseumist, samuti kogu väljaande toimkond. Soovin kõigile Hiiumaa rahvamuusika (taas)avastamisrõõmu! Helen Kõmmus Saateks 11

12 Rahvalaulik ja rahvaluulekoguja Elli Küttim ja folklorist Erna Tampere Kõpus 1979 / Folk singer and folklore collector Elli Küttim and folklorist Erna Tampere, Kõpu 1979. Foto / Photo: Ellen Liiv. ERA, Foto 12436

INTRODUCTION The set of discs Traditional Songs, Instrumental Pieces and Dances of Hiiumaa contains a selection of older and newer musical tradition of Hiiumaa across more than a hundred years. The CD and DVD discs comprise of the examples of songs, instrumental music and dances characteristic to Hiiumaa islanders folk culture recorded during 1908 2017. The main source of the publication is the Estonian Folklore Archives. Some examples are from the archives of the Finnish Literature Society, Sibelius Museum in Finland and Estonian Public Broadcasting. The folklore of Hiiumaa islanders has combined during the 20th century various, almost contrasting layers of culture. The archaic chain songs of question-answer structure and alliterative runosongs have long existed side by side with newer end-rhymed stanza songs, folk chorals and popular songs. The change from older to newer song culture brought transitional songs, which carry characteristic features of runosongs (alliteration, parallel verses, melody of narrow range of pitch) as well as newer songs (end-rhyme, stanzas, melody of wide range of pitch). To Hiiumaa singers are inherent also humorous dance songs with imitations of instrumental sounds sang to flatfoot waltz melodies in 3/4 metre. Despite Hiiumaa generally being considered an area of newer songs, a considerable number of runosongs have been collected there. Thus the opening pieces of the CD are the runo-verse song and transitional songs from the wedding cycle, recorded on a wax cylinder in 1933 from the folk singer Leena Elmi. The persistence of older musical heritage of Hiiumaa islanders is also confirmed by the chain songs and children s songs recorded from Aino Engso and Sibille Tärk as recently as 2007. Several other songs from great-grandparents time are decorously represented by Leeni Jõgi, Lisette Lauri, Elena Paju and Ella Erk. Some rare threshing songs that belong to the archaic community tradition were recorded from a Kõpu singer and folklore collector Elli Küttim in 1979. From her were also collected older children s and calendar songs, newer circle game and dance songs, and bagpipe imitations that are characteristic of Hiiumaa musical tradition. One interesting example of a traditional dance song has been recorded as well from August Mölder, who sang an imitation of bagpipe that was followed by a song text that consisted of family names of the village residents. Introduction 13

14 The tradition of end-rhymed stanza songs is represented by circle games that were well-liked among Hiiumaa young people in the 1930s and can be heard in the good performance of Tiiu Elbach, Marta Kalju, Aino Engso and Sibille Tärk. In June of 2017 Sibille Tärk sang to the compiler of this set several song games played in Emmaste in the late1930s and provided thorough explanations of the traditions of that time concerning games, songs and dances. On this CD are also merry village songs by Agnes Kalju and Elli Küttim, seamen s songs by Selma Karjamaa, Alma Hõbessaar and Joann Laid, romantic ballads by Helene Põldvere and others. A rare song example is a folk choral with richly ornamented melody recorded from Liisa Siisberg a couple of years before World War II. Very valuable materials of the collection are confessedly the oldest recordings of Estonian traditional music the bowed harp (Est hiiu kannel) melodies played in 1908 by Jüri (Georg) Bruus, seaman from Hiiumaa. Two flatfoot waltzes, characteristic of Hiiumaa tradition, were choosen for the CD from six bowed harp pieces that Finnish-Swedish musicologist Otto Andersson phonographed in Helsinki. The CD also contains a selection from 38 bagpipe pieces of the most famous representative of the last family of Estonian bagpipers, Juhan Maaker alias Torupilli [Bagpipe] Juss, recorded in 1921 in Emmaste by Estonian composer Cyrillus Kreek. Juss s nephew, Aleksander Maaker, could still be heard in 1968 playing the bagpipe and concertina at the parties of Hiiumaa islanders. Both musicians are represented on the disc set as instrument players and singers. Especially are worth pointing out Juss s merry dance songs that he sang to Finnish musicologist Armas Otto Väisänen in 1921. We can get some idea of the lively style of Hiiumaa fiddlers due to Aleksander Kärner from Kassari and Juhan Mikk from Emmaste. With their traditional repertoire they both continue the playing traditions of the legendary folk fiddler and song-maker Leika Aadu, who lived in Hiiumaa in 1854 1901. Hiiumaa luthier Johannes Sooster is represented on the disc by the so-called everyman s instrument mandolin, which gained popularity on the island in the 1930s. He plays the polka that originates from Kõpu peninsula and has been associated with the notorious guy rope chopping pirates. The concertina playing, which spread in Hiiumaa at the end of the 19th century, is represented well by August Tammest, whose repertoire also contained an old dance of a soup, also known as a broth lady, that was already rare in the 1970s. Tammest s concertina tradition was continued by his sister-in-law, Daimi Tulp, the leader of Hiiumaa folk instrumental playing and folk dancing, who

performs on the disc one of the versions of Hiiumaa traditional dance, Hiiu waltz. The gem of the videodisc is a mute film about folklore expedition of the Estonian Institute of Language and Literature to Hiiumaa in 1959. Thanks to this collecting trip to state border zone made by Loreida Raudsep, Ruth Mirov, Helgi Kihno, Heino Pedusaar and other co-workers, Aleksander Kärner s thrilling fiddle-playing techniques, Tiiu Elbach s masterful acting as a leader of a circle game and shots of the erstwhile Hiiumaa everyday life have been preserved for us. Via another unique film material can we meet the legendary Hiiumaa folk singer Elli Küttim. The recording dates back to summer 1979 when the folklore-expedition members from the folklore department of Estonian Literary Museum (Erna Tampere, Vaike Sarv, Anu Vissel, Ingrid Rüütel and others) and Estonian Television film crew (lead by Ave Alavainu and Irene Lään) collaborated on making a television film The Island of Legends. On the DVD can also be seen contemporary video recordings of Hiiumaa children s songs from Sibille Tärk, stanza songs of her youth from Roleida Räis, grandmother s ballad from Õie Jõemaa and popular song from the twins Maimu Kallas and Taimi Mark. Hiiumaa islanders just cannot do without games and dancing, when hearing a tune played or sung. This is confirmed by the video recordings of the folk dance group Dagö and Iiukala band during the last decade. The pursuit of folk culture has brought together an efficient community, who have revived the local traditions by collecting heritage among Hiiumaa islanders older generation and researching folklore in the archives. Watching the present activities of folk culture circles of Hiiumaa, it could be said that the island s original musical tradition with its merry village songs, dynamic circle games and considerable number of versions of Hiiu waltz continues its existence in an adapted form. I wish to extend my heartfelt gratitude to everyone, who helped this two-disc set of Hiiumaa folk music to become a reality by good advice and actions: Maimo Hõbessaar, Helle-Mare Kõmmus, Helgi Põllo, Tõnu Soop, Sibille Tärk, Ingrid Rüütel, Taive Särg, Maido Selgmäe, coworkers and friends from Finnish Literature Society, Sibelius Museum, Estonian Public Broadcasting archive, Hiiumaa Museum and the publication production team. I wish everyone joy of (re)discovery of Hiiumaa traditional music! Helen Kõmmus Introduction 15

16 Hiiu kandle mängija Jüri (Georg) Bruus Helsingis 1908 / Bowed harp player Jüri (Georg) Bruus, Helsinki 1908. Foto / Photo: Otto Andersson. Sibelius-museo, 5892

CD SISUTUTVUSTUSED JA ANDMED / CD SUMMARIES AND METADATA Heli- ja videokogumikus Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud avaldatud lugude sisututvustuste ja salvestusandmete juures on arhiiviviited Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA, RKM, KKI), Eesti Rahvusringhäälingu (ERR), Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) ja Sibeliuse Muuseumi kogudele / Summaries and recording information of the sound and video set Traditional Songs, Instrumental Pieces and Dances of Hiiumaa have references to various archival collections: Estonian Folklore Archives (ERA, RKM, KKI), Estonian Public Broadcasting (ERR), Finnish Literature Society (SKS) and Sibelius Museum. 1. Sõua paati, jõua laeva. Imemaa laulutüüpi kuuluv regilaul teekonnast maale, kus kuked söövad kulda, kanad karda ja haned haljast hõbedat. Laulis Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla k. Salvestas Herbert Tampere 1933 / Sail the boat, go the ship. A runosong of the song type Wonderland tells of the voyage to the land, where the roosters eat gold, hens eat tinsel and geese eat pure silver. Sung by Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla village. Recorded by Herbert Tampere 1933. ERA, Fon 378 a 2. Kott katki, tahab lappi. Tantsulaul pulmas, mille saatel kogub kotipoisi pulmaametis noormees pulmakülalistelt raha. Laulis Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla k. Salvestas Herbert Tampere 1933 / Bag is broken, needs patching. A dance song at a wedding during which a young man in a bag boy's role collects money from the guests. Sung by Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla village. Recorded by Herbert Tampere 1933. ERA, Fon 379 a 3. Tule nüüd tantsima, leememoor. Pulma auametisse kutsutud kokad, leeme- ehk supimoorid viidi tänutäheks ringi keskele tantsima. Laulis Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla k. Salvestas Herbert Tampere 1933 / Come dancing now, broth lady. The honorary appointees at a wedding, the cooks, the broth or soup ladies were given thanks by asking to dance during the dance song. Sung by Leena Elmi, 1864 1954, Kassari, Taguküla village. Recorded by Herbert Tampere 1933. ERA, Fon 379 b CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 17

4. Iiut-tiiut, tee oli viltu. Laul joomameeste viltu kiskuvast koduteest. Laulis Lisette Lauri, snd 1884, Reigi khk. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Iiut-tiiut, the road was crooked. A song about the drunkards crooked way home. Sung by Lisette Lauri, born 1884, Reigi parish. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1653 e 5. Mina vaene põlgtud ema laps. Laul nooruki nekrutiks värbamisest. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Woe is me, a reviled mother s child. A song about a youngster who has been conscripted to military service. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3134 (13) 6. Aiut-tuiut, tuisk oli lahti. Laul teomehe raskest elust halva ilmaga tööle minnes. Laulis Leeni Jõgi, snd 1902, Reigi khk, Luidja k. Salvestas Heikki Silvet 1979 / Aiuttuiut, the snowstorm had started. Song about the hard life of a serf going to work in a bad weather. Sung by Leeni Jõgi, born 1902, Reigi parish, Luidja village. Recorded by Heikki Silvet 1979. RKM, Mgn II 3176 (11) 7. Liiri-lõõri, lõokene. Ahellaul seletab küsimus-vastus vormis asjade ja olendite seoseid. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Wirble-warble, little lark. A chain song explains in the question-answer form the relations of things and beings. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1651 b 8. Kits kile karja. Ahellaulufragmenti on lauldud lastele unelauluks. Järgneb hällilaul Ää-äiu, puu-puiu. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Nanny-goat, get to the pasture. This chain song fragment was sung as a lullaby for children. Continues with Ää-äiu, puu-puiu lullaby. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1651 i 9. Parmu matus. Lastelaul loomadest ja nende juhtumistest. Laulis Aino Engso, 1932 2016, Kärdla. Salvestasid Maimo Hõbessaar ja Heino Veanes 2007 / The horsefly burial. A child ren s song about animals and their happenings. Sung by Aino Engso, 18

1932 2016, Kärdla. Recorded by Maimo Hõbessaar ja Heino Veanes 2007. ERA, DH 1614 (45) 10. Must pukk, hall pukk. Rütmiliselt loetud arhailise töölaulu ülesandeks oli töörütmi hoid mine vilja kootidega peksmisel. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Black ram, grey ram. The purpose of this archaic recitated work song was to keep up work rhythm during grain threshing with flails. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3133 (37) 11. Krimpsiigadi, krampsaagadi. Torupilli kõla jäljendavate onomatopoeetiliste väljendite ja naljatlevate sõnadega labajalavalss. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Krimpsiigadi, krampsaagadi. A flatfoot waltz with onomatopoetic expressions, imitating the bagpipe s sound, and humorous words. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3134 (25) 12. Küljeluu, sääreluu. Tantsulaul sisaldab torupilli kõla jäljendusi ja ühe küla taluperede nimesid. Laulis August Mölder, 1904 1989, Kassari k, Niidi t. Salvestas Ingrid Rüütel 1979 / Side bone, leg bone. This dance song contains bagpipe sound imitation and village family names. Sung by August Mölder, 1904 1989, Kassari village, Niidi farm. Recorded by Ingrid Rüütel 1979. RKM, Mgn II 3164 (11) 13. Mart tantsis, maa mürises. Mardisantide tantsu saateks lauldud labajalavalsilaul. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Mart danced, ground rumbled. A flatfoot waltz dance song to accom pany Martinmas mummers dance. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3133 (39) 14. Tee luuda ja too luuda. Tantsulaul pulma lõpetamisel. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Make a broom and bring a broom. A dance song that ends the wedding feast. Sung by Elli Küttim, CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 19

1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3134 (18) 15. Ma tahan jätta maha. Maist ja taevast elu võrdlev kaunistusterohke meloodiaga rahvakoraal. Laulis Liisa Siisberg, snd 1878, Käina khk, Kogri k. Salvestasid Herbert Tampere ja August Pulst Tallinnas 1938 / I want to leave behind. A folk choral with richly ornamented melody that compares life in Heaven and Earth. Sung by Liisa Siisberg, born 1878, Käina parish, Kogri village. Recorded by Herbert Tampere and August Pulst in Tallinn 1938. ERA, Pl 76 A1 16. Tepu Mardi laul. Lõppriimiline rahvalaul kavalast talupojast, kes kanapoegade väljahaudumise pettusega mõisniku üle kavaldas. Laulis Agnes Kalju, snd 1909, Pühalepa khk. Salvestas Eduard Oja 1929 / Tepu Mart s song. An end-rhymed folk song about a cunning farmer, who cheats his landlord by pretending to hatch his chicks. Sung by Agnes Kalju, born 1909, Pühalepa parish. Recorded by Eduard Oja 1929. ERA, Fon 249 a 17. Kassari vanapoisi laul. Pilkelaul vanapoisi matusest ja tema käekäigust põrgus. Laulis Marta Kalju, 1905 1972, snd Pühalepa khk, Kerema k, Haava t, elas Kassaris. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Kassari bachelor s song. A mock song about a funeral of a bachelor and his fate in hell. Sung by Marta Kalju, 1905 1972, born in Pühalepa parish, Kerema village, Haava farm, lived in Kassari. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1654 i 18. Saralde Tooma kosjalugu. Külalaul Kõpu mehe Toomas Põllu ehk Saralde Tooma kosja loost. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestas Aino Strutz kin 1962 / Saralde Toomas s bridal quest. A village song about Kõpu man Toomas Põld s alias Saralde Toomas bridal quest. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1651 c 19. Pilkelaul külatüdrukutest. Külapoiste tehtud pilkelaul Kõrgessaare kandi uhketest ja kombetutest neidudest. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestas 20

Aino Strutzkin 1962 / Mock song about village girls. Village boys mock song about conceited and ill-mannered girls from Kõrgessaare area. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1652 c 20. Joomameeste laul. Lõppriimiline rahvalaul napsilembeste külameeste elust sisaldab värsse regilaulutüübist Imed. Laulsid Elena Paju, snd 1911, ja Teodor Paju, snd 1909, Pühalepa khk, Tempa k, Suitsu-Nigula t. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Mart Jallai 1979 / Drunkards song. This end-rhymed folk song about drink-loving village men contains verses of runosong type Wonders. Sung by Elena Paju, born 1911, and Teodor Paju, born 1909, Pühalepa parish, Tempa village, Suitsu-Nigula farm. Recorded by Ingrid Rüütel and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3172 (10) 21. Üks krahv läks välja hulkuma. Ringmängulaul krahvi ja lambakarjuse seisusevahest tekkinud tülist. Laulis Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi k, Koopa t. Salvestasid Helgi Kihno, Loreida Raudsep, Ruth Mirov 1959. (Vaata tummfilmi DVD I:2.) / A count went out a-roaming. A circle game song about a quarrel arisen from the status difference of a count and a shepherd. Sung by Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi village, Koopa farm. Recorded by Helgi Kihno, Loreida Raudsep, Ruth Mirov 1959. (See the mute film on DVD I:2.) KKI, RLH 59:15 (5) 22. Kuule aga poiss. Selgitus Hiiumaal 20. sajandi esimesel poolel populaarsetest ringmängu tantsulauludest ja ringmängu polkataktis vahelaul. Vahelaule lauldi tantsuks ringmängu iga salmi järel. Laulis Marta Kalju, 1905 1972, snd Pühalepa khk, Kerema k, Haava t, elas Kassaris. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Listen, laddie. An explanation of circle game's dance songs that were popular in Hiiumaa during the first half of the 20th century and an insert dance song of a circle game in polka metre. The insert dance songs were sung after each stanza of the circle game. Sung by Marta Kalju, 1905 1972, born in Pühalepa parish, Kerema village, Haava farm, lived in Kassari. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1654 a CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 21

22 23. Oh tule ja ava ja lingikest tõsta. Ringmängu valsitaktis vahelaul. Laulis Marta Kalju, 1905 1972, snd Pühalepa khk, Kerema k, Haava t, elas Kassaris. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Oh come and open and raise the latch. An insert dance song of a circle game in waltz metre. Sung by Marta Kalju, 1905 1972, born in Pühalepa parish, Kerema village, Haava farm, lived in Kassari. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1654 b 24. Püüdja heitis õnge vette. Ringmängu polkataktis vahelaul. Laulis Marta Kalju, 1905 1972, snd Pühalepa khk, Kerema k, Haava t, elas Kassaris. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / An ang ler threw his rig into the water. An insert dance song of a circle game in polka metre. Sung by Marta Kalju, 1905 1972, born in Pühalepa parish, Kerema village, Haava farm, lived in Kassari. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1654 c 25. Oh kui rasked on minu päevad. Ringmängulaul Jänese õhkamine vaheldub lustliku vahelauluga. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Oh how hard my days are. The circle game song The Hare s Lament alternates with a merry insert dance song. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3134 (3) 26. Tuuleveski katki läinud. Väravamäng, mis lõppeb jumala ja kuradi poolt väravasse lõksu püütud ja ühe või teise poole valinud mängijate kaitsmise või tagaajamisega. Laulis Aino Engso, 1932 2016, Kärdla. Salvestasid Maimo Hõbessaar ja Heino Veanes 2007 / A windmill has been broken. A gate game that ends with defending or chasing the players trapped behind the gate of god or devil after choosing sides. Sung by Aino Engso, 1932 2016, Kärdla. Recorded by Maimo Hõbessaar ja Heino Veanes 2007. ERA, DH 1614 (41) 27. Peremees võttis naise. Ringmängulaulus valitakse vastavalt sõnadele ringi sisse järjest talupere liikmeid, kuni sulasest saab peremees. Laulis Sibille Tärk, snd 1933

Emmaste k, elab Tohvri k. Salvestas Helen Kõmmus 2017 / A landlord took a wife. Following the lyrics of this circle game song new members of a farm family are consecutively brought inside the circle until a farmhand becomes a landlord. Sung by Sibille Tärk, born 1933 in Emmaste village, lives in Tohvri village. Recorded by Helen Kõmmus 2017. ERA, DH 1608 (4) 28. Rannaeit see ringi keskel. Kosjateemaline ringmängulaul kolme õe mehele saamisest. Laulis Sibille Tärk, snd 1933 Emmaste k, elab Tohvri k. Salvestas Helen Kõmmus 2017 / Seacoast lady in the middle. A bridal quest circle game song about three sisters, who got married. Sung by Sibille Tärk, born 1933 in Emmaste village, lives in Tohvri village. Recorded by Helen Kõmmus 2017. ERA, DH 1608 (6) 29. Kõpu meremeeste laul. Lõppriimiline rahvalaul hiiu meremeeste halenaljakatest juhtumistest. Laulis Elli Küttim, 1909 1993, Reigi khk, Kõpu k. Salvestasid Erna Tampere ja Mart Jallai 1979 / Kõpu seamen s song. An end-rhymed folk song about pathetic and funny exploits of Hiiumaa seamen. Sung by Elli Küttim, 1909 1993, Reigi parish, Kõpu village. Recorded by Erna Tampere and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 1652 e 30. Küll santsu saab meremees neidude seas. Lõppriimiline rahvalaul meremehe elust ja seiklustest. Laulsid Selma Karjamaa, snd 1924, Reigi khk, Paope k, ja Alma Hõbessaar, 1903 1988, snd Reigi khk, Kiivera k, elas Paope k. Salvestasid Anne Tael ja Mart Jallai 1979 / A seaman always has a chance with girls. An end-rhymed folk song about a seaman s life and adventures. Sung by Selma Karjamaa, born 1924, lived in Reigi parish, Paope village, and Alma Hõbessaar, 1903 1988, born in Reigi parish, Kiivera village, lived in Paope village. Recorded by Anne Tael and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3122 (1) 31. See Kassare aia mullapind. Lõppriimiline rahvalaul poisi meheks sirgumisest kodusaarel. Laulis Aleksander Kärner, snd 1887, Kassari. Salvestasid Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1959 / The ground of Kassare land. An end-rhymed folk song about a CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 23

24 boy, who is growing up to be a man on his home island. Sung by Aleksander Kärner, born 1887, Kassari. Recorded by Loreida Raudsep and Helgi Kihno 1959. KKI, RLH 59:7 (4) 32. Kes purjetand on laevaga. Lõppriimiline laul Hiiumaast ja hiiu meremeeste seiklustest maailmameredel. Laul on tuntud ka Saaremaal, kus seda lauldakse oma saare meremeeste kohta. Laulis Joann Laid, 1898 1984, Reigi khk, Mudaste k. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv 1979 / Those who sailed the sea. An end-rhymed song about Hiiumaa and Hiiu seafarers adventures on seas around the world. The song is also known in Saaremaa, where it is sung about local seamen. Sung by Joann Laid, 1898 1984, Reigi parish, Mudaste village. Recorded by Ingrid Rüütel and Vaike Sarv 1979. RKM, Mgn II 3173 (4) 33. Hiiu läänepoolses ääres. Sentimentaalne lugulaul Kõrgessaare mõisa lähedal aset leidnud õnneliku lõpuga suhtedraamast. Plaadil on katkend pika ballaadi algusest. Laulis Helene Põldvere, snd 1900, Pühalepa khk, Tubala k. Salvestasid Anne Tael ja Vaike Sarv 1979 / On the western side of Hiiumaa. A sentimental song narrating a story of a dramatic relationship with happy ending that took place near Kõrgessaare manor. On the CD is a fragment from the beginning of the long ballad. Sung by Helene Põldvere, born 1900, Pühalepa parish, Tubala village. Recorded by Anne Tael and Vaike Sarv 1979. RKM, Mgn II 3124 (3) 34. Labajalavalss 1. Jüri Bruusi pillilood on teadaolevalt vanimad eesti rahvamuusika helisalvestused. Hiiu kandlel mängis Jüri (Georg) Bruus, Hiiumaa. Salvestas Otto Andersson Helsingis 1908 / Flatfoot waltz 1. Instrumental pieces from Jüri Bruus are confessedly the oldest recordings of Estonian traditional music. Bowed harp (Est hiiu kannel) played by Jüri (Georg) Bruus, Hiiumaa. Recorded by Otto Andersson in Helsinki 1908. Sibelius-museo, Otto Andersson OA 4: 1 35. Labajalavalss 2. Hiiu kandlel mängis Jüri (Georg) Bruus, Hiiumaa. Salvestas Otto Andersson Helsingis 1908 / Flatfoot waltz 2. Bowed harp (Est hiiu kannel) played by

Jüri (Georg) Bruus, Hiiumaa. Recorded by Otto Andersson in Helsinki 1908. Sibelius-museo, Otto Andersson OA 4: 2 36. Täna öösse tüdruk andis. Tantsulaul noorte suhetest. Laulis Juhan Maaker ehk Torupilli Juss, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Armas Otto Väisänen 1921 / Tonight the girl gave in. A dance song about relations of young people. Sung by Juhan Maaker alias Torupilli [Bagpipe] Juss, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Armas Otto Väisänen 1921. SKS A 533, 17 (2) 37. Vehe Tõnu tuli meile. Pulmatavandisse kuuluv tantsulaul pruudi veimevaka peigmehekoju viimisel. Laulis Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Armas Otto Väisänen 1921 / Small Tõnu came to our place. A dance song is part of the wedding custom of taking the bride s chest of favours to the groom s house. Sung by Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Armas Otto Väisänen 1921. SKS A 533, 17 (4) 38. Pill ütleb, pidu lõppeb. Pulma lõpetamise märgiks lauldud tantsulaul. Laulis Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Armas Otto Väisänen 1921 / A musical instrument signals for the party being over. A dance song gives notice that the wedding feast is over. Sung by Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Armas Otto Väisänen 1921. SKS A 533, 17 (6) 39. Polka. Kõik Torupilli Jussi pillilood juhatab sisse häälestust kontrolliv eelmäng. Torupillil mängis Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Cyrillus Kreek 1921 / Polka. All instrumental pieces of Torupilli Juss are introduced by a tuning foreplay. A bagpipe piece played by Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Cyrillus Kreek 1921. ERA, Fon A 9 c 40. Reinlender. Torupillil mängis Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Cyrillus Kreek 1921 / Rheinländer. A bagpipe piece played by Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Cyrillus Kreek 1921. ERA, Fon A 13 c CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 25

26 41. Labajalavalss. Torupillil mängis Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Cyrillus Kreek 1921 / Flatfoot waltz. A bagpipe piece played by Juhan Maaker, 1845 1930, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Cyrillus Kreek 1921. ERA, Fon A 18 b 42. Hiidlase vene kamaaruska. Polkataktis torupillilugu. Torupillil mängis Aleksander Maaker ehk Torupilli Sass, 1890 1968, Emmaste khk, Muda k. Salvestasid Tallinna muusikakooli õpilased Tallinnas 1965 / Hiiumaa islander s Russian kamaaruska. A polka metre bagpipe piece. A bagpipe piece played by Aleksander Maaker alias Torupilli Sass, 1890 1968, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Tallinn music school students in Tallinn 1965. RKM, Mgn II 1066 c 43. Hiiu polka. Torupillil mängis Aleksander Maaker, 1890 1968, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Polka of Hiiumaa. A bagpipe piece played by Aleksan der Maaker, 1890 1968, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1645 b 44. Hiiu valts. Labajalavalss Juhan Maakeri repertuaarist. Torupillil mängis Aleksander Maaker, 1890 1968, Emmaste khk, Muda k. Salvestas Aino Strutzkin 1962 / Hiiu waltz. A flatfoot waltz from the repertoire of Juhan Maaker. A bagpipe piece played by Aleksander Maaker, 1890 1968, Emmaste parish, Muda village. Recorded by Aino Strutzkin 1962. RKM, Mgn II 1645 e 45. Hiiu valts. Viiulil mängis Aleksander Kärner, snd 1887, Kassari. Salvestasid Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1959. (Vaata tummfilmi DVD I:1.) / Hiiu waltz. A fiddle piece played by Aleksander Kärner, born 1887, Kassari. Recorded by Loreida Raudsep and Helgi Kihno 1959. (See the mute film on DVD I:1.) KKI, RLH 59:7 (1) 46. Krants haukus õues. Labajalavalss. Viiulil mängis Aleksander Kärner, snd 1887, Kassari. Salvestasid Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1959. (Vaata tummfilmi DVD I:1.) / A mongrel barked outside. A flatfoot waltz. A fiddle piece played by Aleksander Kärner, born 1887, Kassari. Recorded by Loreida Raudsep and Helgi Kihno 1959. (See the mute film DVD I:1.) KKI, RLH 59:7 (3)

47. Krants haukus õues. Tantsulaul ja andmed laulu väidetava autori Leika Aadu kohta. Laulis ja rääkis Aleksander Kärner, snd 1887, Kassari. Salvestasid Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1959 / A mongrel barked outside. A dance song and information about Leika Aadu, the presumed author of the song. Sung and told by Aleksander Kärner, born 1887, Kassari. Recorded by Loreida Raudsep and Helgi Kihno 1959. KKI, RLH 59:7 (2) 48. Leika Aadu Liisu oli Kiltsi mõisas. Viiulipala ja sellele järgnev laul tuntud hiiu pillimehe ja rahvaarsti Leika Aadu elust. Viiulil mängis ja laulis Juhan Mikk, snd 1907, Emmaste khk, Emmaste k, laulis Salme Mikk, snd 1910 Käina khk, Nõmme k, elas Emmaste khk, Emmaste k. Salvestasid Anne Tael, Vaike Sarv ja Mart Jallai 1979 / Leika Aadu s Liisu was in Kiltsi manor. A fiddle piece and a song based on the life of Leika Aadu, a well-known Hiiumaa musician and folk healer. A fiddle piece played and sung by Juhan Mikk, born 1907, Emmaste parish, Emmaste village. Sung by Salme Mikk, born 1910 in Käina parish, Nõmme village, lived in Emmaste parish, Emmaste village. Recorded by Anne Tael, Vaike Sarv and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3125 (10) 49. Vandiraiujate polka. Kaunistusterohke meloodiaga tantsulugu Kõpust. Mando liinil mängis Johannes Sooster, 1900 1986, Emmaste khk, Tärkma k, Antsu t. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Mart Jallai 1979 / Guy rope choppers polka. A dance piece with richly ornamented melody from Kõpu peninsula. A mandolin piece played by Johannes Sooster, 1900 1986, Emmaste parish, Tärkma village, Antsu farm. Recorded by Ingrid Rüütel and Mart Jallai 1979. RKM, Mgn II 3168 (5) 50. Vana Siimu Jürna Sukk Peeter. Populaarne tantsulaul. Mälestused tantsuõhtutest veski juures. Laulis ja rääkis Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi k, Koopa t. Salvestasid Helgi Kihno, Loreida Raudsep ja Ruth Mirov 1959 / Peeter the Sock from Old Siimu Jürna farm. A popular dance song. Recollections about dance evenings near a windmill. Sung and told by Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi village, Koopa farm. Recorded by Helgi Kihno, Loreida Raudsep and Ruth Mirov 1959. KKI, RLH 59:15 (6) CD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 27

28 51. Alt Veu toa Vee Mihkel. Pilkav tantsulaul saamatust vankrimeistrist. Laulis ja mängis lõõtsal August Tammest, 1923 2004, Käina khk, Kaigutsi k, Süllaääre t. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv 1979 / Vee Mihkel from neighbouring Veu dwelling. A mocking dance song about an incapable cartwright. Sung and a concertina piece played by August Tammest, 1923 2004, Käina parish, Kaigutsi village, Süllaääre farm. Recorded by Ingrid Rüütel and Vaike Sarv 1979. RKM, Mgn II 3160 (3b) 52. Supimoori valss. Pulma või talgute peakoka, supi- ehk leememoori tänutäheks tant sitamise lugu. Lõõtsal mängis August Tammest, 1923 2004, Käina khk, Kaigutsi k, Süllaääre t. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv 1979 / Soup lady s waltz. The dance of the soup or broth lady, the chief cook at a wedding or communal work, who was invited to dance to give thanks. A concertina piece played by August Tammest, 1923 2004, Käina parish, Kaigutsi village, Süllaääre farm. Recorded by Ingrid Rüütel and Vaike Sarv 1979. RKM, Mgn II 3161 (13) 53. Hiiu valts. Lugu hiiu valtsi sünnist ja tantsulaulud. Rääkis ja laulis Ella Erk, 1924 2009, Kärdla. Salvestas Maimo Hõbessaar 2006 / Hiiu waltz. Tale about the prove nance of Hiiu waltz and dance songs. Told and sung by Ella Erk, 1924 2009, Kärdla. Recorded by Maimo Hõbessaar 2006. ERA, FAM 643 54. Hiiu valts. Lauldud lõõtsalugu. Laulis Joann Laid, 1898 1984, Reigi khk, Mudaste k. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv 1979 / Hiiu waltz. Singing of a concertina piece. Sung by Joann Laid, 1898 1984, Reigi parish, Mudaste village. Recorded by Ingrid Rüütel and Vaike Sarv 1979. RKM, Mgn II 3173 (5b) 55. Hiiu valts. Üks teisend variantiderohkest hiiu valtsist. Mängis Daimi Tulp, 1932 1996, Käina khk, Kaigutsi k, Miku t. Salvestas Ingrid Rüütel 1979 / Hiiu waltz. One of the versions of Hiiumaa waltz s numerous variants. A concertina piece played by Daimi Tulp, 1932 1996, Käina parish, Kaigutsi village, Miku farm. Recorded by Ingrid Rüütel 1979. RKM, Mgn II 3166 (7)

DVD SISUTUTVUSTUSED JA ANDMED / DVD SUMMARIES AND METADATA I. Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule-ekspeditsioon Hiiumaale 1959. Osalesid Loreida Raudsep, Ruth Mirov, Helgi Kihno, Heino Pedusaar jt. Reisist valmis 10-minutiline 16-millimeetrine mustvalge tummfilm. Filmisid Heino Pedusaar jt / The folklore expedition of the Institute of Language and Literature to Hiiumaa 1959. Members: Loreida Raudsep, Ruth Mirov, Helgi Kihno, Heino Pedusaar and others. A 10 minute 16 mm black-andwhite mute film was made during the journey. Filmed by Heino Pedusaar and others. 1. Viiulimängija Aleksander Kärner, snd 1887, Kassari, jutustab ja viiuldab oma Kassari kodutalu õues. Lisaks tavapärastele mänguvõtetele mängib pillimees ka nii, et hoiab poognat põlvede vahel ja liigutab viiulit. Küsitles Loreida Raudsep. (Kuula viiulilugusid CD nr 45 ja 46.) / The fiddler Aleksander Kärner, born 1887, Kassari, speaks and fiddles in the yard of his Kassari home farm. In addition to usual fiddling techniques, the musician also plays with his fiddle sliding along the bow held between the knees. Interviewer Loreida Raudsep. (Listen to fiddle tunes on CD no. 45 and 46.) 2. Üks krahv läks välja hulkuma. Draamaelementidega ringmängu juhib rahvalaulik Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi k, Koopa t. Osaleb Kassari rahvas. (Kuula ringmängulaulu CD nr 21.) / A count went out a-roaming. A circle game with drama elements led by folk singer Tiiu Elbach, 1889 1971, Kassari, Kiisi village, Koopa farm. (Listen to circle game song on CD no. 21.) 3. Rahvaluule-ekspeditsiooni olustik: hiidlaste küsitlemine, kogutud materjalide korrastamine, puhkehetked, Hiiumaa eluolu ja praamisõit / The circumstances of the folklore expedition: interviewing Hiiumaa islanders, organising collected materials, spare time, details of life in Hiiu maa and a ferry ride. KKI, Film 1 DVD Sisututvustused ja andmed / Summaries and metadata 29