hooaja peatoetaja Eesti Kontserdi suurtoetaja juubelikontsert R 14. november kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait (6226. kontsert) L 15. november kell 19 Tartu ülikooli aula (6227. kontsert) P 16. november kell 17 Estonia kontserdisaal (6228. kontsert) 2014
RAMi kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe, ütleb Karl Ristikivi luulerida. Kui palju ja milliseid märke jääb maha ühe kollektiivi 70-aastasest muusikalisest teekonnast kultuurimaastikul, ei oska tegijad ise kokku arvata. Parem on jätta see kõrvalseisjate hinnata. Tegijal on tegemise rõõm. Sestap seisame Eesti kultuuripõllul adra taga ka täna ning usume, et meie vagu sirutub sirgelt silmapiiri suunas. Kuigi me seda ei näe.
Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Ka Bo Chan (kontratenor) Marius Järvi (tšello), Theodor Sink (tšello) Keelpillikvintett: Liina Žigurs, Kenti Kadarik (vioola) Marius Järvi, Theodor Sink (tšello) Mati Lukk (kontrabass) Coro piccolo: Kristjan-Jaanek Mölder, Ka Bo Chan, Hideyuki Nishimura, Valnar Neidre (kontratenor) Andrus Kirss, Jaan Krivel, Priit Lehto, Lennart Mängli, Kaarel Telgmaa (I tenor) Olev Koit, Aleksander Arder, Erkki Targo, Margus Vellmann, Grigori Rutškin, Arvo Aun (II tenor) Aare Kruusimäe, Mareks Lobe, Ott Indermitte, Andrus Poolma, Rasmus Erismaa (bariton) Puhkpilliansambel: Reet Käärik, Kristi Volmer, Aleksander Hännikäinen (oboe) Kristjan Kungla, Kaido Suss (fagott) Indrek Vau, Erki Möller (trompet) Väino Põllu, Andres Kontus, Guido Kongas (tromboon) 3
Galina Grigorjeva (*1962) Бог Господь / Jumal on Issand meeskoorile ja tšellole (2014) Solist Marius Järvi (tšello) Galina Grigorjeva Молитва / Palve meeskoorile ja tšellole (2013) Solistid Marius Järvi (tšello) Grigori Rutškin (tenor), Margus Vellmann (tenor) Franz Schubert (1797 1828) Gesang der Geister über den Wassern / Vaimude laul vete kohal meeskoorile ja keelpillidele D 538 (1820) Tekst Johann Wolfgang von Goethe vaheaeg Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde kuuluva Ernesaksa fondi preemiate kätteandmine James MacMillan (*1959) here in hiding / Pühendunult kummardan Sind (1993) Tekst Aquino Thomas (1225 1274) Adoro te devote Esitab coro piccolo, solist Ka Bo Chan (tenor) Giovanni Bonato (*1961) O lilium convallium / Oo, orgude liilia meeskoorile ja kahele tšellole (2008) Tekst vana Aquileia liturgia ja õigeusu liturgia Solistid Marius Järvi (tšello), Theodor Sink (tšello) Toivo Tulev (*1958) O Oriens / Oo, Koidusära kontratenorile, kahele meeskoorile ja kolmele instrumentaalansamblile (2005) Tekst Magnificati antifoonid Solist Ka Bo Chan (kontratenor) 4
Бог Господь Tekst: Psalm 117(118):26 27, 2. ja 3. viisi pühapäeva pealaulud Бог Господь и явися нам Благословен Грядый во имя Господне Егда снизшел еси к смерти, Животе безсмертный, тогда ад умертвил еси блистанием Божества; егда же и умершия от присподних воскресил еси, вся Силы Небесныя взываху: Жизнодавче Христе Боже наш слава Тебе... Да веселятся небеса, да радуются земная... Jumal on Issand Jumal on Issand ja tema on meile ilmunud; Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel. Kui Sa alla läksid surmale oh surematu Elu, siis surmasid Sa põrguhaua oma jumaliku valgusega. Ja kui Sa surnud maa alt üles äratasid, siis hüüdsid kõik taevaväed: Eluandja Kristus, meie Jumal, au olgu Sulle! Hõisaku taeva kodakondsed, olgu rõõmsad kõik maapealsed loodud! (Apostlik-õigeusu lauluraamat) Бог Господь / Jumal on Issand meeskoorile ja tšellole (esiettekanne RAMiga märtsis 2014) Laul Jumal on Issand koosneb mitmest 117. psalmist võetud osast. 117. psalm on Taaveti lauluraamatust kõige rõõmsam. Nendes luuletustes peegeldub mõte, et Jumal on meie Tõeline Issand, kes end meile ilmutas (ilmutama tähendab vanaheebrea keeles särama), ning õnnistatud on see, kes Tema nimel on tulnud. Seda laulu esitatakse hommikuse jumalateenistuse ajal, sest õigeusu jumalateenistuses on hommikupalvus (võrreldes õhtuse jumalateenistusega) kõige rõõmsam see toimub Kristuse sünni ja ülestõusmise tundide ajal, 5
iseloomustades üleminekut kurbadest ja pattu kahetsevatest vana testamendi tunnetest piduliku ja rõõmsama, sügavalt liigutava Pääsemise poole. Püüdsingi selles teoses sellist seisundit edasi anda mitte ainult sõnade, vaid ka instrumentaalmuusika ja solisti abil. Galina Grigorjeva (2014) Молитва И да святится имя Твое. Palve Olgu kiidetud Sinu nimi. Молитва / Palve Palves kulgeb meditatiivse, pikkade burdoonhelide või püsiva akordika taustal vabalt voolav, kirglik, mikrotonaalsuse elementidega tšellopartii palvetava inimhinge võrdkuju. Kooripartii rolliks on koloriidi loomine ja palvelainetustega kaasaminek. Teose lõpuosas kõlab meeshääle pühalik retsitatsioon: И да святится имя Твое Olgu kiidetud Sinu nimi. Palve moodustab erinevate koosseisudega seadete sarja: 2005 saksofonile ja orelile, 2011 tšellole ja orelile, tšellole ja keelpillikvartetile ning tšellole ja klaverile, 2012 saksofonile ja keelpillikvintetile, 2013 saksofonile ja keelpilliorkestrile. Seade meeskoorile ja tšellole valmis käesoleva plaadistuse tarbeks. Evi Arujärve annotatsioon Grigorjeva plaadivoldikust In paradisum 6
Gesang der Geister über den Wassern Des Menschen Seele gleicht dem Wasser. Von Himmel kommt es, zum Himmel steigt es, und wieder nieder zur Erde muss es, ewig wechselnd. Strömt von der hohen, steilen Felswand der reine Strahl, dann stäubt er lieblich in Wolkenwellen zum glatten Fels und leicht empfangen wallt er verschleiernd leis rauschend zur Tiefe nieder. Ragen Klippen dem Sturz entgegen, schäumt er unmutig und stufenweise zum Abgrund. Im flachen Beete schleicht er das Wiesental hin und in dem glatten See weiden ihr Antlitz alle Gestirne. Wind ist der Welle lieblicher Buhle, wind mischt vom Grund aus schäumende Wellen. Seele des Menschen, wie gleichst du dem Wasser! Schicksal des Menschen, wie gleichst du dem Wind! Vaimude laul vete kohal Veega on sarnane hing inimlapsel: Taevast see tuleb, taevasse tõuseb ja jälle maale toob tema alla lõputu ringkäik. Kukkudes kõrgelt järsult mäeseljalt puhta kiirena armsalt ta langeb veetolmu pilvedes kaljule alla, vahuloor ümber, tasasel kohinal alla ta voogab sügavustesse. Kui aga rahnud on tema tee peal, süngelt ta vahutab kaljult kaljule kuristikku. Tasases sängis alla orgu ta hiilib ja siledas peeglis vaatlevad ennast taevased tähed. Lainega lahkelt tuulehoog mängib, põhjast vool üles toob vahuseid vooge. Inimese hing on nagu vesi! Inimese saatus on nagu tuul! Tõlkinud August Sang 7
Franz Schubert kirjutas koorimuusikat kogu oma heliloojatee vältel ning meeskoorilaule kuulub tema loomingusse üle saja. Sageli viisistas ta üht ja sama luuletust mitmes variandis. Johann Wolfgang von Goethe 1779. aastal loodud luuletust Gesang der Geister über den Wassern ( Vaimude laul vete kohal ) on Schubert seadnud muusikasse koguni viiel korral. Neist tuntum variant pärineb aastast 1820 ning see on kirjutatud üsna ebaharilikule koosseisule: nimelt tenori- ja bassikvartetile, saateks vioolad, tšellod ja kontrabass. Evelin Kõrvits here in hiding Masked by these bare shadows. Shape and nothing more. Lost, all lost in wonder. Iesu, quem velatum nunc aspicio, oro fiat illud quod tam sitio. Ut, te revelata cernens facie, visu sim beatus tuae gloriae. Pühendunult kummardan Sind Varjude varjus elad, vaid kuju näen, ei muud. Sind vaadeldes süda on kõigiti piirides. Jeesust, keda praegu varjatuna vaatlen, palun, las sünnib, mille järele mul on nii janu! Kui kujutlen Su ilmsiksssaanud palet võiksin õnnis olla Sinu kirkust nähes! Seeing, touching, Nägemine, puudutus ja maitse tasting are in thee deceived. ei taju täpselt Sind. How says trusty hearing? Mida usaldust väärt kuulmisel on öelda? Truth himself speaks truly or there s nothing true. Kui Tõde ise räägib, ei ole miski tõesem! Pie pelicane, Iesu Domine, Me immundum munda tuo sanguine; Cujus una stilla salvum facere. Totum mundum quit ab omni scelere. O memoriale mortis Domini. Panis vivus vitam praestans homini. Praesta meae menti de te vivere, et te illi semper dulce sapere. Issand Jeesus Kristus! Puhasta mind, määrdunut, oma verega, millest üksainus piiski võib terveks teha kogu ilmatäie kurjust! Oo, Issanda surma mälestuse kandja! Elav leib, mis annab elu inimesele! Luba mu hingel ammutada elu sinust, ja et ta alati Sind õrnusega mõistaks! 8
I am not like Thomas, wounds I cannot see. But can plainly call thee Lord and God as he. Let me to a deeper faith daily nearer move, daily make me harder hope and dearer love. Ma pole nagu Toomas, su haavu ma ei näe, kuid tunnistan Sind, Issand, minu Jumal. Päevast päeva sügavamalt usaldada Sind, loota, armastada Sind. Jesu, whom I look at shrouded here below, I beseech thee send me what I thirst for so, Some day to gaze on thee face to face in light and be blest for ever with thy glory s sight. Jeesust, keda praegu varjatuna vaatlen, palun, las sünnib, mille järele mul on nii janu! Kui kujutlen Su ilmsiks saanud palet võiksin õnnis olla Sinu kirkust nähes! In cruce latebat sola Deitas. At hic latet simul et humanitas. Ambo tamen credens atque confitens, Peto quod petivit latro paenitens. (my confession), (my belief), and I pray the prayer of the dying thief. Adoro te devote, latens Deitas, quae sub his figuris vere latitas. Tibi se cor meum totum subjicit, quia te contemplans totum deficit. Godhead here in hiding, whom I do adore. Masked by these bare shadows, shape and nothing more. See, Lord, at thy service low lies here a heart lost, all lost in wonder at the God thou art. Tõlge inglise keelde Gerard Manley Hopkins Ristipuule üksijäetu varjatult oli Jumal. Siin samaaegselt varjul ka kogu inimkond. Kumbagi poolt uskudes ja tunnistades palun, mida röövel kahetsedes anus. Uskudes ja tunnistades palun, mida röövel kahetsedes anus. Pühendunult kummardan Sind, varjusolev Jumal, kes nende kujundite varjus tõelisena elad: Sulle enda annab tervenisti süda minu sees, sest Sind vaadeldes ta kõigiti on piirides. Varjul olev Jumal, Sind kummardama tulen. Varjude varjus elad, vaid kuju näen, ei muud. Su teenistuses, Issand, on süda minu sees Jumal, Sind vaadeldes ta kõigiti on piirides. Tõlkinud Ave Teesalu James MacMillan on šoti helilooja, kelle sümfooniatele, kontsertidele, ooperitele, sakraalmuusikale ning paljudele orkestri- ja instrumentaalteostele on vajutanud tugeva pitseri autori katoliiklik usutunnistus. Tema stiil on põhiolemuselt meloodiline, ometi modernne ning mis kõige olulisem väga isikupärane ja kuulajasõbralik. MacMillan õppis muusikat Edinburghi ülikoolis ja omandas doktorikraadi Durhami ülikoolis John Caskeni juhendamisel....here in hiding... on loodud 1993. aastal ning see tuli esiettekandele sama aasta 8. oktoobril Glasgow s, esitajaks Hilliard Ensemble. 9
Kirjutasin selle lühimoteti vahetult pärast trompetikontserti Epiclesis ning mõlemad teosed uurivad sarnast muusikalist ja teoloogilist maa-ala. Mõlemais on puudutatud armulaua müsteeriumi teemat ning kumbagi on liidetud gregoriaani hümn Adoro te devote. Selle asemel et kasutada Aquino Thomase teksti algkujul, vahelduvad teoses here in hiding ladinakeelne originaal ja Gerard Manley Hopkinsi ingliskeelne tõlge. Mõnikord on erinevaid tekste kombineeritud, teinekord esitatud fragmentidena või üksteisest läbi põimitud moodustamaks uut suhestust ja järjekorda. Palal on episoodiline struktuur, mis põhineb kahel kontrastsel materjalil. Esiteks on seal kromatismiderohke ja ornamenteeritud muusika, millele vastandub gregooriuse laulule baseeruv lihtsam rahvalikum helimaterjal. Kolmas, homofooniline idee, viib välja pala kesksesse, pöördelisse haripunkti. Teoses on väga erinevaid vokaaltekstuure: soolosid, duette, triosid ja kvartett. Lõpukvartetis on ühendatud esimese stroofi ladina- ja ingliskeelsed versioonid ning see on pala kujundanud kahe kontrastse idee muusikaline süntees. James MacMillan O lilium convallium flos virginum, stirps regia, spes omnium fidelium, lux luminum, o filia: Eve matri contraria, Ave Mater de gracia nos redimens per filium. Ave, ave remedium nos eximens miseria. Oh, orgude liilia neitsite lilleõis, kuninglik võsu, kõigi usklike lootus ja silmavalgus, oo, tütar, ema Eeva vastand, Ema Jumala armust, ole tervitatud! Meid lunastad oma Pojaga. Ole tervitatud, aitaja, hingepiinast vabastaja! (Tekst on pärit vanast Aquileia liturgiast. Aquileia oli antiikajal mõjukas linn Kirde-Itaalias. Aquileia viljeles alates 6. sajandist Rooma katoliku liturgiast erinevat, oma liturgiat, mille mõjud kestsid 16. sajandini, mõnede väikeste joontega 19. sajandini.) Ladina keelest tõlkinud Ave Teesalu 10
Axion estìn os alithòs makarìzin se tin Theotòkon, tin aimakàriston kje panamòmiton kje mitèra tu Theù imòn. Tin timiotèran ton Hjeruvìm, kje endhoxotèran assingrìtos ton Serafìm, tin adhiafthòros Theòn Lògon tekùssan, tin òndos Theotòkon, Se megalìnomen. On kohus tõesti õndsaks kiita Sind, Jumalasünnitaja, Sind, ikka õnnistatud ja laitmata ja meie Jumala Ema, kes Sa ülem oled kui keerubid ja palju ausam kui seeravid, kes Sa puhtaks neitsiks jäädes Jumala Sõna ilma tõid; Sind, tõelist Jumalasünnitajat, austame meie. (Õigeusu liturgiast) Kreeka keelest tõlkinud Edith Ulm Itaalia helilooja Giovanni Bonato on oma kammer-, koori- ja orkestriteostega teinud enesele nime nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil. Ta õppis heliloomingut Milanos Verdi-nimelises konservatooriumis, kus teda juhendasid Fabio Vacchi, Adriano Guarnieri ja Giacomo Manzoni. Bonato konkursivõitude ja preemiate nimekiri on muljetavaldav: lisaks kodumaistele kompositsioonivõistlustele on ta toonud auhindu veel näiteks Amsterdamist, Ateenast, Viinist, Salzburgist, Roomast ja Genfist. Tema teoseid on ette kandnud prestiižikad artistid kaalukatel muusikafestivalidel ja neid on mänginud Euroopa tuntud raadiojaamad. Alates 1992. aastast õpetab Giovanni Bonato Paduas Cesare Pollini nimelises konservatooriumis. Teose O lilium convallium tellis autorilt 2008. aastal Asiago festival, kus see kõlas esiettekandes sama aasta 15. augustil. Evelin Kõrvits O Oriens I O Sapientia, O Adonai, O Radix Jesse, O Clavis David, O Oriens, splendor lucis, O Rex Gentium, Oo, Koidusära Oo, Tarkus, Oo, Adonai, Oo, Jesse Juur, Oo, Taaveti Võti, Oo, Koidusära, ülev valgus, Oo, Rahvaste Kuningas, 11
O Emmanuel, Rex et legifer noster, exspectatio gentium. Oo, Emmanuel, meie Kuningas ja seaduseandja ning rahvaste ootus. II O Sapientia, quæ ex ore Altissimi prodiisti, attingens a fine usque asd finem, fortiter suaviterque disponens omnia: veni ad docendum nos viam prudentiæ. Oo, Tarkus, kes sa väljud Kõigekõrgema suust, kes sa ulatud ühest ilma äärest teise ilma ääreni ja korraldad kõik asjad vägeva ja hella käega, tule ja õpeta meile tarkuse teed. III O Adonai, et Dux domus Israel, O, Adonai, qui Moysi in igne flammæ rubi apparuisti, et ei in Sina legem dedisti: veni ad redimendum nos in brachio extento. Oo, Adonai, ja Iisraeli koja Juhataja, Oo, Adonai, kes sa end Moosesele põlevas põõsas ilmutasid, ja kes sa talle Siinais seaduse andsid, tule ja lunasta meid oma väljasirutatud käega. IV O Radix Jesse, qui stas in signum populorum, O, Radix Jesse, qui stas in signum populorum, super quem continebunt reges os suum, quem Gentes deprecabuntur: veni ad liberandum nos, jam noli tardare. Oo, Jesse, kes sa seisad rahvastele tähiseks, Oo, Jesse Juur, kes sa seisad rahvastele tähiseks, kelle ees sulguvad kuningate suud, tule ja päästa meid, ära viivita. V O Clavis, O Clavis David, et sceptrum domus Israel; qui aperis, et nemo claudit; claudis, et nemo aperit: veni, et educ vinctum de domo carceris, sedentem in tenebris, et umbra mortis. VI O Oriens, splendor lucis æternæ, et sol justitiæ: veni, et illumina sedentes in tenebris, et umbra mortis. O Oriens, Oo, Võti, Oo, Taaveti Võti ja Iisraeli koja valitsuskepp, kes sa avad ja keegi ei sulge, kes sa sulged ja keegi ei ava, tule ja vabasta vangistatu vangikongist, ja päästa need, kes pimeduses ning surma varjus istuvad. Oo, Koidusära, igaviku ülev valgus ning õigluse päike, tule ja valgusta neid kes istuvad pimeduses ja surma varjus. Oo, koidik, 12
O Rex Gentium, O Emmanuel, Rex et legifer noster. VII O Sapientia, O Oriens, veni et illumina, O Oriens, Adonai, O Adonai, O Emmanuel, O Oriens. Oo, Rahvaste Kuningas, Oo, Emmanuel, meie Kuningas ja seaduseandja. Oo, Tarkus, Oo, Koidusära, tule ja valgusta, Oo, Koidik, Adonai, Oo, Adonai, Oo, Emmanuel, Oo, Koidusära. O Oriens on saanud oma pealkirja ühelt neist seitsmest ootusest tulvil tekstist, mida tuntakse O antifoonide nime all. Tegemist on Magnificati antifoonidest koosneva tsükliga, millest igaüks algab pöördumisega O O Emmanuel, O Adonai Neist seitsmest antifoonitekstist, mida lauldakse vespritel alates 17. detsembrist kuni jõululaupäevani, on siin enamikku kasutatud tervikuna, mõnest kõlavad aga vaid üksikud lausekatked. Teose esimesse ossa, mis loetleb kõigi antifoonide algussõnad (Sapientia, Adonai, Radix Jesse ) kui erinevad pöördumised peatselt sündiva Jeesuslapse poole, on peidetud ka nende tekstide ja kogu advendiaja mõte lugedes antifoonide esimeste sõnade esitähed üheks tervikuks, saame SARCORE, mis tagurpidi lugedes on ero cras homme ma tulen. Teos on kirjutatud Kaspars Putniņši tellimusel ning nii tänaseid lauljaid kui ka orkestrikoosseisu silmas pidades. Toivo Tulev (2005) 13
Valik fakte Eesti Rahvusmeeskoorist (kuni 1989. aastani Riiklik Akadeemiline Meeskoor) RAMi dirigendid aastail 1944 2014: Gustav Ernesaks peadirigent 1944 1975, kunstiline juht kuni surmani 1993 Arno Kallikorm dirigent 1944 1945 Jüri Variste dirigent 1944 1947 Artur Vahter dirigent 1947 1956 Harald Uibo dirigent 1956 1964 Uno Järvela dirigent 1957 1963 Kuno Areng dirigent 1966 1990 Olev Oja dirigent 1964 1975, peadirigent 1975 1991 Arvo Volmer dirigent 1988 1989 Tõnu Kuljus dirigent 1990 1991 Hirvo Surva dirigent 1991 1992 Ants Üleoja dirigent 1991 1997 Ants Soots dirigent 1991 1994, peadirigent 1994 2005, kunstiline juht 2008 2011 Kaspars Putniņš kunstiline juht ja peadirigent 2005 2008 Mihhail Gerts kunstilise juhi assistent ja dirigent 2005 2007 Mikk Üleoja kunstiline juht ja peadirigent alates 2011. aasta septembrist RAMi audirigendid 1944 2014: Kuno Areng Neeme Järvi Paavo Järvi Eri Klas Olev Oja Ants Soots Roman Toi Ants Üleoja RAMi auliikmed 1944 2014: Arnold Green Rudolf Heinz Neeme Järvi Eugen Kapp Naima Kasak Uolevi Lassander Venno Laul Ester Mägi Margo Siimer Veljo Tormis Olaf Utt 14
2009 2014 RAMiga on koostööd teinud: 2009 (alates novembrist) Risto Joost, Tiia-Ester Loitme, Martin Haselböck (Austria) 2010 Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Andrus Siimon, Filippo Maria Bressan (Itaalia), Peeter Saan, Markus Poschner (Saksamaa), Hannu Lintu (Soome), Tiia-Ester Loitme, Lothar Zagrosek (Saksamaa), Paavo Järvi, Anne-Liis Poll, Neeme Järvi, Normunds Vaicis (Läti), Andres Mustonen, Erki Pehk, Olev Oja 2011 Ants Üleoja, Andrus Siimon, Peeter Saan, Kuno Areng, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Ants Soots, Ragnar Rasmussen (Norra), Eivind Gullberg Jensen (Norra), Paul Mägi, Veronika Portsmuth, Rasmus Erismaa, Kaido Tani, Mareks Lobe, Igor Nikiforov, Raul Talmar, Neeme Järvi, Leo Krämer (Saksamaa), Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Paul Mann (Prantsusmaa), Chifuru Matsubara (Jaapan), Alo Ritsing 2012 Mikk Murdvee, Peter Feranec (Slovakkia), Arvo Volmer, Paavo Järvi, Rasmus Erismaa, Igor Nikiforov, Erki Pehk, Andrus Siimon, Anu Tali, Neeme Järvi, Eri Klas, Feliks Korobov (Venemaa), Jaan-Eik Tulve 2013 Charles Barbier (Prantsusmaa), Rasmus Erismaa, Martin Sildos, Peeter Saan, Andrus Siimon, Triin Koch, Andres Mustonen, Gianluca Marciano (Itaalia), Marek Janowski (Saksamaa), Vello Pähn, Neeme Järvi, Nicolas Fink (Saksamaa), Igor Nikiforov, Sander Tamm 2014 Andrus Siimon, Kaspar Mänd, Benjamin Kirk, Valter Soosalu, Andres Mustonen, Elmo Tiisvald, Peeter Saan, Eri Klas, Jüri Alperten, Vello Pähn, Neeme Järvi, Kuno Areng 15
Valminud CD/DVD-plaadid: 2009 Ilus maa. Rein Rannapi kantaadid Ilus maa ning Taevas ja maa. Rein Rannap, Kosmikud, Priit Volmer, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kooride dirigent Tiia-Ester Loitme. 2010 Tulelaul. Kuldar Singi, Tarmo Lepiku ja Anti Marguste meeskoorilaule. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots. 2011 Rudolf Tobias Joonase lähetamine. Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp, Johann Tilli, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kontsertkoor, Tallinna Poistekoor, Voces Musicales, dirigent Neeme Järvi. 2011 Oma saar. Valik 19. ja 20 sajandi eesti heliloojate meeskoorimuusikast. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigendid Ants Üleoja, Andrus Siimon, Ants Soots. 2014 In paradisum. Galina Grigorjeva esimene autoriplaat, teosed meeskoorile ja tšellole. Eesti Rahvusmeeskoor, Allar Kaasik (tšello), dirigent Mikk Üleoja. Suurvormide ettekannetel osalemine: 2009 (alates novembrist) Rannap. Ilus maa, Taevas ja maa Mendelssohn-Bartholdy. Elias 2010 Kõlar. Missa Schubert. Vaimude laul vete kohal Brahms. Aldirapsoodia Prokofjev. Aleksandr Nevski Schönberg. Gurre-laulud Tormis. Eesti ballaadid (kontsertettekanne) Sibelius. Kullervo Brahms. Saksa reekivem Cherubini. Reekviem Kantšeli. Dixi 16
2011 Eespere. Glorietur Sibelius. Kullervo Wagner. Apostlite püha õhtusöömaaeg Beethoven. Kristus õlimäel Liszt. Missa Verdi. Reekviem Liszt. Faust-sümfoonia Adams. El Niño 2012 E. Mägi. Kalevipoja teekond Soome Metropoliit Ilarion (Alfejev). Matteuse passioon Janaček. Slaavi missa Eespere. Glorietur Šostakovitš. Meie kodumaa kohal särab päike, Laul metsadest, Stepan Razini hukkamine Šostakovitš. 13. sümfoonia Siimer. Sobor 2013 Tubin. Reekviem langenud sõduritele Liszt. Reekviem Šostakovitš. 13. sümfoonia Beethoven. 9. sümfoonia ( An die Freude ) Vähi. Supreme silence 2014 Gretšaninov. Koguöine jumalateenistus Eespere. Ante lucem 17
Kontserdipaigad välismaal: 2009 (alates novembrist) Leedu Riikliku Filharmoonia saal (Vilnius) 2010 Glocke Suur saal (Bremen, Saksamaa) Tampere-talon Suur saal (Soome) Konzerthaus Suur saal (Berlin, Saksamaa) Salle Pleyel (Pariis, Prantsusmaa) Riia toomkirik (Läti) 2011 Peterburi Jaani kirik (Venemaa) NDR Landesfunkhaus Niedersachsen (Saksamaa) Forum, Leverkusen (Saksamaa) Berwaldhallen (Stockholm, Rootsi) Eglise Saint-Eustache (Paris, Prantsusmaa) L Onde Théatre et Centre d Art (Vélizy, Prantsusmaa) 2012 Valgevene Filharmoonia suur saal (Minsk, Valgevene) Palazzo Cisterna (Torino, Itaalia) Via Mazzini, 11 (Torino, Itaalia) Lingotto, Auditorium G. Agnelli (Torino, Itaalia) Chiesa di San Filippo (Torino, Itaalia) Piazza San Carlo (Torino, Itaalia) Peterburi Filharmoonia suur saal (Peterburg, Venemaa) Novgorodi Filharmoonia saal (Novgorod, Venemaa) Tveri Filharmoonia saal (Tver, Venemaa) Jaroslavli Filharmoonia saal (Jaroslavl, Venemaa) Ooperiteater Helikon (Moskva, Venemaa) 18 2013 Kzartmyani-nim muusikakool (Vanadzor, Armeenia) Komitase-nim kammersaal (Jerevan, Armeenia) Gruusia Riiklik Muusikakeskus (Tbilisi, Gruusia) Nikolaikirche (Plön, Saksamaa) Glüksburgi loss (Glüksburg, Saksamaa) Evangelische Kirche St. Petri, Wolgast (Usedom, Saksamaa)
2014 Peterburi Jaani kirik (Peterburg, Venemaa) Valka laululava (Läti) Esiettekanded: 2010 Aare Kruusimäe. meeskooriseade: Ariel Ramirez Criolla Aare Kruusimäe. meeskooriseade: Ariel Ramirez Navidad nuestra 2011 René Eespere. Glorietur meeskoorile ja sümfooniaorkestrile Piret Rips. II osa Läämi kaemi! loodusteemalisest tsüklist Läämi kaemi! III osa Kured tulevad loodusteemalisest tsüklist Läämi kaemi! Anti Marguste. Viru tattoo orkestrile ja meeskoorile Hideyuki Nishimura. Wadatsumi to Umi-bito meeskoorile ja taiko-trummidele Pärt Uusberg. In monte Oliveti Mart Jaanson. kantaat Issanda armastatu meeskoorile, baritonile ja lugejale Henrik Odegaard. Te lucis ante terminum gregoriaani koorile, meeskoorile ja löökpillidele 2012 Aare Kruusimäe. meeskooriseade: Eduard Tubin Esimene kiri Ingile Pärt Uusberg. Siis tahaks olla kirikutorn vee taga.. Mart Siimer. Sobor meeskoorile ja sümfooniaorkestrile Märt-Matis Lill. Neither heaven nor earth Märt-Matis Lill. Standing still Andres Lemba. Gloria Fabio Vacchi. É questo il mare? Toivo Tulev. Aglow Liisa Hirsch. Restless 2013 Pärt Uusberg. Muusika Rasmus Puur. Ave Maria Martin Sildos. meeskooriseade: Smilers Nii sind ootan Martin Sildos. meeskooriseade: Giuseppe Verdi Hertsogi laul ooperist Rigoletto Martin Sildos. meeskooriseade: Solovjov-Sedoi Õhtud Moskva lähistel 19
Martin Sildos. meeskooriseade: Jaan Pehk Valss Aare Kruusimäe. meeskooriseade: Eric Whitacre Cloudburst 2014 Henrik Odegaard. Arise, my love! Santa Ratniece. sadness stillness Alberto Schiavo. Frottola nr 1 Alberto Schiavo. Frottola nr 2 Leonardo Schiavo. Primo vere Veljo Tormis. Sa oled kui salanaine Liisa Hirsch. Vari Pärt Uusberg. Mets kohas Eugene Birman. No 289 meeshäältele ja ühele megafonile Galina Grigorjeva. Бог Господь meeskoorile ja tšellole Galina Grigorjeva. In paradisum Galina Grigorjeva. Молитва meeskoorile ja tšellole Aleksandr Gretšaninov. meeskooriseade Всенощное бдение René Eespere. Ante lucem sopranile, baritonile, meeskoorile ja puhkpilliorkestrile Giovanni Gabrieli. Maria virgo Giovanni Gabrieli. Regina coeli Pärt Uusberg. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje Pärt Uusberg. Üks tüdruk nutab hommikuti õues RAM novembris 2014 Peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja Koormeistrid Andrus Siimon, Igor Nikiforov, Rasmus Erismaa Direktor Indrek Umberg Toimetaja Anu Huntsaar Noodikoguhoidja Ene Soots Hääleseadjad Tiiu Levald, Iris Oja, Triin Ella, Uku Joller, Allan Vurma, Ott Indermitte Kooris laulab lauljaid vanuses 24 67 aastat, keskmine vanus on 45 aastat ja 5 kuud. 20
I TENOR Aivar Kaldre, Madis Reinsoo, Lennart Mängli, Valnar Neidre, Mati Valdaru, Mart Kroon, Arvo Aun, Priit Lehto, Ka Bo Chan, Andrus Kirss, Jaan Krivel (puudub pildilt) Vanus kokku 502 aastat Keskmine vanus 46 aastat ja 11 päeva Pikkus kokku 1940 cm Keskmine pikkus 176,4 cm Kaal kokku 903 kg Keskmine kaal 82,0 kg II TENOR Indrek Kost, Margus Vellmann, Kaarel Telgmaa, Olev Koit, Reio Blond, Erkki Targo, Margus Vaht, Aleksander Arder, Grigori Rutškin, Ants Reinhold, Mati Tuisk, Ero Esko, Kaido Tani (puudub pildilt) Vanus kokku 586 aastat Keskmine vanus 45 aastat 8 kuud Kaal kokku 1112 kg Keskmine kaal 85,5 kg Pikkus kokku 2308 cm Keskmine pikkus 177,5 cm 21
BARITON Ott Indermitte, Mareks Lobe, Hanno Hint, Andrus Poolma, Alo Rammo, Andrus Siimon, Mait Männik, Rene Keldo, Hideyuki Nishimura, Igor Nikiforov, Peeter Hillep Vanus kokku 455 aastat Keskmine vanus 41 aastat 11 kuud ja 16 päeva Pikkus kokku 1973 cm Keskmine pikkus 179,3 cm Kaal kokku 1085 kg Keskmine kaal 98,6 kg BASS 22 Juss Tamm, Jussi Kendra, Jaan Viks, Arno Jürjens, Endel Valkenklau, Andres Alamaa, Aare Kruusimäe, Geir Luht, Joosep Sang, Juhan Heinapuu, Rasmus Erismaa, Jüri Eensoo, Lembit Traks, Ülo Krigul Vanus kokku 657 aastat Keskmine vanus 47 aastat 5 kuud Pikkus kokku 2595 cm Keskmine pikkus 185,4 cm Kaal kokku 1293 kg Keskmine kaal 92,3 kg Hääletugevuse ja detsibellide arvestused juba RAMi 75. sünnipäeva kavalehel.
Tulemas: L 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal P 30. november kell 17 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja sünnipäev Helen Lokuta, Pärnu Linnaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andres Mustonen Brahms, Schubert, Beethoven K 10. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal Kontserdisari Lõunakontserdid Ka sisaliku tee kivil jätab jälje Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Läte, Uusberg, Aav, Saebelmann, Türnpu, Saar, Ernesaks, A. Kapp, Kreek, Vettik, Härma P 14. detsember kell 17 Jõgeva Kultuurikeskus Kontserdisari Muusika Eestimaale Jõulurahu kontsert Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Igor Nikiforov Gabrieli, Biebl, Uusberg, Läte, Türnpu, Tubin, A. Kapp, Sink, Kreek, Bortnjanski, Lauridsen P 21. detsember kell 15 Märjamaa rahvamaja E 22. detsember kell 19 Tamsalu kultuurimaja T 23. detsember kell 15 Tallinna Jaani kirik Jõulumuusika Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Kaspar Mänd Kavas Poulenc, Biebl, Nishimura (esiettekanne) jt
concert.ee