Tulemusauditi. teooria ja praktika käsiraamat

Transcription

1 Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamat I Tulemusauditi teoreetilised aspektid II Tulemusauditi praktilie läbiviimie III Tulemusaudiitorite põhioskused IV Tulemusaudit orgaisatsiooi kotekstis V Lisad

2

3 Saateks Te hoiate käes raamatut, mille sisu puudutab igaüht, sest kui riik toimib säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt, toob see kasu kõigile kodaikele. Nii pole käesolev trükis mõeldud ükses audiitoritele, vaid aab ülevaate tulemusauditist kõigile eile, kes peavad riigi toimimise eest hea seisma: poliitikutele, tippjuhtidele, ametikele. Riigikotrolli ülesae o kaasa aidata avaliku sektori aregule. Tulemusauditi käsiraamatu üllitamie peaks seda tegema kolmel moel. Esiteks, aitama mõista riigi toimimise kolme põhiseaduslikku pritsiipi: säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. Teiseks, teadvustama, et riigi ressursid o mõeldud ühiskoa murede lahedamiseks. Järelikult peab esmalt selgusele jõudma, missugused o ühiskoa probleemid ja mil määral saaks riik eid lahedada. Teisisõu mida võiks maksumaksja riigilt oodata? Tulemusaudit o vahed hidamaks, kas riik o toimiud ootustele vastavalt. Kolmadaks, tugevdama riigi strateegilise aalüüsi ja plaeerimise võimekust. Ee tegutsema hakkamist õigeid sihte määrata ig tegutsedes eid järgida peaks saama palju tavalisemaks, kui seda praegu tehakse. Tulemusaudit o Eestis üpris uus mõiste. Loodetavasti aab käsiraamat elemetaarse oskusteabe edasiseks areguks. Taha täada kolleege Rootsi Riigikotrollist, kes adsid võimaluse avaldada see raamat ka eesti keeles. Rootsi Riigikotrollil o pikaaege tulemusauditite tegemise ja sellealase koolitamise kogemus; samuti o Rootsi Euroopas üks paremii toimiva kaasaegse haldusega riike. Riigikotroll püüab tutvustada ja rakedada mujal maailmas kasutatavaid stadardeid ja häid tavasid. Avaliku sektori auditeerimise põhimõtteid sisaldav Auditi põhialused o ilmuud, üüd o järg Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamatu käes. Head lugemist ja kasutamist! Juha Parts Riigikotrolör 3

4 Tõlgtud väljaadest: Hadbook i Performace Auditig. Theory ad Practice Secod editio. Stockholm 20 October, 1999 ISBN Lühedid INTOSAI Iteratioal Orgaisatio of Supreme Audit Istitutios Kõrgeimate Kotrolliasutuste Rahvusvahelie Orgaisatsioo, mis tegutseb ÜRO egiidi all. IDI INTOSAI Developmet Iitiative INTOSAI Areguiitsiatiiv; tegeleb koolituste korraldamisega. RRV Riksrevisiosverket Rootsi Riigikotroll ISBN Tõlge eesti keelde: Riigikotroll 2001 Kujudus ja makett: Jaa Klõšeiko Trükk: AS Pakett, Laki 17, Talli

5 Sisukord Sisukord Saateks 2 Eessõa 9 Täuavaldused 11 Sissejuhatus 13 I Tulemusauditi teoreetilised aspektid peatükk Mis o tulemusaudit? Tulemusauditi eesmärk Tulemusauditi läbiviimise põhjused Tulemusauditi päritolu Tulemusauditi areg Tulemusauditid eri riikides Tulemusauditiga uuritavad probleemid Tulemusauditi kohta kasutatavad termiid Tulemusaudit ja teised auditiliigid Tulemusaudit ja muud hidamised peatükk Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Säästlikkuse ja tõhususe defieerimie Probleemid tõhususe hidamisel Mõjususe defiitsioo Probleemid mõjususe hidamisel Vähese tõhususe ja mõjususe põhjuste aalüüs Kolme e praktilie kasutamie Kolme e ig sisedi ja väljudi mudeli väärtus auditi seisukohast Võimalikud segadused saraste mõistete tõlgedamisel peatükk Eelselgitus, auditi kava ja audit Eelselgitus ja audit Eelselgitus Pidev seire ja strateegilised uurigud Eelselgitus, audit ja RRV kursused 43 5

6 Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamat II Tulemusauditi praktilie läbiviimie peatükk Ülevaade auditi protsessist Protsessi etapid Auditistadardid peatükk Auditi probleemi valik Mis o probleem? Mis o auditi probleem? Auditi lehter Auditi probleemi valik Auditi probleemi sõastamie Auditi probleemi esitamie eelselgituses peatükk Auditiprojekti plaeerimie Plaeerimise tüübid Metoodika plaeerimie Korralduse plaeerimie Auditi kava peamie plaeerimisdokumet peatükk Admete kogumie Admete kogumise eesmärk Admetüübid Ülevaateuurig ja juhtumiaalüüs Admete kogumise viisid Usaldusväärsus ja usutavus Kogutud admete klassifitseerimie ja talletamie Admete kogumise eetika peatükk Admete aalüüs Kvatitatiive aalüüs põhjuse ja tagajärje seoste selgitamiseks Kvalitatiive aalüüs põhjuse ja tagajärje seoste selgitamiseks Aalüüsitulemuste kombieerimie 86 6

7 Sisukord 9. peatükk Auditi aruade kirjutamie Auditi aruade adressaat Hea aruade kriteeriumid Aruade pikkus ja ülesehitus Leiud, järeldused ja soovitused Aruade kirjutamie Aruade aoüümsus Abistavad vihjed peatükk Auditiprojekti lõpuleviimie Kõrvaltegevused Auditi järelkotroll Audiitorite töö hidamie peatükk Audit ideaalid ja reaalsus Tegeliku ja plaeeritud auditiprotsessi võrdlus Auditikeskkod 102 III Tulemusaudiitorite põhioskused peatükk Itervjuud ja küsimustikud Ifo hakimie iimestelt Itervjuuolukord Itervjuu plaeerimie Itervjuu läbiviimie Itervjuu dokumeteerimie Küsimustikud peatükk Statistilie kirjeldamie Olulisi mõisteid Statistilise kirjelduse äiteid 122 7

8 Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamat IV Tulemusaudit orgaisatsiooi kotekstis peatükk Eduka tulemusaudiitori omadused Isikuomadused Teadmised ja oskused Koolitusvajaduse aalüüs peatükk Tulemusauditi juhedi struktuur peatükk Tulemusauditi juhtimie 137 V Lisad 139 Lisa 1 Eelselgituse aruade ja auditi kava struktuur 141 Eelselgituse aruade pikkus 141 Eelselgituse aruade struktuur 141 Kommetaarid eelselgituse aruade kohta 142 Üldosa 142 Auditi kava 143 Lisa 2 Auditi käigus kasutatavad dokumedid 147 Esitluskiri 147 Projektipäevik 148 Pressiteade 149 Järelkotrolli dokumet 151 Lisa 3 Tulemusauditi stadardid 153 RRV tulemusauditi stadardid 153 Lisa 4 Täiedav kirjadus 155 Lisa 5 Aieregister 157 8

9 Eessõa Eessõa Rootsi Riigikotrolli istitutsioaalse aregu koostööprogramm algas aastal. Programmi üheks põhiosaks olid tulemusauditi kursused. Tavaliselt oli kursus kolmeastmelie: põhikursus, edasijõudute kursus ja järelsemiar. Selliseid kursusi korraldati eam kui 25, lisaks orgaiseeriti ka lühemaid. Täaseks o RRV-l kogemusi tulemusauditi-alase koolituse korraldamisel peaaegu kõigil madritel Aafrikas, Aasias, Ladia-Ameerikas ja Ida- Euroopas. Käesolev tulemusauditi käsiraamat töötati välja koolituse hõlbustamiseks. Käsiraamat o leidud rohket kasutamist RRV ja IDI tulemusauditi kursustel. Raamatut o kasutatud ka töökohtades läbi viidud koolitustel. Tegemist o käsiraamatu teise väljaadega, mille materjal o paljude kõrgeimate kotrolliasutuste audiitoritelt saadud tagasiside alusel ümber korraldatud ja ajakohastatud. Mul o hea meel täada autorit ja toimetajaid, kes kõik o sellesse töösse oma pause adud. Usu, et käsiraamatut hakatakse kogu maailmas laialdaselt kasutama ig et see etedab tähtsat rolli tulemusauditi aregus. Iga-Britt Ahleius Riigikotrolör 9

10 Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamat Täuavaldused Esimee väljaae Käesoleva käsiraamatu esimese väljaade o kirjutaud paljud audiitorid. Kommetaarid selle sisu kohta o esitaud RRV tulemusauditi kursustest osavõtjad, keda mul o olud võimalus tulemusauditite läbiviimisel saadud kogemuste suhtes küsitleda. Pidev dialoog kõigi ede ametikega o mu tööd suuresti mõjutaud. Kogu käsiraamat põhieb ede kogemusel ja teadmistel ig seega kuulub eile miu sügav täu. Göra Stee ja tema alluvad RRV rahvusvahelises sekretariaadis aitasid luua raamatu valmimiseks soodsa keskkoa. Peatoimetajaks oli Kersti Gustafsso, kes leidis edas jõudu ja võimeid projekti visalt, kõiki takistusi ületades edasi viia. RRV-s töötav Eric Gady oli kaastoimetaja ja abistas igliskeelse teksti paradamisel. Käsikirja kvaliteedi kotrollimiseks loodi eraldi töögrupp. Lisaks Johaa Gårdmarkile, Kersti Gustafssoile ja Eric Gadyle kuulusid sellesse Nils Eklud, Margareta Hart, Göra Olsso ja Leif Svesso, kellel kõigil o mitmeaastae kogemus tulemusauditi alal. Need audiitorid olid kogu raamatu ettevalmistamise vältel ifo, ispiratsiooi ja ideede allikaks ig adsid miu käsutusse ka oma loegumärkmed. Eriti täulik ole aja ja jõu eest, mis ad o pühedaud selle käsiraamatu lugemisele ja kommeteerimisele. Peter Gårestad, Alla Read ja Begt Sudgre, kes kõik o pikka aega olud tulemusauditi õustajad, tegid selle käsiraamatu esimese väljaade kohta väärtuslikke märkusi. Raamatule tulid suuresti kasuks miu arutelud RRV-s töötava Igvar Öhagega, üüd Rootsi Fiatsjuhtimise Ametis töötava edise RRV ametiku Rolf Sadahliga ja Rahadusmiisteeriumis töötava edise RRV ametiku Elisabeth Sadstörmiga. Töö algusjärgus toimusid käsiraamatu pedagoogiliste aspektide üle väärtuslikud arutelud Stockholmi Ülikooli professori Guar Sudgreiga. Raamatu lõplik kujudus o RRV töötaja Lea Nilssoi jõupigutuste vili. Stockholmis 19. oktoobril

11 Täuavaldused Teie väljaae Selle paradatud ja täiedatud trüki aluseks o RRV tulemusauditi kursustel osaleutelt saadud tagasiside ig RRV ja teiste kotrolliasutuste audiitorite märkused. Täiedamise käigus o materjali ka ajakohasemaks muudetud. Kokkuvõttes o tehtud muudatused siiski suhteliselt väikesed ig puudutavad põhiliselt 10. peatükki ja lisa 2. Teise väljaade peatoimetaja oli Johaa Gårdmark, kes o teiud oma tööd hoole ja pühedumusega. Stockholmis 20. oktoobril 1999 Leart Widell 11

12 Tulemusauditi teooria ja praktika käsiraamat Sissejuhatus Käsiraamatu eesmärgiks o ada ülevaade tulemusauditi põhimõtetest; ühtlasi saab käsiraamatut kasutada ka teatmeteosea. Samas o selge, et auditeerides ei saa toetuda vaid ühele käsiraamatule. Et audiitoritel tuleb kokku puutuda väga mitmesuguste metoodiliste probleemidega, peavad ad vajaliku teabe hakimiseks kasutama ka erialaõpikuid. Käsiraamat o orieteeritud praktikale ja keskedub tegelikule auditeerimisele. Praktilist läheemist toetab ülevaade tulemusauditi teoreetilistest külgedest. RRV alustas tulemusauditiga aastail ja sellest saati o läheemie tulemusauditile pidevalt muutuud. Eri kotrolliasutustes 1 läbiviidavad tulemusauditid võivad erieda, kuid alati o sel auditiliigil teatud muutumatu põhisisu. See tähedab, et kõigi tulemusaudiitorite töö rajaeb kidlatel põhimõtetel. Siise käsiraamatu eesmärk o eid põhimõtteid kirjeldada. Et tulemusauditi läbiviimise eeltigimused kotrolliasutustes o erievad, keskedub käsiraamat üldistele küsimustele. Auditi praktilise läbiviimise juhedi ülevaade o 15. peatükis. Seal o ära toodud tulemusauditi puhul lahedamist vajavate küsimuste kotrollimekiri. Mõistagi peab kõik kokreetsed auditi läbiviimist puudutavad otsused vastu võtma siiski iga kotrolliasutus ise. Käsiraamatus o praktilise audititöö kohta esitatud soovitusi ja õuadeid, mis põhievad RRV stadarditel ja kogemusel ig INTOSAI stadarditel. Käsiraamat jagueb viieks osaks. I OSA käsitleb tulemusauditi teoreetilisi aluseid. 1. peatükis selgitatakse tulemusauditi mõistet, 2. peatükk keskedub põhimõistetele säästlikkus, tõhusus ja mõjusus. 3. peatükis kirjeldatakse aalüüsiliike (eelselgitus ja audit). II OSA käsitleb praktilist auditeerimist peatükis vaadeldakse auditiprotsessi etappe alates plaeerimisest kui aruade esitamisei ja auditi lõpetamisei. Lugejad, kes tuevad erilist huvi eelselgituse vastu, leiavad vajalikku teavet peatükist ja lisast 1. Auditist huvituvad lugejad peaksid pöörduma ja peatüki juurde. 1 Sii ja edaspidi o termiit kotrolliasutus kasutatud kõigi kõrgeimate kotrolliasutuste kohta. 12

13 Sissejuhatus III OSA käsitleb mõigaid tulemusaudiitoritele asedamatuks osutuud põhioskusi. 12. ja 13. peatükis atakse ifot vastavalt itervjuude/ küsimustike kasutamise oskuse ja kirjeldava statistika kohta. IV OSA asetab tulemusauditi orgaisatsiooilisse koteksti. 14. peatükis kirjeldatakse eduka audiitori omadusi. 15. peatükis arutletakse tulemusauditi juhedi rolli üle. 16. peatükis aalüüsitakse tulemusauditi läbiviimise keskkoda ja üldist kavadamist kotrolliasutuses. V OSA sisaldab lisasid, mis hõlmavad eelselgituse aruaet, auditi käigus kasutatavaid dokumete, RRV auditistadardeid, täiedava kirjaduse loetelu ig kasutatud mõistete imistut. Käsiraamatu osi saab lugeda ka eraldi. Käsiraamatus esitatavat teoreetilist materjali o illustreeritud kahe läbiva äite abil. Üks äide puudutab algharidust ja teie malaariaga võitlemise programmi. Kasutatakse ka praktilisest auditeerimisest pärievaid äiteid. Need põhievad RRV rahvusvaheliste tulemusauditi kursuste käigus korraldatud itervjuudel. Materjal o esitatud aoüümselt ja seda o mõel juhul muudetud, lähtudes pedagoogilistest kaalutlustest ja lugupidamisest auditeeritavate vastu. 13

14

15 I Tulemusauditi teoreetilised aspektid

16 Tulemusauditi teoreetilised aspektid

17 Mis o tulemusaudit? 1. peatükk Mis o tulemusaudit? 1.1. Tulemusauditi eesmärk Vastavalt INTOSAI stadarditele o tulemusaudit audit, mille puhul hiatakse, kui säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt kasutab auditeeritav üksus ressursse oma kohustuste täitmiseks (INTOSAI auditistadardid 1992). Teisisõu võib tulemusauditit defieerida kui protsessi, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ig kas ad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditit võib läbi viia kogu avaliku sektori ulatuses: riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja riigi eamusosalusega äriühigutes Tulemusauditi läbiviimise põhjused Tulemusauditi läbiviimiseks võib olla mitu põhjust. Aruadekohuslus ja demokraatlik kotroll Avalik aruadekohuslus tähedab seda, et valitsuse programme või miisteeriume juhtivad isikud vastutavad tõhusa juhtimise eest. Tulemusaudit aab tavakodaikele, parlamediliikmetele ja massiteabevaheditele hea võimaluse teostada kotrolli valitsuse tegevuste juhtimise ja tulemuste üle. Demokraatlikku kotrolli aitab tagada see, et tulemusaudit viiakse läbi sõltumatult auditeeritavast asutusest. See võimaldab saada auditeeritava tegevusest iseseisva ja alteratiivse ülevaate. Tulemusaudit ei juhidu migitest erihuvidest ig pole auditeeritavaga rahalisel ega muul viisil seotud. Sageli erieb audiitori arvamus pildist, mida esitavad uuritavate tegevuste eest vastutavad isikud. Turumehhaismide asedamie Erasektoris töötab ettevõtete tegevuse hidamiseks automaate süsteem imelt turusüsteem ja kasumi teeimise põhimõte. Edukas ettevõte teeib kasumit ja jääb turule, ebaedukas läheb aga pakrotti ig o suitud turult lahkuma. Avalikus sektoris sellie mehhaism puudub ka kõige edutum tervishoiumiisteerium ei lähe kuagi pakrotti. Selles mõttes võib tulemusaudit avalikus sektoris toimida erasektori turumehhaismide asedajaa. 17

18 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Alus otsuste lagetamiseks Ressursiappuse tigimustes tuleb otsustada, millistele programmidele või tegevustele ada eelistus. Tulemusaudit võib ada aluse tulevasi ivesteeriguid ja prioriteete puudutavate otsuste lagetamiseks Tulemusauditi päritolu USA-s, Kaadas, Suurbritaias, Rootsis ja veel mões riigis võeti tulemusaudit kasutusele aastate lõpus. Sellekohased ideed hakkasid aga välja kujuema juba 1940-datel. Esialgu oli tulemusaudit tihedalt seotud programmipõhise eelarve mõistega. Programmipõhise eelarve ideestiku abil sooviti suuredada säästliku mõtlemise ja fiatsvastutuse vajadust kõigil tasaditel. Programmipõhise eelarve alus o tegevuste jagamie programmideks ja iga programmis osaleva asutuse ülesaete määratlemie. See tähedab ka seda, et määratleda tuleb kõigi programmide ja osalevate asutuste eesmärgid. Nede tegevuste läbiviimisel o abiks tekkivate kulude arvestus. Programmipõhie eelarvestamie tõi kaasa vajaduse sellise süsteemi järele, mille abil hiata eesmärkide täitmist. See omakorda viis tulemusauditi mõiste väljatöötamisei. Siiski tuleb silmas pidada, et tulemusauditit saab rakedada kasutatavast eelarvesüsteemist sõltumata. Teaduslikust seisukohast oli tulemusauditi kasutuselevõtt seotud ratsioalismi areguga, s.o usuga orgaisatsiooide ratsioaalsesse käitumisse ja võimalusse ede töö tulemusi mõõta. Tulemusauditi kasutuselevõtule aitas kaasa ka sellise teadussuua agu majadusliku heaolu teooria (ecoomic welfare theory) areg Tulemusauditi areg RRV tulemusauditite eam kui 30-aastase ajaloo vältel o auditiideoloogia väga palju muutuud, kuid selle põhituum o jääud samaks, hõlmates valitsuse töö tulemuste hidamist. Side programmipõhise eelarvesüsteemiga o õrgeeud, üle o võetud politoloogiast ja sotsioloogiast pärievad vaateurgad ja meetodid. Tulemusauditi muutumie o olud tigitud ühiskoa muutuvatest vajadustest, ressursside kasutamise piiragutest, poliitilistest kaalutlustest ja sama palju ka mitme teadussuua aregust. Siikohal o toodud mõed olulisemad muudatused. 18

19 Tulemusauditi roll Mis o tulemusaudit? Aja jooksul o muutuud tulemusauditi roll ja sõltumatuse määr. Teatud perioodidel o RRV-s asetatud rõhk sõltumatusele. Praktilise auditeerimise puhul o see tähedaud RRV ja miisteeriumide kotakti väheemist. Kui vaadelda auditeerimist kotrolli ja õustamisea, siis võib öelda, et sellistel perioodidel o esile tõusud kotrollifuktsioo. Teistel aegadel o olulisemaks osutuud õu ja soovituste admie ig selle tulemusea o tugeveud ka sidemed miisteeriumide ja RRV vahel. Auditi objekt Mõedel perioodidel o auditeeritud miisteeriume kui eraldiseisvaid üksusi, teistel aegadel o miisteeriume auditeeritud kompleksselt, migi kidla ülesade täitmisest lähtudes. Viimaseid aalüüse o imetatud süsteemiaalüüsideks. Tarve süsteemiaalüüside järele o tekkiud vajadusest uurida avalikus sektoris esile kerkiud kompleksseid probleeme, mis o keerukad ja mille uurimiseks kulub rohkesti aega. Täapäeval uuritakse tulemusauditiga ii migi kidla miisteeriumi mõd üksikut tegevust kui ka kompleksseid probleeme. Sageli keskedub tulemusaudit just ühe miisteeriumi tegevuse teatud osale, t mõele programmile või kohustusele. Säästlikkus või mõjusus O olud aegu, mil rohkem tähelepau o pööratud saavutatud mõjule, ig aegu, mil avaliku sektori halvema majadusliku olukorra tõttu o keskedutud säästlikkusele. Seos teadusuurigutega Teadusuurigute mõju o aastate jooksul muutuud. Mõedel perioodidel o seos teadusuurigutega olud väga tugev ig auditiaruaded o suurel määral põhieud mitmesugustest teadussuudadest pärievatel teooriatel, samas kui teistel aegadel o aruaded olud pigem praktilise orietatsiooiga, toetudes auditikogemusele ja tervele mõistusele Tulemusauditid eri riikides Kui võrrelda tulemusauditeid eri riikides, siis selgub, et ii ede ulatuses, orgaiseerimises kui ka meetodites o suuri erievusi. Auditeeriv asutus võib auditi kavadamisel olla rohkem või vähem iseseisev. Näiteks Ameerika Ühedriikides peab kavadamisettepaekud heaks kiitma kas Kogressi komisjo või mõi Kogressi liige, RRV plaaid aga 19

20 Tulemusauditi teoreetilised aspektid määrab kidlaks asutuse juhtkod. Riikides, kus tulemusauditil o pigem kotrolliv fuktsioo, s.o vähem tähtsust omistatakse muudatuste soodustamisele, o kavadamie sageli üpris pikaajalie. O riike, kus tulemusauditeid kavadatakse viis aastat ette. Rootsis tehakse plaae üheaastase perspektiiviga. Orgaisatsiooiliselt kuulub eamik kotrolliasutusi parlamedi alluvusse. Rootsis o parlamedi juures üpris väike tulemusauditiga tegelev auditiosakod ig RRV töötab Rahadusmiisteeriumi alluvuses. Seetõttu ei saa RRV auditeerida miisteeriume ig tegeleb aiult riigi eamusosalusega äriühigute ja valitsuse keskasutustega. Need o miisteeriumide alluvuses tegutsevad iseseisvad asutused, mis moodustavad lõviosa Rootsi avalikust sektorist. Riigiti võib leida ka olulisi erievusi kasutatavate läheemiste vahel. Mões riigis eelistavad audiitorid kasutada esmaseid admeid, s.o koguvad ja kotrollivad oma aalüüsi käigus kogu ifot ise. Teistes riikides, mille hulka kuulub ka Rootsi, kasutatakse laialdaselt teiseseid admeid, agu äiteks ametlikku statistikat Tulemusauditiga uuritavad probleemid Kotrolliasutuste tehtud audititest pärievad äited illustreerivad tulemusauditiga uuritavate probleemide rigi. Teema Hagete tõhusus Jaotamise tõhusus Korralduse tõhusus Hoolduse tõhusus Võimaluste kasutamie Toetuste mõjud Rakedus Varustusmiisteerium Ravimite jaotamie Kooliõpikute jaotamie Värbamisprotsess Teede hooldus Riigi sõidukite paradamie Politseijõudude kasutamie Toetused taluikele 20

21 Mis o tulemusaudit? 1.7. Tulemusauditi kohta kasutatavad termiid Tulemusauditi kohta kasutatavad termiid võivad riigiti erieda. Mões riigis kasutatakse termiit väärtus-raha-eest-audit (value-for-moey auditig (VFM)), teisal termiit mõjususe audit (effectiveess auditig). Neil võivad olla pisut erievad tähedused, kui asi puudutab t auditimeetodeid, kuid agu eespool öeldud, jäävad põhimõtted muutumatuks. Käesolevas raamatus kasutatakse termiit tulemusaudit (performace auditig) INTOSAI poolt tuustatud ja RRV kursustel kasutatavas täheduses Tulemusaudit ja teised auditiliigid Peale tulemusauditi o põhilisemaid auditiliike fiatsaudit. Fiatsauditit imetatakse mõikord ka reeglipärasusauditiks (regularity auditig) ja õigusaktidele vastavuse auditiks (compliace auditig). Saraselt tulemusauditiga o fiatsaudit paljudes riikides aja jooksul tuduvalt muutuud. Summaarsete raamatupidamiskaete uurimise asemel o hakatud suuremat rõhku paema orgaisatsiooisiseste kotrollisüsteemide kotrollile. Selliste fiatsauditite läbiviimise hõlbustamiseks kasutatakse arvutipõhiseid auditimeetodeid. Tulemusaudit erieb fiatsauditist mitmeti mitte aiult oma teoreetiliste lähtekohtade, vaid ka praktilise korralduse poolest. Peamised erievused o kokku võetud alljärgevas tabelis. Auditi aspekt Tulemusaudit Fiatsaudit Eesmärk Hiatakse, kas Hiatakse, kas raamatuauditeeritav töötab pidamie o tõee ja aus mõjusalt (true ad fair) Rõhuasetus Orgaisatsioo/ Raamatupidamissüsteem programm ja selle ja juhtimissüsteemid tegevused Teaduslik alus Majadus, politoloogia, Raamatupidamie sotsioloogia je Meetodid Iga projekti puhul Eam-vähem stadardsed isesugused (juhedid (laialdaselt rakedatavad erievad valdkoiti) juhedid) Hidamis- Subjektiivsemad; Vähem subjektiivsed; kriteeriumid uikaalsed kriteeriumid stadardsed kriteeriumid, mis iga auditi puhul sobivad kõikide auditite puhul Aruaded Muutuva struktuuri Eam-vähem stadardsed. ja sisuga. Avaldatakse regulaarselt Avaldatakse ad hoc 21

22 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Kui tulemusaudiitorid keskeduvad mõjususele, siis fiatsaudiitorid asetavad rõhu raamatupidamise õigsusele ja aususele. Siiski o tulemus- ja fiatsauditil ka hulk sarasusi. Mõlema auditi puhul täidavad audiitorid ülesadeid, mis seisevad auditeeritava tegevuse selgitamises ja hidamises. Seega kasutavad ad admete kogumiseks ka samu meetodeid. Fiats- ja tulemusaudiitoritel o auditi läbiviimiseks ühesugue volitus, ühed ja samad kohustused kliedi ees ja ühesugue toetus rahvusvahelise koostöö, stadardite ja arutelude kujul. Mõedes riikides, sh Saksamaal, Holladis ja USA-s, o kotrolliasutused looud eraldi tulemusauditi osakoa. Teistes riikides o tulemusaudit fiatsauditiga ühedatud. Sellist segasüsteemi imetatakse vahel kõikehõlmavaks auditiks. See läheemie võib osutuda sobivaks siis, kui auditeerimiseks kasutatavad ressursid o piiratud. RRV-s o eraldi tulemusauditi ja fiatsauditi osakod, mis teevad Rootsi eelarve koostamise raames omavahel koostööd miisteeriumide iga-aastase tulemusauditeerimise alal. Paljud abisaajad riigid viivad läbi auditeid, mida tavaliselt imetatakse dooorprojekti audititeks (door project auditig), lepiguaudititeks (cotract auditig) või sertifitseerimisaudititeks (certificatio auditig). Selliste auditite puhul keskedutakse dooororgaisatsiooide fiatseeritavatele ivesteerimisprojektidele, kusjuures tavaliselt asetatakse rõhk ivesteerigute kvaliteedile. Aalüüsitavateks küsimusteks võivad äiteks olla Kas kooli ehitus o lõpetatud? ja Kas kool ehitati vastavalt kokkulepitud stadarditele?. Järelikult saraeb dooorprojekti audit fiatsauditi ja tulemusauditiga. Et tulemusauditi puhul tegeldakse tulemustega süvitsi. Meie äite puhul võib tulemusaudiitor mia kaugemale ja küsida: Kas kooli võimalusi kasutatakse täies ulatuses ja kas kool rahuldab oma piirkoa elaike vajadusi? 1.9. Tulemusaudit ja muud hidamised Tulemusauditi puhul kasutatakse meetodeid, mis saraevad järgmiste hidamistegevuste juures rakedatavatega: teadlaste või valitsuskomisjoide läbiviidavad hidamised ja uurigud; spetsiaalsete valitsusasutuste (t tootlikkuse tõstmise keskused) läbiviidavad uurigud valitsuse tegevuse ratsioaalsemaks muutmise, ümberstruktureerimise jm kohta; kosultatide täidetavad ülesaded. Audiitor võib imetatud hidamistegevustele toetuda, äiteks kasutatud meetoditest õppida või tulemusi võrrelda. 22

23 Mis o tulemusaudit? Tulemusaudit ja fiatsaudit praktikas Nagu eespool maiitud, o tulemus- ja fiatsauditi vahel ii sarasusi kui ka erievusi. Sii toome eri riikide audiitorite kommetaare selle kohta. Erievused Miu kodumaal o fiatsaudit pigem rutiie töö. Me läheme auditeeritava juurde ilma migit kokreetset probleemi silmas pidamata. Tulemusauditi puhul o lugu teie. Me otsime probleeme ja kui mõe leiame, siis hakkame sellele selgitust otsima. Fiatsauditi puhul keskedume arvudele, tulemusauditi puhul tegeleme rohkem iimestega ja see o huvitav. Kui olete varem fiatsauditiga tegelud, siis kipute alati asju fiatsauditi seisukohast ägema. Nüüd peame omadama täiesti uue probleemidele läheemise viisi. Kui me saabume kuhugi fiatsaudiitoritea, siis kohtume raamatupidajatega ja migeid probleeme ei teki. Et kui oleme tulemusaudiitorid, siis kohtume spetsialistidega, äiteks iseeridega. Nad arvavad, et seisavad meist kuidagi kõrgemal ega ole meie vastu sõbralikud. Sarasused Fiatsauditi puhul kuulub protseduuri juurde ülevaate koostamie isikute itervjueerimise põhjal. Niimoodi kogutud tausta alusel määratleme tööprogrammi. Tulemusauditi puhul o ülevaate asemel eelselgitus ja tööprogrammi asemel auditi kava. Me kasutame saraseid meetodeid admete kogumisel, itervjuude läbiviimisel ja ispekteerimisel. Nii fiats- kui ka tulemusauditi puhul tuleb koguda äidismaterjali. Nii et isegi kui auditi eesmärk erieb, o meetodid sarased. Nede sarasuste tõttu saame kursustel õpitut kasutada mitte aiult tulemusauditite kui selliste puhul, vaid ka fiatsauditite läbiviimisel. (RRV tulemusauditi kursustest osavõtjate kommetaarid.) 23

24 Tulemusauditi teoreetilised aspektid

25 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus 2. peatükk Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus, mida igliskeelsete sõade (ecoomy, efficiecy, effectiveess) esitähtede järgi imetatakse sageli kolmeks e-ks, o tulemusauditi teoreetiliseks aluseks ig käesoleva peatüki eesmärk o eed mõisted defieerida. Kokkuvõtlikult võib seda teha ii: Mõiste Säästlikkus Defiitsioo Tegevuse sooritamiseks kasutatud ressursside viimie miiimumii, pidades silmas kvaliteediõudeid Tõhusus Väljudi kaup, teeused või muu tulemus ja selle saamiseks kasutatud ressursside suhe Mõjusus Tulemused võrreldua eesmärkidega ja suhestatua ede eesmärkide saavutamiseks kasutatud ressurssidega Nede mõistete defiitsiooid võivad riigiti pisut erieda, kuid ede põhiolemus o kõikjal sama. Mõistete täheduse äitlikustamiseks kasutatakse sisedi ja väljudi mudelit. Alustuseks vaadeldakse säästlikkust ja tõhusust, mille juurest liigutakse edasi mõjususe tutvustamisele Säästlikkuse ja tõhususe defieerimie Näide: malaariavastase võitluse programm 2 Oletagem, et tervishoiumiisteerium püüab vähedada malaariast põhjustatud suremust. Vastutus selle ülesade täitmise eest o jagatud miisteeriumi kahe osakoa vahel. Tervisehariduse osakod iformeerib iimesi malaariaga seotud riskidest ja võimalustest ed selle haiguse eest kaitsta. Tervisekaitse osakod tegeleb sääsevõrkude ja muu kaitsevarustuse jaotamisega. 2 Malaariaprogrammi äitea kasutamise eesmärgiks o säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe mõiste kirjeldamie seoses probleemiga, mille puhul lahedus seiseb ifo pakkumises eesmärgiga mõjutada iimeste käitumist. Malaaria o äiteks valitud seetõttu, et haigus o leviud kõikjal maailmas ig o üks ohtlikumaid tõbesid üldse, põhjustades aastas üle miljoi iimese surma. Käesolevas äites kasutatud läheemist o võimalik rakedada muidki riiklikke kampaaiaid, äiteks võitlust AIDS-i ja südamehaiguste vastu ig liiklusohutusprogrammi aalüüsides. 25

26 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Järgmisel jooisel kujutatakse tervisehariduse osakoa tööd sisedi ja väljudi põhimudeli abil. Selles mudelis muudab miisteeriumi osakod sisedi tootmisprotsessi käigus väljudiks, mis eeldatavasti kooseb brošüüridest ja muust ifomaterjalist. Sised Tervishoiumiisteerium (Must kast) Tegevused Väljud Säästlikkus Tõhusus Sisedi ja väljudi põhimudel Orgaisatsioois toimuvat sisedi muutmist väljudiks imetatakse mudelite teoorias mõikord mustaks kastiks, kus leiab aset suur hulk erievaid tegevusi. Nede seas otsesed brošüüride koostamiseks vajalikud tegevused, äiteks tekstide kirjutamie, fotografeerimie, trükkimie je, ig toetustegevused, äiteks plaeerimie, agu o äidatud järgmises tabelis. 3 Selle mudeli abil o lihte selgitada säästlikkuse ja tõhususe mõistet. 4 Nagu tabelist ähtub, o säästlikkust ja tõhusust erievalt defieeritud. Säästlikkus seiseb ressursikasutuse viimises miiimumii, samal ajal kui tõhusus tähedab suhet sisedi ja väljudi vahel, mis peab olema maksimaale. Mõiste Defiitsioo Defiitsiooi rakedamie malaaria äite puhul Säästlikkus Tegevuse sooritamiseks Paberi ostmie vähima hiaga, kasutatud ressursside viimie parimate/odavaimate miiimumii, pidades silmas malaariaekspertide palkamie kvaliteediõudeid je Tõhusus Väljudi kaup, teeused või muu tulemus ja selle saamiseks kasutatud ressursside suhe Siikohal kasutatakse kahte olulist empiirilist mõõdet: kuluefektiivsus, mille puhul Brošüüride arv väljud o seotud kuludega; Kogukulud tööjõu kasutamise tõhusus, Brošüüride arv mille puhul väljud o seotud Persoali arv persoali suurusega, mis o (Aastas ühe töötaja poolt üheks tootmise võtmeteguriks toodetud brošüüride arv) 26

27 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Säästlikkus tähedab vähemate ressursside kasutamist tootmisprotsessis. Sellise defiitsiooi korral ei ole võimalik öelda, et migi orgaisatsiooi säästlikkus o 4% või see o kasvaud 4%. Samas o täiesti ormaale öelda, et täu säästlikkusele o olud võimalik kulusid 4% võrra vähedada. Tõhusust, mida sageli imetatakse ka tootlikkuseks, saab mõõta, jagades väljudi kogukuludega. Seega o võimalik öelda, et tõhusus o kasvaud 4% aastas. Kuluefektiivsuse mõistet saab ümber pöörata (kogukulude suhe brošüüride arvu), tulemusea saadakse toodaguühiku omahid. See suhe äitab iga brošüüri tootmishida. Samamoodi kasutatakse tõhususe mõõdua sageli aega (arvutatua äiteks iimtudides), mis kulub ühe brošüüri tootmiseks (tabelis toodud tööjõu kasutamise tõhususe pöördväärtus) Probleemid tõhususe hidamisel Tõhususe hidamisel võivad probleeme tekitada äiteks ülalesitatud mudelist tuleevad piiragud. Mudeli lihtsustamiseks oleme siiai eeldaud, et o olemas vaid ühte tüüpi väljud, s.o brošüürid. Samuti o tootmist kirjeldatud ühtse protsessia. Edasises aalüüsis võtame aga arvesse ka kvaliteeti ig kirjeldame juhtumeid, kus väljudeid o mitu. Mitu väljudit Kõigepealt võib olla tegu mitmesuguste brošüüridega, mis o kas lühemad või üksikasjalikumad, ilmuvad eri keeltes je. Miisteerium võib toota ka reklaame ja plakateid. Kõik eed o füüsilised väljudid. Samas ei pea väljudid esiema aiult füüsilisel kujul, eed võivad olla ka äiteks raadiovõi telesaated, loegud, semiarid ja elaikkoale korraldatavad õppused. Vaheväljud ja lõppväljud Tootmissüsteemi võib kuuluda rida vahesüsteeme, millel o oma vaheväljudid. Brošüüride puhul võivad vaheväljudiks olla kirjalik tekst, trükiettevalmistused, illustratsiooide tootmie, kusjuures lõppväljudiks o trükitud brošüür. Tõhusust aalüüsides võib keskeduda mitmesugustele tootmisetappidele ja tegevustele, mis toimuvad mustas kastis. Niisiis o meie äite puhul võimalik mõõta kirjutamise, trükkimise ja illustratsiooide tootmise tõhusust. 3 Näites o eeldatud, et kogu töö, sealhulgas trükkimie, toimub miisteeriumis. 4 Defiitsiooid pärievad INTOSAI auditistadarditest (1992). 27

28 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Kvaliteet Väljudi kvaliteeti võib mõista mitmes täheduses. Ifobrošüüride puhul võib kvaliteet tähedada äiteks seda, kas o kasutatud lihtsat keelt, kas sõum o arusaadav ja õige, kas kirjavigu o vähe. Kvaliteet võib tähedada ka seda, mis süib siis, kui brošüürid o saajatele välja jagatud. Säästlikkus ja tõhusus o seotud väljudi teatud kvaliteeditasemega. Kvaliteeti võib tõlgedada ka kui tõhususe ja mõjususe üheduslüli, agu o äidatud alaosas Mõjususe defiitsioo Sisedi ja väljudi mudeli rakedamie malaariaprogrammi puhul Käesolevas osas ei vaadelda mitte aiult seda, mida tervishoiumiisteerium tegelikult toodab, vaid ka seda, mida miisteerium soovib saavutada. Selleks o välja töötatud alljärgeval jooisel esitatud sisedi ja väljudi mudel. Eesmärgid Sised Tervishoiumiisteerium (Must kast) Väljud Tulemused Tegevused Tagasiside Säästlikkus Tõhusus Mõjusus Täielik sisedi ja väljudi mudel Mudeli düaamiliseks muutmiseks o kasutatud tagasiside süsteemi. Tagasiside süsteem võib olla väga lihte, koosedes t aruaetest ja isiklikest kotaktidest. Süsteem aitab orgaisatsiooil saada ifot oma töö tulemuste kohta, mis võimaldab teha muudatusi töö orgaiseerimises. Mudelis kujutatud tervishoiumiisteeriumil o eesmärk. Eesmärki võib kirjeldada kui soovitavat olukorda, äiteks kõigi elaike tervislik elu, ig selle puhul arvesse võtta paljude riigis toimivate üksuste, miisteeriumide jt paust. 28

29 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Eesmärki o võimalik jagada alameesmärkideks. Eesmärgi eristamiseks alameesmärkidest defieeritakse alameesmärgid kvatitatiivselt mõõdetavatea, kusjuures eesmärk ei tarvitse seda olla. Atud juhul võib miisteeriumi osakoa eesmärki ja alameesmärki kirjeldada järgmiselt: Mõiste Eesmärk Alameesmärk Näide Kõigi elaike tervislik elu Malaariajuhtumite vähedamie 20% võrra järgmise viie aasta jooksul Tulemusi peab mõõtma selle alusel, kas malaariajuhtumite arv o malaariavastase võitluse programmi abil väheeud. See aitab saavutada kõigi elaike tervislikku elu, mis ogi miisteeriumi eesmärgiks. Järelikult, kui siduda tulemused eesmärgiga ja arvestada eesmärgi saavutamiseks vajamievat sisedit, saab kasutatav mudel säästlikkuse/tõhususe mudeliga võrreldes uue mõõtme. Seda mõõdet imetatakse mõjususeks 5, mida o võimalik defieerida järgmiselt: Mõiste Defiitsioo Defiitsiooi rakedamie malaaria äite puhul Mõjusus Tulemused võrreldua Malaariajuhtumite väheemise eesmärkidega ja suhestatua määr võrreldes vastavate ede eesmärkide kuludega saavutamiseks kasutatud ressurssidega Praktikas o mõjususe mõõtmie keerukas ig selleks pole ühtegi üldtuustatud meetodit, sest eesmärke o võimalik väljedada mitmel viisil kas üldjuhistea või alameesmärkideks jagatua. Need raskused tekitavad vajaduse kasutada ka selliseid hidamiskriteeriume agu mööduud aastate ja eri miisteeriumide tulemused. Ülaltoodud asjaolude tõttu ei mõõdeta mõjusust tavaliselt matemaatiliste suhete, aegridade jms kaudu. Selles mõttes saraeb mõjususe mõiste eelkirjeldatud säästlikkuse mõistega. Tihti kasutatakse mõjusust üldmõistea orgaisatsiooide tulemuslikkuse hidamisel. 5 Tuleb tähele paa, et RRV mõjususe defiitsioo erieb mõeti INTOSAI määratlusest. INTOSAI mõjususe defiitsioo o seotud eesmärkidega, s.o eesmärkide saavutamisega, kuid ei võta arvesse ressursse. RRV defiitsiooi eeliseks o arvestamie ka ressursside kasutamisega. Seega loob mõjus orgaisatsioo RRV defiitsiooi kohaselt raha eest väärtust, samas kui INTOSAI defiitsiooi puhul õuab sellise otsuse lagetamie lisaaalüüsi, mille puhul arvestataks ka kulusid. 29

30 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Tõhusus ja mõjusus Sisedi ja väljudi mudel aitab selgitada erievust tõhususe ja mõjususe vahel. Näiteks võib migi programm olla väga tõhus, olemata samas eriti mõjus. Võidakse välja lasta arvukalt brošüüre, kuid eed ei pruugi aidata miisteeriumil saavutada oma eesmärki, mis seiseb malaariajuhtumite väheemises. Sellel võib olla mitu põhjust. Ifo võib olla esitatud keeles, mida sihtpiirkoas ei kasutata, samuti võidakse brošüüre jaotada iimestele, kes ei oska lugeda. O võimalik, et sõum o raskesti mõistetav, pakutavad õuaded ei ole sobivad või õiged. Kõik ülalimetatu kokku väljedub brošüüride viletsas kvaliteedis. Selles mõttes o kvaliteet tõhususe ja mõjususe üheduslüliks. Mõjususe ja tõhususe suhet võib kirjeldada ka tabeli abil: Kas kasutatakse õiget meetodit? (tõhususe määramie) Jah Ei Kas tehakse õiget asja? (mõjususe määramie) Jah Ei Tõhususe ja mõjususe määramie Mõjusust illustreerib küsimus Kas tehakse õiget asja? ja tõhusust küsimus Kas kasutatakse õiget meetodit?. Nagu jooiselt äha, võib olla ideaaljuhtumeid, kus õiget asja tehakse parimat ja odavaimat meetodit kasutades. Peale selle võib esieda olukordi, kus mõi programm või miisteerium tegeleb küll õige asjaga, kuid tööd ei tehta õigel ja odavaimal viisil. Lõpuks o juhtumeid, kus ei tehta õiget asja, hoolimata sellest, kas kasutatav meetod o õige või mitte. Kui audiitor leiab, et auditeeritav ei tegele õige asjaga, tuleb kaaluda, kas soovitada auditeeritaval ülesadeid täielikult muuta või vastav programm lõpetada. 30

31 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Keskedumie tõhususele ja mõjususele Sageli o raske teha vahet väljudi ja tulemuste ig seega ka tõhususe ja mõjususe vahel. Seda eriti siis, kui väljud ei ole füüsilie ega müüdav. Järgmises tabelis o mõed äited selle kohta, kuidas mitmesugustes avaliku sektori osades saab keskeduda tõhususele ja mõjususele. Nagu äidetest selgub, võib tulemusi väljedada ii kvatitatiivselt kui ka kvalitatiivsete väärtusotsustuste kaudu. Auditeeritav Keskedumie Keskedumie väljudile/tõhususele tulemustele/mõjususele Põllumajadus- Taluikele atavate Põllumajaduspak laeude arv toodagu kasv Kotrolliasutus Avaldatud Järgitud soovituste arv aruaete arv Haridusasutus Peetud loegute arv Eksamitulemused Haigla Operatsiooide arv Terveeud patsietide arv Patsietide rahulolu haiglaga Malaariaprogramm Brošüüride arv Malaariajuhtumite arvu väheemie Politsei Valgusfooride arv Liiklusõetustes hukkuute arvu väheemie 2.4. Probleemid mõjususe hidamisel Mõjususe hidamisel seisab audiitor silmitsi hulga probleemidega. Esiteks tuleb uuritava programmi tulemused kvatitatiivselt määratleda ig seejärel eed suhestada vastavate eesmärkidega Tulemuste kvatitatiive määratlemie Tulemuste kvatitatiive määratlemie o otsustava tähtsusega keerukas ülesae. Nagu eespool öeldud, tuleks malaariaprogrammi tulemusi hiata selle alusel, kui palju o malaariavastase võitluse programmi abiga väheeud malaaria all kaatavate või selle tõttu surevate iimeste arv. Metoodilisest seisukohast võib malaariajuhtumite arvu kidlaksmääramie raskeks osutuda. 31

32 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Veelgi raskem võib olla hiata seda, kuidas miisteeriumi programm o juhtumite arvu mõjutaud. Hüpoteetiliselt võib rääkida tervest reast teistest teguritest, mis võivad malaariaprogrammi kõrval malaariajuhtumite arvu mõjutada. O tõeäolie, et vihmasel aastaajal hakkab sääskede arv kasvama, mis omakorda põhjustab malaariajuhtumite arvu suureemist. Teiselt poolt võivad valitsusväliste orgaisatsiooide malaariavastased programmid ja rahvusvaheliste orgaisatsiooide töö viia malaariajuhtumite arvu väheemisele. Audiitorid peavad otsustama, kuidas võtta arvesse väliseid tegureid, mis ei tulee auditeeritava tegevusest. Üheks võimaluseks seda teha o määratleda tulemusahel. Programmi hariva osa puhul võib selleks rakedada ifokasutusteooriaid. Nede teooriate järgi toimuvad sõumi edastamisel laiemale publikule järgmised südmused: Tõhususe ja mõjususe arvutamie Kahes riiklikus haiglas tehtud auditi käigus kogusid audiitorid järgmisi statistilisi admeid. Haigla A Haigla B Operatsiooide arv päevas Arstide arv Tõhususe mõõdua leiti keskmie operatsiooide arv arsti ja päeva kohta. Haigla A Haigla B Operatsiooide arv arsti ja päeva kohta ,5 Esimesel pilgul tudus haigla A töö tõhusus olevat parem kui haigla B oma. Tulemuste kotrollimiseks aalüüsisid audiitorid kahes haiglas tehtud eritüübilisi operatsiooe (väljudit), kuid esimese aalüüsi tulemused leidsid kiitust. Kotrollides sisedite admeid, selgus, et ükski operatsioo ei võtud haiglas B kauem aega. Kehvem tulemus oli põhjustatud sellest, et arstid ei leidud kogu päeva jooksul täielikku rakedust. Et iga operatsiooi lõppeesmärk o patsiedi terveemie, määratleti mõjusus operatsiooi edukuse ja operatsiooi sisedi vahelise seose kaudu. Seejärel kogusid audiitorid haigete ravikaartidelt admeid operatsiooide tulemuste kohta. 32

33 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Haigla A Haigla B Pärast operatsiooi terveeud patsietide arv (% kõigist patsietidest) Terveeud patsietide arv arsti ja päeva kohta 3,3 4,1 5,2 3,3 2,4 2,0 Aalüüs äitas, et haigla A tulemused olid paremad ka mõjususe poolest (väiksema sisedite hulgaga raviti terveks rohkem patsiete). Iimese käitumie Tulemuste mõõtmise viis 1) Märkab brošüüri. Küsida iimestelt, kas ad o brošüüri märgaud. Û Û Û Û Û Û 2) Loeb brošüüri. Küsida iimestelt, kas ad o brošüüri lugeud. 3) Saab uusi teadmisi Võrrelda iimeste teadmisi malaaria malaaria kohta. kohta ee ja pärast programmi läbiviimist. 4) Muutub suhtumie Võrrelda iimeste suhtumist malaariasse malaariasse. ee ja pärast programmi läbiviimist. 5) Muutub käitumie. Võrrelda iimeste käitumist ee ja pärast programmi läbiviimist (pikkade käistega öörõivastuse kasutamie je). Tulemus 6) Malaariajuhtumite arv Malaariajuhtumite loedamie Sammud 1 5 kirjeldavad vahetulemusi ja 6. samm lõpptulemust. Vahetulemused o lõpptulemuse idikaatoria seda väärtuslikumad, mida lähemal ad lõpptulemusele asuvad. Samas muutub vahetulemuse mõõtmie seda raskemaks, mida lähemal o see ahelas lõpptulemusele. Põhjuseks o see, et ahela lõpuosas esieb rohkem kõrvalisi mõjureid kui ahela algul. 33

34 Tulemusauditi teoreetilised aspektid Kõrvaltulemused Nagu eespool viidatud, võivad malaariaprogrammi läbiviimise lõpptulemust, s.o malaaria tõttu surevate iimeste arvu väheemist, mõjutada välised tegurid. Saraselt võib ka programmil edal olla tulemusi, mis pole malaariaga seotud. O võimalik, et programmi o kasutatud õppe-eesmärgil, see o aga aidaud paradada kirjaoskust. Kuid programm võib olla adud ka egatiivseid kõrvaltulemusi, äiteks põhjustaud teiste haiguste hooletussejätmist. Audiitor peab otsustama, kas kaasata kõrvaltulemused mõjususe hidamisse või mitte. Nede arvessevõtmise määr sõltub aalüüsi üldisest raamistikust Mõjusus ja eesmärgid Tulemusauditi käigus võib ette tulla hulk mõjususe ja eesmärkidega seotud probleeme. Siikohal mõed eist. Eesmärgid puuduvad. Eesmärke o liiga palju, ad o ähmased või omavahel vastuolus. Formaalsed eesmärgid o aseduud edega vastuolus olevate mitteformaalsete eesmärkidega. Eesmärgid ei ole ülesaetega seotud. Eesmärgid võivad aja jooksul muutuda. Kui eesmärke ei õestu välja selgitada, võib audiitor paluda juhtidel või otsustajatel miisteeriumi eesmärgid määratleda. Audiitor võib oma aruades esitada kaalutlusi selle kohta, millised vastava miisteeriumi või programmi eesmärgid peaksid olema / võiksid olla. Teiselt poolt võib audiitor siiski otsustada tulemusauditi läbi viia, ilma et migeid eesmärke oleks kidlaks määratud. Auditi läbiviimisel võib keskeduda säästlikkusele ja tõhususele, seda o võimalik teha mitmesuguste tulemuste kidlaksmääramiseks, hoolimata sellest, et eesmärke pole määratletud. Väga üldiselt sõastatud eesmärkide puhul o keerukas mõista, mida peetakse silmas vastuvõetava mõjususe all. Selle asemel võivad audiitorid ise mõistlikud alameesmärgid määratleda. Kui malaariaprogrammi puhul (vt 2.3.1) oleks aisaks eesmärgiks kõigi elaike tervislik elu, siis võiksid audiitorid määratleda miisteeriumi mõistlikuks alameesmärgiks malaariajuhtumite vähedamise teatud protsedi võrra. Kui eesmärke o palju, võivad eed omavahel vastuolus olla. Vastuolusid võib auditi aruades aalüüsida teoreetilisest seisukohast, kuid o võimalik keskeduda ka sellele, kuidas juhtkod ja persoal vastuoludega toime tulevad. 34

35 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Erijuhtumiks o see, kui huvitatud pooled (töötajad, tööadjad, tarijad, kasutajad je) o orgaisatsiooi eesmärkide suhtes eriarvamusel. Kuigi sii peatükis esitatud sisedi ja väljudi mudel põhieb otsuste lagetajate tasadil määratletud eesmärkidel, o audiitoril täiesti võimalik ja küllap huvitavgi aalüüsida võimalikke vastadlikke arvamusi auditeeritava eesmärkide kohta. Isegi kui o olemas kirjalikud, formaalselt väljedatud eesmärgid, võib esieda juhtumeid, kus eed ei mägi orgaisatsiooi töös erilist rolli ig muud, juhtkoa või töötajate poolt mitteametlikult omaks võetud mitteformaalsed eesmärgid o tähtsamad. Mitteformaalsete eesmärkide äited oleksid laieemie (impeeriumi loomie), ellujäämie (riskidest hoidumie), lihtsalt millegi tegemie, et kriitikat vältida (kerge elu) või oma ambitsiooide rahuldamie (eelistatakse teatud gruppe või piirkodi, millega ollakse liitlassuhetes). Sellistel juhtudel võib audiitor aalüüsida orgaisatsiooi tööd seoses seda laadi eesmärgiasetustega. Iga miisteeriumi töö eeltigimused võivad aeg-ajalt kiiresti muutuda. Sellistes olukordades ei pruugi eesmärkide saavutamise maksimeerimie ja mõjusus olla auditeeritavale olulised. Nii võib audiitoril olla huvitavam aalüüsida mitte eesmärkide täitmist, vaid seda, kuidas miisteerium oma tööd muutuvatele tigimustele kohadada suudab. Sellise läheemise korral o audiitoril võimalik välja töötada düaamilised mudelid, mis kirjeldavad seda, kuidas orgaisatsiooid kogemusest õpivad, ja ede võimet oma tööd ümber korraldada Vähese tõhususe ja mõjususe põhjuste aalüüs Malaariaprogrammi aalüüsides eeldagem, et saraste harivate ja iformeerivate ülesaetega, äiteks kirjaoskuse paradamise programmidega, tegelevad ka teised miisteeriumid. Eeldagem sedagi, et eed miisteeriumid koostavad saraseid brošüüre, mis võimaldab ede tõhusust ja mõjusust võrrelda. Vaadelgem äiteks olukorda, kus mõe muu osakoa tõhusus ületab malaariaalase ifoga tegeleva osakoa oma kaks korda. Seda o võimalik seletada erieva töötempoga, tootmise orgaiseerimise viisiga je. Aalüüsi teostamiseks o vaja uurida, mis toimub orgaisatsiooi sees ( mustas kastis ). Trükiste tootmie võib olla orgaiseeritud väga mitmesugustel viisidel, selle plaeerimise põhimõtted võivad erieda. Ühe äärmuse puhul tegelevad kõik samade ülesaetega, teise äärmuse puhul o tegu väga 6 Vt lk 36. Orgaisatsiooiteooria uurib orgaisatsiooide tööd ja seda, kuidas tõhusaid orgaisatsiooe üles ehitada. Audiitor saab orgaisatsiooiteooriat kasutada orgaisatsiooide aalüüsil (põhjalikumaid teadmisi teooria kohta o võimalik saada vastavatest õpikutest). 35

36 Tulemusauditi teoreetilised aspektid kitsa spetsialiseerumisega. Võrreldavate miisteeriumide töö tõhususe erievuste väljaselgitamisel võivad otsustava tähtsusega olla erievused töö orgaiseerimise viisis. Allpool o põhjalikumalt esitatud mõed orgaisatsiooisisesed fuktsiooid ja audiitori tüüpilised küsimused 6 (Vt lk 35). Fuktsiooid orgaisatsiooi sees Orgaisatsiooi struktuur Kas tervisekaitse osakod o liiga ja vastutuse jaotumie tsetraliseeritud? Kas jaotusüksuste geograafilie struktuur o asjakohae? Fiats- ja haldussüsteemid Kas haldussüsteemid o ratsioaalsed (eelarve, plaeerimie, tagasiside) ja aavad adekvaatset ifot? Tootmismeetodid Kas kasutatavad meetodid o täapäevased, ratsioaalsed ja paidlikud? Halduse abivahedid Kas registratuur töötab hästi? Juhtkod Millised o juhtkoa töötulemused töötajate väljaõppe alal? Mõjusust ja tõhusust aalüüsides keskedub audiitor tavaliselt eile fuktsiooidele. Kasulikuks võib osutuda kvaliteedistadardite määratlemie eri fuktsiooide jaoks. Näiteks väljaõppealaseid tegevusi o võimalik hiata vastavalt sellele, kas ajakohae väljaõppeplaa o olemas, kas kõik töötajad o kaasatud siseväljaõppesse, kas väljaõpe sobib asutusele je Kolme e praktilie kasutamie Järgmisea illustreeritakse malaariaprogrammi äite varal praktilisi tulemusi, mis saavutatakse auditi keskedamisel kas säästlikkusele, tõhususele või mõjususele. Tuuakse äiteid eri läheemisurkade puhul tüüpiliselt esitatavate küsimuste hulgast. Osutatakse sellele, et mõed küsimused võivad olla asjakohased mitme läheemise puhul. Säästlikkusele keskeduv läheemie Kui audiitor keskedub säästlikkusele, siis o olulie kulutuste õige defieerimie, mis tekitab sageli probleeme. Malaariaga võitlevatel osakodadel ei pruugi olla oma eelarvet, sest eelarve o koostatud terve asutuse jaoks, äiteks kogu tervishoiumiisteeriumile. Vahel o tegelikke kulusid võimalik hiata ligikaudselt, võttes aluseks t töötajate arvu. 36

37 Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus Malaariaprogrammi säästlikkusele keskeduva tulemusauditi puhul võib püüda vastata järgmistele küsimustele: Millisel määral o sellised ressursid agu toormaterjalid, varustus je hagitud soodsaimate hidadega ja millisel määral o tegu õigete ressurssidega? Millie o tegelike kulude ja eelarve vastavus? Millisel määral leiavad kõik ressursid kasutust? Kas persoal o sageli tegevuseta või kasutatakse tööjõud täielikult ära? Kas orgaisatsioo kasutab optimaalset sisedite komplekti (t kas tuleks värvata vähem töötajaid ja kulutada eam raha arvutitele)? Tõhususele keskeduv läheemie Kui audiitori eesmärk o mõõta tõhusust, siis alustatakse auditit miisteeriumi eritüübiliste väljudite aalüüsist. Meie äite puhul oli tegu selliste haridusosakoa väljuditega agu mitmesugused brošüürid, loegud je. Programmi tervisekaitse osa üheks väljudiks oli t sääsevõrkude jaotamie. Audiitor võib uurida väljudit kui sellist, küsides: Kas erievate väljudite komplekt o mõistlik? Samuti o võimalik aalüüsida väljudite kvaliteeti. Tõhususele keskeduva läheemise puhul hidab programmi rakedamist aalüüsiv audiitor, kui hästi o suudetud migis kokreetses olukorras tegutseda. Selleks o vaja uurida, kuidas auditeeritava töö o korraldatud. Malaariaprogrammi tõhususele keskeduva aalüüsi käigus võib esitada järgmisi küsimusi: Kas projekti teostatavusuurigud olid realistlikud ja esitatud ii, et ede alusel saaks tegutseda? Kas projekti oleks saaud ellu viia mõel teisel viisil, mille korral tootmiskulud oleksid kujueud väiksemaks? Kas kasutatavad töömeetodid o kõige ratsioaalsemad? Kas esieb kitsaskohti, mida oleks saaud vältida? Kas kohustuste delegeerimisel esieb tarbetut kattumist? Kui hea o üksuste koostöö ühise eesmärgi saavutamise imel? Kas töötajatele pakutakse migeid stiimuleid kulude vähedamiseks ja töö õigeaegseks teostamiseks? 37