Avastame paiku ja inimesi

Transcription

1 Saaremaa Opera Days

2

3 Avastame paiku ja inimesi Saaremaa Ooperipäevade suurtoetaja

4

5

6 Klaverisari Pianisti portree T 29. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal MIHKEL POLL (klaver) Liszt, Brahms, Enescu, Bartók Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne) N 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal 1974: Oscar Peterson Eestis KRISTJAN RANDALU, JÜRMO EESPERE, SVEN KULLERKUPP, RAUN JUURIKAS, Toivo Unt (bass), Brian Melvin (trummid) T 17. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Sõnadeta laul KALLE RANDALU (klaver) Mendelssohn-Bartholdy, Schumann jt Helena Tulve. Uus teos (esiettekanne) T 14. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal TOOMAS VANA (klaver) Haydn, Brahms, Prokofjev, Rahmaninov Mart Siimer. Uus teos (esiettekanne) 25. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal La valse PEETER LAUL (klaver, Venemaa) von Weber, Schubert, J. Strauss, Ravel jt Jaan Rääts. Uus teos (esiettekanne) T 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal MARTIN STADTFELD (klaver, Saksamaa) Bach, Chopin K 23. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal YUNDI LI (klaver, Hiina) Sarja kunstiline nõustaja Kalle Randalu R 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Sümfooniline seiklus EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Solist Marina Šagutš (sopran, Peterburi Maria Teater) Dirigent Arvo Volmer Wagner. Vorspiel und Liebestod ooperist Tristan ja Isolde Wagner / Vlieger. Sümfooniline seiklus Nibelungide sõrmus R 8. november kell 19 Estonia kontserdisaal Vanemuise kontserdimaja 15 VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER Christina Åstrand (viiul, Taani) Dirigent Paul Mägi Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 Pateetiline R 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal Üllatussümfoonia TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet) Dirigent Risto Joost Haydn. Üllatussümfoonia ja trompetikontsert Mozart. Sümfooniad ja kontsertaariad N 27. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Romantiline RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER Dirigent Vello Pähn Bruckner. Sümfoonia nr 4 Es-duur, Romantiline L 22. märts kell 17 Estonia kontserdisaal Mozarti Reekviem PÄRNU LINNAORKESTER EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, koori solistid Dirigent Eri Klas Mozart. Sümfoonia nr 40 Mozart. Reekviem N 3. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal Peer Gynt EMTA SÜMFOONIAORKESTER Dirigent TOOMAS VAVILOV Grieg. Orkestrisüit Peer Gynt Grieg. Klaverikontsert a-moll Liszt. Sümfooniline poeem Prelüüdid L 26. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Kevad Itaalias KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Solist Massimo Mercelli (flööt, Itaalia) Dirigent Piercarlo Orizio (Itaalia) Respighi, Vivaldi, Salieri, Puccini, Sollima, Rossini

7 SAAREMAA OOPERIPÄEVAD juuli Eesti esimene ooperifestival sündis aastal Saaremaa pealinnas Kuressaares. Festivali keskseks toimumispaigaks sai Lääne-Eesti populaarne turismiobjekt, keskaegne Kuressaare loss. Lossi aed ning kindlusemüürid moodustavadki paiga, kuhu on paigutatud ligemale 1800 vaatajat majutav suvine ooperimaja. Alates aastast korraldab Saaremaa ooperipäevi Eesti Kontsert ning festivali kunstiline juht on Arne Mikk. Festival teeb koostööd mõlema Eesti ooperiteatriga (Vanemuine ning Rahvusooper Estonia), aga ka ooperimajadega mujalt maailmast. Saaremaal on oma parimate lavastustega esinenud järgmised ooperitrupid: Black American Opera (Broadway), Läti Rahvusooper, Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater, Ankara Riiklik Ooperi- ja Balletiteater ning Moskva Helikon Opera. Laval on olnud Gershwini Porgy ja Bess, Mussorgski Boriss Godunov, Offenbachi Hoffmanni lood, Reise i Rasputin, Rossini Sevilla habemeajaja, Verdi La traviata, Maskiball, Trubaduur ja reekviem, Puccini Madama Butterfly, Turandot ja Boheem, Mozarti Figaro pulm, Haaremirööv ning Wagneri Lendav Hollandlane. Saaremaa ooperipäevadel on üles astunud Neeme Järvi, Eri Klas, José Cura, Karita Mattila, Anna Aglatova, Hibla Gerzmava, Matti Salminen, Jaakko Ryhänen, Jorma Hynninen, Ain Anger, Annely Peebo, Kristine Gailite, Mario Zeffiri, Carlos Moreno, Egils Silins, Johnny van Hal, Tatjana Anisimova jpt. Sel aastal on ooperipäevade külaliseks Thbilisi, Khuthaisi ning Bathumi (Gruusia) ooperiteatrid, külakostiks Verdi Attila ja Rigoletto, Donizetti Lucia di Lammermoor ning Puccini Madama Butterfly. SAAREMAA OPERA DAYS 2013 July The first opera festival in Estonia was born in 1999 in Kuressaare, on the island of Saaremaa. Festival is held at the medieval Episcopal Castle of Kuressaare, the one of the best known West Estonian tourist attractions. The yard and walls of the castle are suitable for building up an opera house up to 1800 spectators. Since 2008, the festival is organised by Eesti Kontsert and the artistic director Arne Mikk. The festival collaborates with both Estonian opera theatres Vanemuine Theatre and Estonian National Opera Theatre, as well with opera companies from abroad. By now the companies of Black American Opera (Broadway), Latvian National Opera, Nemerovitsh-Dantshenko Moscow Academic Music Theatre, Ankara State Opera and Ballet Theatre and Moscow Helikon Opera have showed their best opera productions at Saaremaa. The festival has presented the performances of Gershwin Porgy and Bess, Mussorgsky Boris Godunov, Offenbach The Tales of Hoffmann, Verdi La traviata, A Masked ball, The Troubadour and Requiem, Puccini Madama Butterfly, Turandot and La Boheme, Mozart The Marriage of Figaro, Abduction from Seraglio, Rossini The Barber of Seville, Reise Rasputin and Wagner The Flying Dutchman. Soloists and conductors like Neeme Järvi, Eri Klas, Jose Cura, Karita Mattila, Anna Aglatova, Hibla Gerzmava, Matti Salminen, Jaakko Ryhänen, Jorma Hynninen, Ain Anger, Annely Peebo, Kristine Gailite, Mario Zeffiri, Carlos Moreno, Egils Silins, Johnny Van Hal, Tatiana Anisimova and many others have starred at Saaremaa Opera Days. This year the main quest of the festival are opera companies from Tbilisi, Kutaisi and Batumi (Georgia) presenting Verdi s operas Attila and Rigoletto, Donizetti s Lucia di Lammermoor and Puccini s Madama Butterfly. 7

8 P / Sun 21. juuli Festivali avahelid jumalateenistustel Saaremaa kirikutes / Festival opening chords at the services in churches of Saaremaa Kuressaare linnapark / Kuressaare City Park Vabaõhukontsert / Open-air gala Kuressaare 450 Siiri Koel, Andres Köster, Urmas Põldma, Sulkhan Gvelesiani, Aare Saal, Koit Soasepp, Saaremaa meeskoor SÜM / Male Choir of Saaremaa Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra Dirigendid / Conductors Jüri Alperten, Eri Klas, Giorgi Jordania Pädaste mõis / Pädaste Mansion Benjamin Britten 100 Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) Tallinna Keelpillikvartett / Tallinn String Quartet E / Mon 22. juuli Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Benjamin Britten 100 Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) Tallinna Keelpillikvartett / Tallinn String Quartet Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Donizetti LUCIA DI LAMMERMOOR Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio (Gruusia) / Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) T / Tue 23. juuli Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Giuseppe Verdi 200 Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / Republic of South Africa, Netherlands) Mihkel Poll (klaver / piano) Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Verdi RIGOLETTO Thbilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) K / Wed 24.juuli Orissaare kultuurimaja / Orissaare Culture Club Giuseppe Verdi 200 Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / Republic of South Africa, Netherlands) Mihkel Poll (klaver / piano) Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko The Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Puccini MADAMA BUTTERFLY Khuthaisi Meliton Balanšivadze nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) / Kutaisi Meliton Balanchivadze State Opera and Ballet Theatre (Georgia) 8

9 N / Thu 25. juuli Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Verdi ATTILA Thbilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) R / Fri R 26. juuli Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Triin Koch Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna s Church Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko The Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Balletiõhtu / Night at the ballet Fokin / Ananiašvili CHOPINIANA Kask A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS Possohov SAGALOBELI Thbilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) L / Sat 27. juuli Mustjala, rannakaitse suurtüki laskepesa Ninase poolsaarel Kõrver. Kammerooper / Chamber opera RAUD-ANTS (esiettekanne / premiere) Ansambel RESONABILIS Dirigent / Conductor Andrus Kallastu Kuressaare muusikakool / Kuressaare Music School Richard Wagner 200 Heli Veskus (sopran / soprano) Peep Lassmann (klaver / piano) Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House Ooperigala / Opera Gala Richard Wagner & Giuseppe Verdi 200 Johanni van Oostrum, Marika Matšitidze, Irene Ratiani, Nataša Petrinski, Grigol Makharadze, Givi Tšitšinadze, Sulkhan Gvelesiani, Nikoloz Lagvilava, Legi Imedašvili, Koit Soasepp, Kakhaber Tetvadze Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri ooperikoor ja sümfooniaorkester / Opera choir ad symphony orchestra of Thbilisi State Opera and Ballet Theatre Dirigendid / Conductors Andres Mustonen, Gianluca Marciano P / Sun 28. juuli Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House LASTEGALA / GALA FOR CHILDREN Markus Mõttus, Siiri Koel, Aare Saal, Jaan Tätte, Gerli Padar Saaremaa Neidudekoor / Saaremaa Girls Choir Rahvusooper Estonia brassansambel / Brass ensemble of National Opera Estonia Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra Dirigent / Conductor Kaspar Mänd Vilsandi päästejaama paadikuur / Boathouse of Vilsandi rescue station, Saaremaa Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Andrus Siimon Vilsandi laululava / Vilsandi festival stage Kontsert ja simman / Concert and revels 9

10 Head Saaremaa ooperipäevade külalised! Tänavune aasta on ooperimaailma jaoks tähendusrikas, sest tähistatakse kolme suurkuju sünniaastapäevi: Richard Wagneri ning Giuseppe Verdi sünnist möödub 200 ning Benjamin Britteni sünnist 100 aastat. Ooper on igavene ja rikkalik. Nõnda on meil ka sel aastal võimalus Saaremaa ooperipäevadel osa saada uute ooperiteatrite etteastetest. Saaremaa ooperipäevi võib põhjusega nimetada ka Saaremaa ooperinädalaks, mis tänavu pakub taas erilist programmi ja esitajaid, keda ilmselt enamik meist pole seni veel kuulnud. Südasuvine Saaremaa pakub ooperigurmaanidele erakordset võimalust osa saada Gruusia ooperiteatrite ja rahvusballeti etendustest ja lisaks kuulata ka nende rahvusvaheliselt tuntud ooperilauljat. Kavas on veel palju häid esinejaid, mida peab tulema kuulama. Kuressaare ooperipäevadest välja kasvanud Saaremaa ooperipäevad on 14 aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Kava on muutunud mahukamaks, mitmekesisemaks, mis omakorda on aasta-aastalt juurde toonud publikut nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Ooperipäevad on saavutanud igas mõttes rahvusvahelise mõõtme, on tuntust toonud nii Eestile tervikuna kui loonud tugevaid sidemeid kultuurivaldkondade vahel. Saaremaa ooperipäevad on saanud suvise muusikaelamuse lahutamatuks osaks nagu kirss tordil, nii et meeleolukat nautimist! Rein Lang kultuuriminister Dear guests of Saaremaa Opera Days, the year of 2013 is meaningful to the opera lovers all over the world, as it marks the two-hundredth anniversary of Richard Wagner and Giuseppe Verdi and the centennial of Benjamin Britten. The art of opera is eternal and abundant. This year in Saaremaa we have the sequent opportunity to enjoy the performances of opera houses rarely seen in Estonia. Saaremaa Opera Days could also be called as Saaremaa Opera Week, as the festival presents programme and performers, whom the majority of us is not acquainted with. The Island of Saaremaa offers a unique opportunity for opera lovers to visit the performances of three Georgian opera companies and Georgian State Ballet and to listen to internationally acknowledged opera singers. There are many good performers involved, so everybody should find an enjoyable programme. Within the fourteen years the Saaremaa Opera Days (founded at Kuressaare Opera Days) have vastly grown, the programme of the festival has become more diverse, which has also mesmerised the growing number of both local and international audiences. Saaremaa Opera Days have achieved the international dimension and prestige and built cultural bonds between the artists. Saaremaa Opera Days has become an integral part of the summer music experience, just like the cherry on the cake, so let us enjoy! Rein Lang Minister of Culture 10

11 Tere tulemast suvisesse ooperipealinna! Eelmise aasta ooperipäevade raamatus julgesin eessõna lõpulauses nimetada Kuressaaret suviseks ooperipealinnaks. Tänavu lähen kaugemale ning head ooperisõbrad leiavad pealinna tiitli juba pealkirjast. Mulle meeldib rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on, ja võiksime kõik tasapisi Kuressaarele õigustatult kuuluva tiitliga harjuma hakata. Seda eriti pärast eelmisel viiel korral suurepäraselt õnnestunud Saaremaa ooperipäevi. Kuressaare on tänaseks püsinud tuulisel ja kaunil Saaremaa lõunarannal 450 aastat. Tegu on märkimisväärse ja aukartust äratava arvuga ning heade tuulte pöörises linn on näinud selle aja jooksul nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Paremate aegade sündmuste nimekirjas on leidnud endale vankumatult koha ka Saaremaa ooperipäevad. Päris kindlasti ei ole tänavusel kultuuripärandi aastal aset leidvad ooperipäevad meie jaoks vaid oluline kultuurisündmus, vaid need turgutavad kultuurile lisaks märkimisväärselt majanduselu nii Kuressaares kui ka kogu Saaremaal. Viimseni väljamüüdud majutuskohad, rahvast tulvil välikohvikud, suveniirimüüjate tihedad tööpäevad, kaubandusettevõtete oluliselt suurem läbimüük, tanklatest üle Saaremaa toimuvate etenduste külastamiseks ja kojusõiduks võetav kütus kõik see ja veel palju-palju muud teeb ooperipäevadest piirkonna olulise majandussündmuse aasta uuringute põhjal ulatus Saaremaa ooperipäevad regionaalne majanduslik mõju ligi kahe miljoni euroni aastal valiti ooperipäevad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu poolt auhinna Aasta Parim 2012 vääriliseks. Ooperipäevade rahvusvaheline tase ning mainekus meelitab kohale väga palju publikut nii Eestist kui ka välisriikidest ning see loob läbi turismisektori kogu majandusele suure lisaväärtuse. Kuressaare on ilus ja hubane linn. Kui me ise sellega liiga ära harjume ja seda enam näha ei suuda, on just külalised need, kes seda meile meelde tuletavad. Loodame, et seegi kord jätab Kuressaare ooperikülalistele hea mulje ning tekitab neis ja nende muljete kuulajais soovi külastada meie 450aastast kaunitari ka ooperipäevade välisel ajal. Tänavuste Saaremaa ooperipäevade Gruusiast pärit peakülaliste vanasõna ütleb: Kukk kireb igal hommikul, kuid kas selle peale ka päike välja tuleb, näitab aeg. Usun, et ooperipäevade puhul pole päikesetõusus vaja enam kahelda ning kõik kultuurinautlejad saavad Saaremaa ooperipäevadelt harjumuspäraselt meeldejääva elamuse. Etendustel näeme! Welcome to opera capital of summertime! A year ago when writing the greeting for the programme book of opera days I called the city of Kuressaare as the summer capital of the opera. This year, I go even further and a link to the title of opera capital can already be found in the title of my greeting. It is about time for us to get used to the title already, especially considering the success of previous five years of the opera days. The city of Kuressaare, on the windy and beautiful southern coast of the Saaremaa, has been inhabited for 450 years already. It is a remarkable number of years both good and not so good times. But the Saaremaa Opera Days are noted as the good events of even better of times. Besides being a cultural event of the Heritage Year, the opera festival gives a remarkable push to the economy life of Kuressaare and Saaremaa in summertime. The sold-out lodging facilities, crowded outdoor cafes, busy times for souvenir sellers, significantly higher sales for commercial enterprises and fuel service stations all over Saaremaa all this makes the opera days a major economic event for the whole region. According to the research studies made in 2011, the regional economic impact of the opera days is nearly 2 million euros. In 2012, the festival was nominated for the yearly award by Estonian Hotel and Restaurant Association of worthy as a carrier of title Best of The international level and a reputation of the opera days attract audiences both from Estonia and abroad, and influence the local economy through the added value to tourism sector. Kuressaare is a beautiful and cosy city. If we, the locals, get too used to it and cannot marvel its beauty anymore, the visitors of the city will remind us of that. We hope that guests of Kuressaare Opera days will have only the best of impressions of our city in order to visit the 450-year-old beauty also after the festival is over. The saying from Georgia the guest country of the opera days 2013 sounds like this: A rooster crows every morning but whether the sun will rise, only the time will tell. I believe that in the case of Saaremaa Opera Days, there is no doubt that the sun has already risen, therefore I wish to all opera lovers and guests of Kuressaare only the best of time. See you at the performances! Mati Mäetalu Mayor of Kuressaare Mati Mäetalu Kuressaare linnapea 11

12 Suur juubeliaasta Sellesuvised Saaremaa ooperipäevad on kätte jõudnud ning ühise märksõnana tõuseb esile juubel. Kuressaare saab 450aastaseks, see tähendab ühtlasi, et linn on veidi vanem kui ooperikunst üldse! Festivali avapäeva hommikul kõlab paljudes Saaremaa kirikutes kohalike muusikute esituses Martin Körberi laul Ma olen väike karjane, mis peaks meile meelde tuletama, et see mitmekülgne kiriku- ja kultuuritegelane korraldas 150 aastat tagasi Sõrvemaa laulupüha, pannes niiviisi aluse Eesti laulupidude traditsioonile. Sel aastal möödub 100 aastat Benjamin Britteni ja Villem Kapi sünnist ning 6. septembril saab 100aastaseks Estonia teatrimaja. Erilise tähelepanu all on Giuseppe Verdi ja Richard Wagner, kelle sündidest möödub 200 aastat. Kuulus itaalia dirigent Arturo Toscanini on kirjutanud: Ooperi valdkonnas on minu jaoks esikohal Wagner ja Verdi. Need mõlemad meistrid on kahtlemata saksa ja itaalia rahvusliku muusika kõige silmapaistvamad esindajad. Saagem siis osa käimasoleva juubeliaasta erinevatest helivärvidest, millele annavad põhitooni päikselise Gruusia ooperikunstnikud, aidates koos kõikide teiste esinejatega kaasa väikese ooperisaare saamisele suure muusikasaarestiku vääriliseks koostisosaks. Arne Mikk Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht The year of anniversary The time for Saaremaa Opera Days is here again. The keyword for this years festival programme is anniversary. The city of Kuressaare marks its 450 years of receiving the city rights which also means that the city is a bit older than the art form of opera! On the morning of the opening day of the festival, in several churches of Saaremaa the local musicians of the island will perform the song of Martin Körber I m a little shepherd. That should remind us that 150 years ago Martin Körber, a versatile church and cultural activist, organised the first Sõrvemaa Singing Festivities on what the Estonian Song Festival tradition is based on. The year of 2013 marks also the 100th anniversary for composers Benjamin Britten and Estonian born Villem Kapp, the 6 th of September marks the 100 th birthday of the Estonia theatre building in Tallinn. However, the special attention this year belongs to opera composers Giuseppe Verdi and Richard Wagner, both being born 200 years ago. The famous Italian conductor Arturo Toscanini once wrote: In the field of opera arts my primary focus goes to Wagner and Verdi. These two are undoubtedly the most eminent representatives of the German and Italian national music culture. So let us take part of the ongoing jubilee year with the rich vocal culture of opera artists from sunny Georgia. Our Georgian friends and all the participating artists work together making the island of Saaremaa an opera island belonging to the great archipelago of opera arts. Arne Mikk Artistic director of Saaremaa Opera Days 12

13 Sat / L 20. juuli Sun / P 21. juuli Saaremaa ooperipäevade avahelid jumalateenistustel Saaremaa kirikutes / Festival opening chords at the services in churches of Saaremaa Sat / L 20. juuli kell Jämaja Kolmainu kirik / Jämaja Trinity Church Maakoor / The Countryside Choir Dirigent / Conductor Anu Lepik Sun / P 21.juuli kell Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Saaremaa Neidudekoor / Saaremaa Girls Choir Dirigendid / Conductors Anne Kann, Laine Lehto, Kairit Levit Kihelkonna Mihkli kirik / Kihelkonna St. Michael s Church Kihelkonna koguduse naiskoor ning segaansambel Collecta / The Kihelkonna Parish Female Choir and Ensemble Collecta Dirigent / Conductor Ülle Reinsoo Kihelkonna segakoor / Kihelkonna mixed choir Dirigent / Conductor Imbi Kolk Karja Katariina kirik / Karja St. Catherine s Church Karja-Metsküla segakoor / Karja-Metsküla Mixed Choir Dirigent / Conductor Tiina Oks Valjala Martini kirik / Valjala St. Martin Church Ilvi Pihli ansambel / Ilvi Pihl Ensemble Solistid / Soloists Robert Pihl, Magnus Toompuu Lümanda Issanda Muutmise kirik / The Church of the Transfiguration of Our Lord in Lümanda Lümanda segakoor ja Lümanda naistrio / Lümanda Mixed Choir and female Trio Dirigent / Conductor Ülle Reinsoo Taritu segakoor / Taritu Mixed Choir Elina Seegel (klaver / pianist) Dirigent ja solist / Conductor and soloist Anneli Tarkmeel Kärla Maarja Magdaleena kirik / Kärla St. Mary Magdalena s Church Kärla külakoor / Kärla Village Choir Kärla koguduse naiskoor / Kärla Parish Female Choir Dirigendid / Conductors Anita Kangur, Ülle Vallaste Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna s Church Monika Põld (vokaal / vocals) Imbi Kolk (klaver / pianist) Saaremaa Püha Jakobi kirik / Saaremaa St. Jacob s Church Pihtla naiskoor Karita / The Pihtla Female Choir Karlis Saar (trompet), Kristi Saar (viiul / violin) Katre Roolaht (klaver / pianist) Dirigent / Conductor Marika Mets Sun / P 21. juuli kell 17 Kuressaare linnapark / Kuressaare City Park Ooperipäevade avakontsert / Opening of the Saaremaa Opera Days Kuressaare 450 Siiri Koel (sopran) (vt lk / see page 65) Irene Ratiani (sopran, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 70) Andres Köster (tenor, Rahvusooper Estonia / National Opera Estonia) (vt lk / see page 65) Urmas Põldma (tenor, Rahvusooper Estonia / National Opera Estonia) (vt lk / see page 70) Sulkhan Gvelesiani (bariton, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 61) Aare Saal (bariton, Rahvusooper Estonia / National Opera Estonia) (vt lk / see page 71) Koit Soasepp (bass, Soome Rahvusoooper, Finnish NO) (vt lk / see page 72) Saaremaa Meeskoor SÜM / Male Choir SÜM of Saaremaa (koormeistrid / choir masters Mari Ausmees, Ester Soe) (vt lk / see page 72) Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra (vt lk / see page 70) Dirigendid / Conductors Jüri Alperten (vt lk / see page 58) Eri Klas (vt lk / see page 64) Giorgi Jordania (Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 63) René Eespere (1953) Pro opera (esiettekanne / premiere) Evald Aav ( ) Olavi aaria ooperist Vikerlased / Olav s aria from the opera The Vikings (1928) Solist / Soloist Aare Saal Evald Aav Juta ja Ülo duett ooperist Vikerlased / Duet of Juta and Ülo from the opera The Vikings Solistid / Soloists Siiri Koel, Andres Köster 13

14 Edgar Arro ( ), Leo Normet ( ) Juhani laul operetist Tuled kodusadamas (1958) / Juhan s song from the operetta Lights at the home port Solist / Soloist Koit Soasepp Carl Zeller ( ) Adami laul operetist Linnukaupleja / Adam s song from the operetta The Bird Seller ( Der Vogelhändler, 1891) Solist / Soloist Urmas Põldma Giocomo Puccini ( ) Lauretta aaria ooperist Gianni Schicchi / Lauretta s aria form the opera Gianni Schicchi (1918) Solist / Soloist Siiri Koel Giuseppe Verdi ( ) Rodolfo aaria ooperist Luisa Miller / Rudolfo s aria from the opera Luisa Miller (1849) Solist / Soloist Andres Köster Wolfgang Amadeus Mozart ( ) Osmini aaria ooperist Haaremirööv / Osmin s aria from the opera The Abduction from the Seraglio ( Die Entführung aus dem Serail, 1782) Solist / Soloist Koit Soasepp Revaz Lagidze ( ) Sümfooniline pilt Maadlus / Symphonic picture Wrestling ( Sachidao, 1952) Revaz Lagidze Lela aaria ooperist Lela / Lela s aria form the opera Lela (1975) Solist / Soloist Irene Ratiani Zakaria Paliašvili ( ) Gruusia tants ooperist Päikeseloojang / Georgian dance from the opera Sunset ( Daisi, 1923) Zakaria Paliašvili Täitke klaasid, joome! ooperist Päikeseloojang / Fill your glasses, lets drink! ( Damiskhi damalevine... ) from the opera Sunset Solist / Soloist Sulkhan Gvelesiani Gustav Ernesaks ( ) Kõrtsistseen ooperist Tormide rand / Tavern scene fom the opera The stormy beach (1949) Solistid / Soloists Urmas Põldma, Koit Soasepp Sun / P 21. juuli kell 19 Pädaste mõis / Pädaste Mansion Mon / E 22. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church BENJAMIN BRITTEN 100 Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) (vt lk / see page 61) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) (vt lk / see page 71) Tallinna Keelpillikvartett / Tallinn String Quartet (vt lk / see page 73) Urmas Vulp (viiul / violin) Olga Voronova (viiul / violin) Toomas Nestor (vioola / viola) Levi-Danel Mägila (tšello / cello) Benjamin Britten ( ) Neli laulu tsüklist Seitse Michelangelo sonetti / Four songs form the cycle 7 sonnets of Michelangelo op. 22 (1945) Tekst / Text by Michelangelo Buonarroti ( ) Sonett XXXII Kui arm võiks olla karske, kui voorus võidaks kurjuse... / If love could be chaste, if virtue could conquer ill... ( S un casto amor, s una pieta superna... ) Sonett LV Mu isand, sa ju tead, et ma tean... / You know that I know, my lord... ( Tu sa ch io so, signior mie, che tu sai... ) Sonett XXX Läbi sinu silmade näen ma õrna valgust... / I see a sweet light through your lovely eyes... ( Veggio co be vostri occhi un dolce lume ) Sonett XVI Nagu sulg ja tint / Just as in pen and ink ( Si come nella penna e nell inchiostro... ) Raimund Kull ( ) Pidulik marss Kodumaa / Festive march Homeland 14

15 Kaks inglise rahvalaulu seadet kogumikust Briti saared I / Two arrangements of English folk melodies from the collection British Isles Vol.I (1942) Puud kasvavad nii kõrgeks / The trees, they grow so high Oliver Cromwell Iiri rahvalaulu Suve viimne roos seade kogumikust Moore i iiri viisid / Arrangement of Irish folk melody The last rose of summer from the collection Moore s Irish Melodies ( ) Tekst / Text by Thomas Moore ( ) Keelpillikvartett nr 2 C duur op. 36 / String quartet no. 2 in C major, Op. 36 (1945) Allegro calmo, senza rigore Vivace Chacony: Sostenuto Kolm laulu tsüklist Poeedi kaja / Three songs from the cycle The poets echo op. 76 (1965) Tekst / Text by Aleksander Puškin ( ) Ingel / Angel ( Ангел ) Ööbik ja roos / The nightingale and the rose ( Соловей и роза ) Arvasin, et süda on unustanud / My heart, I thought you have forgotten ( Я думал, сердце позабыло ) Neli laulu tsüklist Illuminatsioonid / Four songs from the cycle Illuminations ( Les illuminations ) op. 18 (1939) Tekst / Text by Arthur Rimbaud ( ) Kuninglik kõrgus / Royalty ( Royaute ) Fraas / Phrase ( J ai tendu des cordes ) Lahkumine / Departure ( Depart ) Sadam / Marine ( Marine ) Edward Benjamin Britten ( ) oli 20. sajandi edukaim ooperihelilooja ning enamikku tema ooperitest, mille hulgas on sellised meistriteoseid nagu Peter Grimes (1945) ja Kruvipööre (1954), võib näha regulaarselt maailma muusikateatrite lavadel. Britten kirjutas ka arvukalt vokaal- ja instrumentaalmuusikat. Lisaks komponeerimisele oli Britten andekas pianist ja dirigent, kelle eestvedamisel on muusikalukku läinud tänaseni silmapaistvad salvestused nii helilooja enda teoste kui ka Bachi, Elgari, Mahleri, Mozarti, Purcelli, Schuberti, Schumanni, Šostakovitši ja Tšaikovski muusikaga. Benjamin Britteni loomingu keskmes on tema vokaalmuusika ning laulutsüklid häälele ja klaverile, harfile või kitarrile. Britteni laululoome lõi õitsele aastate lõpul, selle tõukejõuks oli helilooja isiklik ja loominguline koostöö tenor Peter Pearsiga, kellega ühise kontsertrepertuaari koostamiseks sündisidki laulutsüklid Seven sonnets of Michelangelo ( Seitse Michelangelo sonetti ), The holy sonnets of John Donne ( John Donne i pühad sonetid ), Canticle I, Winter words ( Talvised sõnad ) ja Who are these children? ( Kes on need lapsed? ). Britten komponeeris laule ning laulutsükleid meeleldi ka teistele omaaegsete tipplauljatele, olgu siin näiteks A charm of lullabies ( Hällilaulude võlu ), metsosopran Nancy Evansile, The poet s echo ( Poeedi kaja ) sopran Galina Višnevskajale ning Songs and proverbs of William Blake ( William Blake i laulud ja õpetussõnad ) bariton Dietrich Fischer-Dieskaule. 15

16 Oma laulutsüklid lõi Britten erinevate ajastute poeetide tekstidele, alates Donne ist ja Michelangelost kuni Thomas Stearns Elioti ning Edith Sitwelli kaasaegsete tekstideni välja. Lisaks on ülipopulaarsed Britteni rahvalauluseaded. Viimastes on targalt ühendatud lihtsus ja muusikaline kõrgstiil, mille kaudu avaldas autor lugupidamist nii Briti saarte kui ka teiste rahvaste kultuuripärandile. Britteni kaasaegsetel ning ka hilisematel muusikakriitikutel on Britteni loomingu suhtes olnud vastakaid arvamusi. Britteni muusika kergeltmõistetavust ning ilu on tihti liiga lihtsaks peetud. Hoiak Britteni kui autsaideri suhtes on aga pisut komplitseeritum kui lihtsalt kunstiline analüüs. Britten ise on olukorda humoorikalt kirjeldanud kui kolmekordset needust: olla korraga nii kunstnik, patsifist kui ka homoseksuaal aastal, mil Euroopat näris sõjaoht, kolis Britten koos oma eluaegse partneri Peter Pearsiga Ameerika Ühendriikidesse. Aastad pärast võõrsilt kodumaale tagasipöördumist (1942) olid Britteni jaoks kunstilises mõttes üliproduktiivsed: sündisid ooper Peter Grimes, orkestriteos Young persons guide to the orchestra ( Noorte teejuht orkestri juurde ) ja keelpillikvartett nr 2. Britten pidas väga lugu Henry Purcelli ( ) muusikast ning tegi kogu oma karjääri vältel nii Purcelli vokaalmuusika seadeid, orkestriseadeid (Chaconne g-moll keelpilliorkestrile) kui kasutas Purcelli muusikalisi tsitaate oma teostes ( Young persons guide to the orchestra ). Viide Purcellile Britteni teises keelpillikvartetis on aga pigem vormiline. Kvarteti muusikaline sisu on mõjutatud hoopis muust aastal saatis Benjamin Britten viiuldaja Yehudi Menuhinit ringkäigul Saksamaal, et esineda Saksa koonduslaagrites ellujäänutele. Nähtu mõjutas Brittenit väga ning tema keelpillikvartett nr 2 ongi sündinud selle kurva reisi otsesel mõjutusel. Kõigile, kes Britteni emotsionaalset ja peenelt vormistatud muusikat armastavad, on tema loomingu ülim populaarsus arusaadav. Kuid Britten pole kunagi üheseltmõistetav ja lihtne, ning see teeb ta muusika juba mitmenda põlve interpreetidele ja publikule jätkuvalt köitvaks. Benjamin Britten ( ) was the 20th century s most successful opera composer, and most of his operas, including such masterpieces as Peter Grimes (1945) and The Turn of the Screw (1954), continue to be staged regularly. He also wrote vast amounts of vocal and instrumental music. And in addition to being a composer, he was a gifted conductor and pianist who left behind dozens of remarkable recordings with his own music and the works of Bach, Elgar, Mahler, Mozart, Purcell, Schubert, Schumann, Shostakovich and Tchaikovsky. At the heart of Britten s output stand his vocal music and his song cycles, whether for voice and piano, harp or guitar. However, it was when his personal and artistic partnership with Peter Pears began in the late 1930s that Britten s song-writing blossomed as he provided a repertoire for the two of them to perform in their recital programmes resulting in such works as Seven Sonnets of Michelangelo, The Holy Sonnets of John Donne, Canticle I, Winter Words and Who are these children?. Britten also composed for other artists, including mezzo soprano Nancy Evans ( A Charm of Lullabies ), soprano Galina Vishnevskaya ( The Poet s Echo ) and baritone Dietrich Fischer-Dieskau ( Songs and Proverbs of William Blake ). Britten s chosen texts reflect his wide-ranging tastes, from Donne and Michelangelo to more modern poets such as TS Eliot and Edith Sitwell while his ever-popular folksong arrangements, with their unique mixture of the earthy and the sophisticated, reveal his debt to his English heritage. Yet critics as a group have had sharply mixed feelings about Britten s music. His accessible, straightforwardly beautiful music is widely thought to be too easy to be great. Britten s idea of the outsider is more than just artistic effect. He described his own situation as triple cursed: an artist, a pacifist and a homosexual. In 1939 with the threat of war, Britten moved to the United States with his lifelong partner, the tenor Peter Pears. The years after their return to England in 1942 were the most productive and influential for Britten. The next few years produced Peter Grimes, The Young Person s Guide to the Orchestra and his String Quartet no. 2. Britten had a lifelong passion for Henry Purcell s ( ) music and he made arrangements of Purcell s vocal music throughout his career, as well as a string orchestra version of Purcell s Chaconne in G-Minor and also Young Person s Guide to the Orchestra was based on a Purcell theme. The reference to Purcell in his String Quartet no 2 simply provides the framework for the piece. The content is a different matter entirely. In 1945, Britten accompanied Yehudi Menuhin on a tour of Germany to play for the survivors of the German concentration camps. What he saw there affected him deeply, the second string quartet was written on his return from that tour. To those who know and love Britten s emotionally direct, exquisitely well-crafted music, the reasons for its popularity need no explaining. Whatever else he was, Britten wasn t simple, and that is part of what makes him so enduringly fascinating. 16

17 Mon / E 22. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House LUCIA DI LAMMERMOOR Gaetano Donizetti ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Gaetano Donizetti Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani Lammermooride mõrsja ainetel / Libretto by Salvatore Cammarano after novel by Walter Scott The Bride of Lammermoor Ooperi esietendus / Premiere of the opera: Teatro di San Carlo, Napoli (1835) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Time of performance: 2,5 h Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio etendus (Gruusia) / Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) (vt lk / see page 59) Dirigent / Conductor DAVID MUKERIA (vt lk / see page 67) Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set designer ANDREA MIGLIO Kostüümid / Costumes ANNA BIAGIOTTI Osades / Cast: Lucia Ashton... TEONA DVALI (sopran / soprano) (vt lk / see page 60) Enrico Ashton, Lucia vend / Lucias brother... MAMUKA LOMIDZE (bariton / baritone) (vt lk see page 66) Edgardo Ravenswood... IRAKLI KAKHIDZE (tenor) (vt lk / see page 63) Raimondo Bidebent... SULKHAN JAIANI (bass) (vt lk / see page 62) Arturo Bucklaw... IRAKLI MURJIKNELI (tenor) (vt lk / see page 67) Alisa, Lucia sõbranna / Lucia s girlfriend... INGA JAKHUTAŠVILI (metsosopran / mezzo soprano) (vt lk / see page 62) Normanno... ROSTOM IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62) SISUSELETUS I vaatus Vihavaen Ravenswoodide ning Ashtonite perekondade vahel on väldanud juba põlvkondi. Normanno, Enrico Ashtoni valvemeeskonna ülem, annab korralduse ümbruskond läbi otsida. Levivad kuulujutud, et Edgardo Ravenswood on lubanud oma perekonna hävitamise eest Ashtonitele kätte maksta. Enrico Ashton on hirmul. Tema ärevust süvendab veelgi Ashtonite perekonna rahaasjade kehv seis. Enrico leiab, et pere varanduslikku seisu saaks parandada vaid juhul, kui tema õde Lucia abielluks jõuka Arturo Bucklaw ga. See abielu tooks Ashtonitele lisaks varanduslikule kindlustatusele ka valitseva partei soosingu. Lucia keeldub mõistuseabielust ning Enrico on õe peale vihane. Tütarlapse nõuandja ja õpetaja Raimondo rahustab Enricot ning meenutab, et alles mõnda aega tagasi kaotas tütarlaps ema. Normanno paljastab Enricole Lucia tõrksuse tegeliku põhjuse Lucia on armunud Edgardosse. Enricot valdab raev ning kättemaksuhimu. SYNOPSIS Act I The rivalry between the families of Ravenswoods and Ashtons has lasted for generations. Normanno, the head of guards for Enrico Ashton, is organising the raid at neighbourhood as the rumours say Edgardo has sworn to revenge the Ashtons for the destroying his family. Enrico Ashton is worried. He is also grief-stricken by the money issues of his family. Enrico Ashton decides that his sister, Lucia, should marry Arturo Bucklaw for money and favours of political elite. Lucia refuses to the marriage of reason. Lucia s confidant and tutor Raimondo speaks reason to Enrico and reminds him of the recent death of their mother. Norman reveals Enrico the real reason behind his sister s reluctance to marry, as Lucia is secretly in love with Edgardo. Enrico is furious. 17

18 Lucia ootab Edgardoga kohtumist. Alisa keelitab sõbrannat ohtlikust armusuhtest loobuma. Lucia jutustab, et teda painab nägemus purskkaevust, milles üks Ravenswoodide suguvõsa liikmeist kord armukadedushoos oma armastatu tappis. Luciale viirastub ka tapetud neiu, kes teda enesega kaasa kutsub. Saabub Edgardo, kes peab öösel sõitma Prantsusmaale. Edgardo on otsustanud enne ärasõitu Enricoga ära leppida ning temalt ka Lucia kätt paluda. Lucia anub Edgardot, et noormees ei kõneleks nendevahelisest suhtest kellelegi. Noored vannuvad teineteisele truudust ning vahetavad sõrmused. Enrico sunnib õde Arturoga abielluma. Lucia palved ning pisarad on asjatud ning neiu otsustab üles tunnistada, et on end juba Edgardole kaasaks lubanud. Enrico, kellele Lucia ülestunnistus ei tule ootamatusena, näitab õele võltsitud kirja kui Edgardo väidetava truudusetuse tõendit. Lucia on ahastuses ning palub Raimondolt abi. Kuid Raimondo vaid kinnitab Enrico petlikke sõnu. Raimondo palub Lucial end kokku võtta ning pere laostumise vältimiseks abielluda. II vaatus Ashtonite majas on pulmapidu. Külalised tervitavad rõõmsalt peigmeest. Arturo kinnitab Enricole oma sõprust. Enrico palub Arturo pruudi õnnetule väljanägemisele tähelepanu mitte pöörata, kuna viimane leinavat veel hiljuti surnud ema. Siseneb pruut ning Arturo kingib Luciale lilled. Enrico kiirustab abielulepingut sõlmima. Surmkahvatu ning poolteadvusel Lucia annab oma allkirja. Edgardo ilmumine pulmapeole põhjustab kokkutulnute seas nõutust. Edgardo nõuab Lucialt selgitust. Vend ja värske abielumees ründavad sissetungijat. Raimondo püüab vihavaenlasi lepitada. Kuid Edgardo näeb vaid üht allkirjastatud abielulepingut. Edgardo süüdistab Luciat truudusetuses ning rebib neiult sõrmuse, mis oli nende kihlumise märgiks. Lucia püüab end kaitsta, kuni võiduka ilmega Arturo viib Lucia enesega kaasa. Edgardo lahkub ahastades. Pulmapidu jätkub. Saabub Raimondo, kes räägib, et Lucia on oma värske abikaasa tapnud. Lucia on reaalsusega sideme kaotanud ning peab end endiselt Edgardo pruudiks. Lucia palub jumalal end surmas armastatuga ühendada. Enricot vaevavad südametunnistusepiinad ning ta palub Alisal ning Raimondol hullunud Luciat valvata. Raimondo süüdistab Normannot kui segaduse ja õnnetuse põhjustajat. Edgardo on kättemaksu unustanud, tal on piinavalt valus. Kuuldes Arturo surmast, kavatseb ta Ashtonite majja minna, et viimast korda armastatut näha. Raimondo peatab ta ning teatab noormehele, et Lucia on surnud. Ahastuses Edgardo lõpetab oma elu. Lucia is waiting for Edgardo. Lucia s girlfriend Alisa is begging her to end the secret love affair. Lucia describes her visions of a fountain where one of Ravenswood family members once killed his beloved in the fury of jealousy. The soul of the dead girl is inviting Lucia to join her. Before leaving to France, Edgardo wants to ask Lucia s brother for her hand in marriage, but Lucia is scared of what her brother s reaction will be. She insists that they keep their love a secret, the two exchange rings and say goodbye. Enrico insist on Lucia marrying Arturo. Lucia confesses her brother being in love with Edgardo. The sisters confession does not come as a surprise for Enrico. He uses a forged letter from Edgardo to another woman to persuade Lucia that his lover is unfaithful. Lucia is crushed by what she sees in the letter and agrees to marry Arturo. Act II Wedding guests and family greet the bridegroom. Arturo confirms his friendship to Enrico. Enrico asks the groom not to bother himself with the miserable looks of Lucia as she is still in mourning for the loss of their mother. Arturo gives flowers to her bride and Enrico hurries the couple to go on with the ceremony. Pale and half-conscious Lucia signs the marriage contract. As the wedding ceremony begins, Edgardo arrives and demands an explanation from Lucia. Enrico and Edgardo attack the intruder. Raimondo tries to calm down the conflict. Enrico shows the signed marriage contract between Lucia and Arturo. Edgardo accuses Lucia on infidelity and gives back her ring. Lucia tries to explain herself but is torn along with Arturo. Edgardo runs out of the wedding house. Raimondo bursts into the wedding party to tell that he has found Lucia over Arturo s dead body. Lucia appears. She seems to have lost the contact with reality. She hallucinates about how she hears Eduardo s voice and how she is about to marry him. She collapses. Enrico is devastated and asks Alisa and Raimondo to keep an eye on his sister. Raimondo accuses Norman for being the gossiper and the reason for all the mess. Edgardo has forgotten about revenge, his is heartbroken. He receives the news that Lucia has killed Arturo and has died calling out to him. Edgar kills himself, wanting to be reunited with beloved Lucia. 18

19 Kuigi sündinud ja surnud Bergamo linnas Itaalias, on Domenico Gaetano Maria Donizetti ( ) suguvõsa juured pärit Šotimaalt. Helilooja vanaisa, Perthist pärit Donald Izetti, viisid elu keerdkäigud Itaaliasse, kus ta abiellus ning perekonnanime itaaliapärasemaks muutis. Gaetano Donizetti oli oma eluajal erakordselt populaarne helilooja, kes kaasaegsete kirjelduste kohaselt pühendus täielikult muusikateoste tellimuste täitmisele. Kolmekümne aasta vältel komponeeris Donizetti keskmiselt kaks-kolm ooperit aastas, lisaks n-ö tarbemuusikat pidulike sündmuste tarbeks (kantaadid, missad, motetid). Arvatakse, et ületöötamine sai heasüdamliku ning vastutuleliku helilooja tervisele ka saatuslikuks. Donizetti ooperipärandiks loetakse kokku 71 ooperit, millest enamik sündis tellimustööna. Donizetti ooperistseenide ülesehitus on küll taandatav teosest teosesse korduvale mustrile, kuid küllap seetõttu jätkus produktiivsel loojal rohkem aega meloodilise ilu loomisele ning esiletoomisele. Teisele maailmasõjale järgnenud üleüldine bel canto* vaimustus tõi kaasa ka Donizetti loomingu taasavastamise. Selle hetkeni tundis ooperipublik teda kui ühe draama ( Lucia di Lammermoor, 1835/ red.1839) ning ühe opera buffa ( Armujook, 1832) autorit. Tänapäevalgi on nimetatud ooperid endiselt muusikateatrite repertuaaris koos teiste Donizetti pseudoajalooliste ooperitega, kajastamas näiteks Inglise ja Hispaania kuningakoja tegemisi (Anne Boleyn, Mary Stuart, Robert Devereux, Alfons XI) või kurikuulsate itaallaste kirevat elu (Lucrezia Borgia). Donizetti kaasaeg armastas ilukirjandust ning lavateoseid, mis taasesitasid ajalooliste isikute dramaatilist elu. Selle omaaegse moevoolu ellukutsujaks peetakse šoti kirjanduse suurkuju Walter Scotti ( ), kelle romaan-tragöödia Lammermooride mõrsja inspireeris Donizetti kõrval ka teisi ooperikomponiste. Äramärkimist väärivad Adolphe Adam, Michele Carafa, Luigi Rieschi, Alberto Mazzucato ning Ivar Frederik Bredal. * Kokkuleppeliselt kõneldakse bel canto stiilist kui Itaaliast pärit laulmisviisist, mis valitses Euroopa muusikateatris sajandil. Bel canto tunnusteks on laitmatu legato (ühtlaselt seotud helikõrguste) laulmine, kerge tooni kasutamine kõrges registris, meisterlik laulutehnika muusikalise ornamentika (melismid, trillerid) esitamiseks, kaunis hääletämber ning hingamistehnika valitsemisega kaasnev paindlik fraseerimine (muusikalise mõtte terviklik-loogiline esitus). Though born at Bergamo (Italy), Domenico Gaetano Maria Donizetti ( ) was of Scottish descent. His grandfather, a Perthshireman named Izett, drifted to Italy, married an Italian lady and denationalised his name into Donizetti. Being extraordinarily prolific and popular as composer, Donizetti habitually overworked himself in the attempt to keep pace with demands from various opera houses. Good-natured and prodigal, he wrote two or three high-profile operas a year, together with cantatas, masses and motets, fulfilling every commission. Donizetti died, like many of his opera characters, a victim of madness. The total number of his operas has been estimated to be as high as seventy and many of them were created under hackwork conditions. Donizetti s construction of operatic scenes relies on formula but the main attention of the composer puts a premium on vocal beauty and display. Until the bel canto* revival that followed World War II, Donizetti was known chiefly as the composer of one tragedy, Lucia di Lammermoor (1835/ rev.1839), and one comedy, L Elisir d Amore. Today, these stage works are frequently accompanied in the repertory by other Donizetti s pseudo-historical operas. Let it be Anne Boleyn, Mary Stuart and Robert Devereux of England, or Lucrezia Borgia of Italy and Alfonso XI of Spain. The audience of the time adored literature and stage works which pursued the fictionalization of historical persons, a sport popularized by Scottish historical novelist and playwright Walter Scott ( ) whose Bride of Lammermoor inspired the creation of the opera of the same name by Donizetti and several other composers of the time: Adolphe Adam, Michele Carafa, Luigi Rieschi, Alberto Mazzucato and Ivar Frederik Bredal. *As generally understood nowadays, the term bel canto refers to the Italian-originated vocal style that prevailed throughout most of Europe during the 18 th 19 th centuries. The hallmarks of the style are an impeccable legato singing, the use of a light tone in the higher registers with flexible vocal techniques capable of dispatching ornate embellishments, well-focused timbre and graceful phrasing rooted in a complete mastery of breath control. 19

20 Tue / T 23. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Wed / K 24. juuli kell 18 Orissaare kultuurimaja / Orissaare Culture Club GIUSEPPE VERDI 200 Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / Republic of South Africa, Netherlands) (vt lk / see page 69) Mihkel Poll (klaver / piano) (vt lk / see page 70) Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet (vt lk / see page 75) Maano Männi (I viiul / I violin) Terje Männi (II viiul / II violin) Toomas Nestor (vioola / viola) Aare Tammesalu (tšello / cello) Giuseppe Verdi ( ) Romanss Tähele / To a star ( Ad una stella, 1945) * Tekst / Text by Andrea Maffei ( ) Romanss Kiusatus / The seduction ( La seduzione, 1839) Tekst / Text by Luigi Balestra ( ) Romanss Pilkase öö õuduses / In the horror of dark night ( Nell orror di notte oscura, 1838) ** Tekst / Text by Carlo Angiolini (18??) Romanss Mustlasnaine / The gypsy woman ( La zingara, 1845) ** Tekst / Text by Manfredo Maggioni ( ?) Keelpillikvartett e-moll / String quartet E-minor (1873) Allegro Andantino Prestissimo Scherzo Fuga. Allegro assai mosso Romanss Päikeseloojang / Sunset ( Il tramonto, 1945) ** Tekst / Text by Andrea Maffei Romanss Ära urnile lähemale astu / Do not approach the urn ( Non t accostar all urna, 1838) * Tekst / Text by Jacopo Vittorelli ( ) Romanss Kerjus / The beggar ( Il poveretto, 1847) Tekst / Text by Manfredo Maggioni Joogilaul / Drinking song ( Brindisi, I versioon / the first version, 1835) Tekst / Text by Andrea Maffei * Romanss kuulub kogumikku Kuus romanssi häälele ja klaverile I, 1838 / the romance is a part of album Six romances for voice and piano I, 1838 ** Romanss kuulub kogumikku Kuus romanssi häälele ja klaverile II, 1843 / the romance is a part of album Six romances for voice and piano II,

21 Giuseppe Verdi on üks neist heliloojatest, keda seostatakse peamiselt ooperižanriga, kuid tänane kontserdikava esitleb Verdi hoopis intiimsemat, peaaegu et salongilikku poolt. Kõlavad meloodiad on pigem romansid kui ooperiaariad, ka helilooja ise määratles oma laulukogumikke romansikogumikena. Verdi sooloromansside vihik ( Sei romanze I, 1838) oli noore autori esimeseks trükivalgust näinud noodimaterjal. Autor, kes oli tollal kahekümne viie aastane, püüdis oma esimesele ooperile Rocester (hiljem kui Oberto, conte di San Bonifacio ) edutult impressaariot leida. Verdi esimene romansivihik ei ole laulutsükkel selles mõttes, nagu me neid Schuberti või Schumanni laulutsüklite mõistes tajume. Verdi kogumikul puudub ühtne narratiiv, romansse ühendavaks jooneks võiks pidada nende melanhoolset meeleolu eleegilisust, mis erineb tunduvalt küpse Verdi dramaatilisest komponistikäekirjast. Romansis Non t accostare all urna ( Ära lähene mu urnile ) tunneme ära intonatsiooniviiteid Vincenzo Bellini ( Norma, 1831) ja Gaetano Donizetti ( Lucia di Lammermoor, 1835) muusikalistele käekirjadele. Tegu on klassikalise romantilise bel canto stiili musternäitega. Romansi La seduzione ( Kiusatus ) meloodia on aga omamoodi eksperimentaalne. Tundub, et noor Verdi katsetas erinevate vokaaltehnikate võimalusi juba kammerlaulus (hiljem loomulikult ka oma ooperites). Laulja käsutusse on autori poolt antud mezza di voce (tooni kasvatamine ning kahandamine ühel helikõrgusel), venitatud üleminekud, koloratuurid (muusikalised kaunistused) ning kadentsid (näiliselt improviseeritud vaba meetrumiga solisti võimekust esitlevad lõigud). Verdi teine romansikogumik avaldati aastal. Kuid selle laulutsükli põhiloomus on hoopis teistsugune. Romansid on pigem karakterpalad, milles võib leida isegi koomilise ooperi kõlavärve. Erandina paistab silma romanss Ad una stella ( Tähele ). Romanss on meistriteos, mida iseloomustavad meloodia puhtus ja väljendusrikkus, ning mis kannatab võrdlust maailma kaunimate ooperiaariatega. Romanss La Zingara ( mustlasnaine ) on meeleolukas, kerge, kasutab boolerorütme ning esitleb Verdile omast muusikalise karakteri loomise kunsti. (Muusikaliselt võib romanssi pidada Verdi ooperi Maskiball Oscari tegelaskuju visandiks.) Romansitsükli lõpetab Joogilaul ( Brindisi ), millest on olemas kaks versiooni. Säilinud on nii Verdi käsikiri kui ka esimene trükivalgust näinud variant, millest esimene on oma loomult tunduvalt ülevoolavam ning elujaatavam. Giuseppe Verdi is among those composers who are mostly associated with the opera, but today a more intimate Verdi is presented, a chamber, or even rather salon Verdi. The melodies presented emerge from the genre of romance, a term which figures in the title of the composer s two principal song collections. The first book of Six Romances (Sei Romanze, 1838) is the first published work of the young Verdi. He was twenty-five years old at the time and trying, unsuccessfully to begin with, to arrange a performance of his first opera, Rocester. This collection is not a cycle in the same sense as can be heard in the works of Schubert or Schumann, there is no narrative linking together the different pieces it is made up of. The unity of the pieces comes from an elegiac inspirational similarity, very different from the dramatic contrasts one could have expected from the future composer of operas. Non t accostare all urna ( Do not approach the urn ) brings out the echoes of Vincenzo Bellini ( Norma, 1831) or, in a more veiled way, of Gaetano Donizetti ( Lucia di Lammermoor, 1835). This romance seems to be the classic example of the initial romantic bel canto style. The melody of La Seduzione ( The Seduction ) possesses a character that could be called as experimentation. Seems, Verdi is testing the full potential of vocal writing as in his operas: mezza di voce, sustained tones, coloraturas, cadences. The second book of Six Romances (1845) is of widely different inspiration. With the exception the poetic Ad una stella ( To the Star ), these are pieces with character, of popular and sometimes comic opera inspiration. Ad una stella is a masterpiece of melodic purity and expressiveness, and could take its place among the most beautiful opera arias. With La Zingara ( The Gipsy ) comes a stirring piece, very spirited, fresh and light, to a wild bolero rhythm, introducing a personage typical of Verdi s art of characterisation (melody-wise and vocally we could be hearing Oscar, the page in The Masked Ball, 1859). The cycle concluding Brindisi exists in two versions, the autograph score and the published version, the first one being brasher and more exuberant. Isolated, post-second collection melody Il Poveretto ( The Beggar, 1847) combines the two poles of Verdi s inspiration the musical emphasising of all the nuances of the text with the part composers patriotic flights, allowing him to play on lively and expressive contrasts. 21

22 Romansikogumikku mitte kuuluv Il poveretto ( Kerjus, 1847) ühendab Verdi loojanatuuri kaks poolust: Verdile iseloomuliku tekstidetailide muusikasse tõlkimise soovi ning helilooja üha süvenevad isamaalised ning patriootlikud meeleolud. Kokkuvõtvalt on Giuseppe Verdi romansid Verdi-eelse romantilise bel canto stiili ning tollal uuendusliku, harjumatult dramaatilise väljendustehnika kombinatsioon. Giuseppe Verdi elus oli kätte jõudmas aeg kulissidest muusikateatri rambivalgusesse astuda. Kui Giuseppe Verdi juba küpse meistrina publiku ning kriitikute toetusel Itaalia silmapaistvaima ooperihelilooja staatust nautis, kirjutas ta ka mõned instrumentaalteosed. Viimaste hulgas paistab eriti silma Quartetto ( Kvartett ), nagu helilooja ise oma teost nimetas. Keelpillikvartett e-moll (1873) jäigi ainukeseks instrumentaalteoseks, mille kirjastamisega autor oma eluajal nõustus. Nagu Verdi ise tunnistas, komponeeris ta Quartetto lihtsalt ajaviiteks, kui ooperi Aida ettekande ettevalmistusel Napolis tekkisid ettenägematud viivitused. Keelpillikvartett kanti küll hotellis Verdi lähimate sõprade ringis ette, kuid helilooja ei soovinud teost avalikkusele esitleda. Alles pärast Quartetto Pariisi ettekannet aastal soostus Verdi teost kirjastama, millele järgnes teose kiire tõus armastatud kontsertnumbriks kõikjal Euroopas ning Ameerika Ühendriikides. The Verdi melodies therefore seem to be both a synthesis of the romantic bel canto style which preceded him and an experimentation laboratory of vocal methods and dramatic expression techniques. In short, for Verdi it was to be a question of passing from behind-the-scenes to the stage of music theatre itself. Once Verdi had become Italy s pre-eminent opera composer, he wrote few non-vocal works, most notably the Quartetto his simple title for the String Quartet in E minor (1873). It was the only instrumental composition he consented to have published during his lifetime. As Verdi admitted, he composed the Quartet simply to pass the time during months of enforced idleness in Naples in early 1873, when rehearsals for the local premiere of Aida were delayed. Although he the Quartet performed at his hotel for a few friends, he originally wanted to keep the work private. But following its 1876 public premiere in Paris, Verdi was finally persuaded to allow it to appear in print. Published in 1876, the Quartet soon became well known all over Europe and the United States. Tue / T 23. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House RIGOLETTO Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses / An opera in two acts by Giuseppe Verdi Francesco Maria Piave libreto Victor Hugo draama Kuningas lõbutseb põhjal Libretto by Francesco Maria Piave on the themes of Le roi s amuse by Victor Hugo Esietendus / Premiere: Teatro de Fenice, Venezia / Venice (1851) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Etenduse kestus / Duration: 2,5 h Thbilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteati etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) (vt lk / see page 74) Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set designer GEORGI ALEKSI-MESKHIŠVILI Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66) 22

23 Osades / Cast: Mantua hertsog / Duke of Mantua...ARMAZ DARAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 60) Rigoletto, tema õuenarr / His jester...sulkhan GVELESIANI (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Gilda, Rigoletto tütar / His daughter...marika MATŠITIDZE (sopran / soprano) (vt lk / see page 67) Sparafucile, palgamõrtsukas / An assassin...kakhaber TETVADZE (bass) (vt lk / see page 74) Maddalena, tema õde / His sister...tea DEMURIŠVILI (metsosopran / mezzo) (vt lk / see page 60) Giovanna, Gilda teenijanna / Gilda s maid...iamze GURTŠIANI (metsosopran / mezzo) Krahv Ceprano / Count Ceprano...TARIEL TŠITŠINADZE (bariton / baritone) Krahvinna Ceprano / Countess Ceprano...EKATERINE JEJELAVA (metsosopran / mezzo) Matteo Borsa, õukondlane / A courtier...juri ASLANIŠVILI (tenor) (vt lk / see page 59) Krahv Monterone / Count Monterone...GOTŠA DATUSANI (bass) (vt lk / see page 60) Marullo...BONDO GOGIA (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Kohtuametnik / Court usher...tariel TŠITŠINADZE (bariton / baritone) Paaž / Page...EKATERINE JEJELAVA (metsosopran / mezzo soprano) SISUSELETUS I vaatus Ball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelne hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on pühapäevastel palvustel kohanud, ning naerab truu armastuse üle. Hertsogi küürakas õuenarr Rigoletto teritab keelt krahv Ceprano kallal ning teeb hertsogile ettepaneku kõikide oma armukeste mehed hukata. Õukondlane Marullo teatab, et Rigolettol on armuke, ning kättemaksuks õukondlastele langenud solvangute eest otsustatakse neiu röövida. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Monterone neab nii hertsogit kui ka tema õuenarri Rigolettot. Palgamõrtsukas Sparafucile pakub Rigolettole oma teeneid, kuid narr keeldub. Rigoletto kohtub tütrega ning kirjeldab oma tundeid neiu surnud ema vastu. Rigoletto varjab tütart hertsogi eest ning kodus ei tea keegi, kellena Rigoletto ametis on. Gilda jutustab isale, et on armunud noormees Gualtier Malde i. Gilda väljavalitu osutub valeriietes hertsogiks, kes Rigoletto lahkudes ka neidu külastab. Õukondlased röövivad arvatava narri kallima ning viivad neiu hertsogi lossi. Rigolettole valetatakse, et röövitakse hoopis krahv Ceprano naist, ning Rigoletto osaleb öises seikluses maskis ning silmadel rätikut kandes. Kuuldes oma röövitud tütre appihüüdu, rebib narr maski eest ja mõistab, mis on juhtunud. Hertsog kurvastab, kui Gilda röövist kuuleb. Õukondlased toovad teate, et on tabanud Rigoletto kallima. Saabub Rigoletto ning nõuab oma tütre vabastamist. Hertsogi magamistoast sööstab Gilda oma isa käte vahele ning räägib isale oma armastusest ja hertsogi poolsest kuritarvitusest. Rigoletto lubab tütre rüvetamise eest hertsogile kätte maksta. SYNOPSIS Act I The Duke, a womanizer, tells Borsa of his newest woman and expresses scorn for those who remain faithful to a single person. He courts the Countess of Ceprano, and Rigoletto mocks her husband, and advises the Duke to kill the husbands of his lovers. Count Monterone, whose daughter the Duke has seduced, curses Rigoletto. An assassin Sparafucile offers Rigoletto his services. Rigoletto visits his daughter, Gilda, and expresses his love for Gilda s mother, who loved him despite his physical appearance and died in childbirth. He keeps her hidden and refuses to tell her anything about his job, in order to keep her safe from the Duke. She reveals, however, that she has met a young man, Gualtier Malde. He is, of course, the Duke in disguise, and comes to visit her after her father leaves. At night, the noblemen kidnap Gilda and bring her to the Duke, believing her to be Rigoletto s mistress. They tell Rigoletto that they are kidnapping the Countess in order to make him go along with the plot. When he realizes that he has been duped, he thinks of the curse. The Duke, hearing that Gilda has been kidnapped, is saddened; but when the noblemen reveal that they have captured Rigoletto s mistress, he recognizes her description. Rigoletto comes to the palace to find his daughter, fearing that she will fall into the Duke s hands; finds himself mocked by noblemen. He finally sees her and learns that the Duke has seduced her. Enraged, he swears vengeance. 23

24 II vaatus Gilda tunnistab isale, et armastab hertsogi endiselt. Et Gildale hertsogi truudusetust demonstreerida, viib isa tütre Sparafucile majja. Oodata on hertsogi saabumist, kes Sparafucile kauni õe Maddalenaga kohtama tuleb. Gilda unelmad purunevad. Rigoletto saadab tütre koju, et see meheks riietatuna Veronasse sõidaks, ning lubab Gildale ka ise järgneda. Rigoletto maksab Sparafucilele esimese summa hertsogi tapmise eest. Maddalena palub venda, et too säästaks hertsogi elu ning tapaks hoopis küüraka narri, kes palgamõrva teise osamaksuga tagasi tuleb. Sparafucile peab sellist käitumist autuks, kuid tõdeb, et juhusliku möödakäija tapmise vastu hertsogi pähe poleks tal midagi. Gilda kuuleb jutuajamist pealt ning otsustab hertsogi päästa kas või omaenese elu hinnaga. Rigoletto naaseb, et palgamõrva eest arved klaarida. Raha üle andnud, saab ta kotiriidesse mähitud laiba. Rigoletto on teel, et laip jõkke visata, kui kuuleb hertsogi laulu, kes on oma järjekordse vallutuse juurest lahkumas. Rigoletto avab kotisuu ja leiab oma pussitatud tütre aastaks oli Giuseppe Fortunino Francesco Verdil ( ) seljataga elu viljakaim tööperiood. Verdi 15 ooperit olid toonud kaasa publiku poolehoiu ning Verdit tunnustati kui itaalia ooperi suurkujude Bellini, Donizetti ja Rossini mantlipärijat aastal ilmavalgust näinud Rigoletto ületas Verdi senised lavateosed oma muusikalise mitmekesisuse ning originaalsusega. Nii ooperi esietendus kui ka järgnenud 13 esituskorda Teatro de Fenice lavalaudadel möödusid ülimenukalt. Kuid Rigoletto soojale vastuvõtule vaatamata rippus ooperi elu- ja lavakõlbulikuks tunnistamine juuksekarva otsas, nõudes loojatelt poliitilist paindlikkust ning tsensoritele järeleandmisi. Verdi oli avalikult humanist ning Itaalia patrioot, kes igatses näha oma kodumaad Prantsuse ja Austria autokraatlikust mõjuväljast vabana (peaaegu kogu Põhja- Itaalia oli Habsburgide impeeriumi provints). Seda üllatavam oli Verdi pöördumine prantsuse kirjaniku Victor Hugo näidendi Kuningas lõbutseb ( Le roi s amuse ) poole inspiratsiooni leidmiseks. Hugo näidend jutustab Prantsuse kuninga Francois I armuseiklustest ning tema deformeerunud kehaga moraalitu õuenarr Triboulet kurvast saatusest. Ning loomulikult ei andnud Austria keisririigi tsensorid Verdi ning tema libretisti Francesco Maria Piave tööle lavaõigust. Pärast ooperi põhjalikku ümbertöötamist muutus nii ooperi tegevuspaik (Prantsuse õukond kolis Mantua hertsogi lossi) kui ka tegelaskujud (Francois I muutus itaallasest hertsogiks, Triboulet st sai Rigoletto jne). Kuigi Victor Hugo ei vaadanud oma teoste ooperilavadele jõudmisele just lahke pilguga, olevat Act II Gilda confesses to Rigoletto that she still loves the Duke. The Duke speaks flippantly about women s inconstancy and his own unfaithfulness and flirts with Sparafucile s sister Maddalena. Rigoletto begs Gilda to forget the Duke and sends her home. Rigoletto pays Sparafucile to kill the Duke, whom he doesn t recognize, and who is forced to spend the night due to a thunderstorm. Maddalena, however, begs that the Duke s life be spared if another victim can be found. Gilda, disguised as a man, hears this and sacrifices herself for the Duke. When Rigoletto returns with the money, he receives not the Duke s body but his daughter s. Rigoletto is about to dump the body when he hears the Duke singing. He opens the wrappings and discovers his daughter, not quite dead, who begs his forgiveness and explains that she wished to die for her love. Rigoletto cries out in despair at the fulfilment of the curse. By 1850, Giuseppe Fortunino Francesco Verdi ( ) was at his most prolific, he had completed 15 operas that established him with audiences of the time and as the successor to Bellini, Donizetti, and Rossini, all of whom had recently died or retired. Rigoletto (1851) clearly surpassed in originality and achievement all of his previous work. At its premiere and the ensuing 13-performance run at Venice s Teatro de Fenice, Rigoletto was an enormous success. But despite Rigoletto s eventual success, it was very nearly killed before its birth, needing something of a political miracle just to see the light of day. Verdi an ardent humanist and patriot who longed for Italy to be free from the autocratic rule of France and Austria turned to an uncomfortable source of inspiration: a play by Victor Hugo called Le roi s amuse ( The king amuses himself ). The play centres on the amorous exploits of the historical French king Francois I and the downfall of his physically deformed and morally corrupt jester Triboulet. Naturally, Austrian censors (who had jurisdiction over northern Italy, most of which was a province of the Habsburg Empire at the time) were not impressed with Verdi and librettist Francesco Maria Piave s work. And after extensive revisions to the work s setting and its characters identities the scene moved from the French court to Mantua, King François became the local duke, Triboulet became Rigoletto, and so on the newly titled Rigoletto won its approval for performance from a censor. Hugo himself, although normally disapproving of operatic treatments of his works, eventually conceded that Verdi s Rigoletto had 24

25 kirjanik väitnud, et Verdi Rigoletto ei tee tema algupärasele näidendile häbi, vaid on nii mõneski mõttes parem. Oh, Kuningas lõbutseb on lihtsalt parimatest parim, võib olla isegi kaasaegse näitekirjanduse tipp. Triboulet tegelaskuju on lausa Shakespeare i väärt! Giuseppe Verdi Verdi tragöödiatunnetus, sellisena nagu ta meie ees Rigolettos lahti rullub, on tugevasti mõjutatud helilooja eluaegsest armastusest Shakespeare i ning Schilleri tööde vastu. Juba Aischylosest ning Sophoklesest alates tähendab klassikaline tragöödia mitte nn romantilise kangelase hävingut ja hukku, vaid tragöödia keskmeks on ühiskonna nõrkus ja pahelisus, mis paratamatu hävinguni viib. Näidates laval ajalooliste tegelaste julmust ning barbaarsust, mis tsivilisatsioonide kadumisele on viinud, lootsid ju autorid, et publik nähtut ja selle varje ka oma kultuuriruumis tunnetada ning näha suudab. Selles mõttes on Rigoletto klassikaline draama ning sellest räägib ka Verdi paljukorratud tsitaat. Ooperi tegevus toimub ühiskonnas, mis on läbinisti mäda. Publik võib kogu hingest kaasa elada Rigoletto armastusele oma tütre vastu, kuid kas see vabandab Rigoletto toetust hertsogi südametunnistuseta tegudele? Ka Gilda enesehävituslik soov hertsogi elu päästa ei põhine naiivsusel või armastusel, kuivõrd enesepettusel. On tõenäoline, et tänapäeva publiku kõrvadele tundub Verdi Rigoletto vähem eksperimentaalsena, kui helilooja kaasaegsed ooperit tajusid. Kasutas ju Verdi oma lavateoses ajastule tavatult argimuusikat (ooperi avamäng, peostseen), kiiret (ilma pikemate aariapausideta) draamajutustamise viisi, erinevaid aaria- ning retsitatiiviliike ning ikka ja jälle läbiva saatusliku teemana ilmuvat nn needusemotiivi. Verdi seadis oma komponistigeeniuse eelkõige ooperi sisu ning tragöödia arengu teenistusse. Mõelge vaid mõjule, mida tekitab ooperi lõpustseenis kõlav hertsogi triviaalne lauluke La donna e mobile, mille taustal Rigoletto oma lapse surnukeha kotist leiab. certainly done Le roi s amuse no great harm and in fact in a few respects was superior to the play. Oh, Le Roi s amuse is the greatest subject, perhaps even the greatest drama of modern times. Triboulet is a creation worthy of Shakespeare! Giuseppe Verdi Verdi s conception of tragedy, as it unfolds in Rigoletto was sharpened by his lifelong study of the works of Shakespeare and Schiller. Classical tragedy, from Aeschylus and Sophocles forward, was never about the failure of a tragic hero. The subject of tragic drama is the pervasive corruption of a society, which is fated to a tragic end due to its corrupt practices, Showing on stage the acts of cruelty and barbarism, based on a true history, and which had destroyed a previous civilization is meant for the audiences to see the shadows of the same processes in their own culture. Verdi s Rigoletto is definitely a classical drama, as it occurs in a society which possesses no redeeming qualities. While one may be genuinely touched by what appears to be Rigoletto s love for his daughter, is it possible to overlook his role in supporting, even inciting the disgusting behaviour of the Duke s degenerate court? As for sympathy for Gilda, her self-dooming desire to protect the Duke, is not based on naiveté or love, but is self-delusion... Without a doubt, the 160 years of acquaintance with Rigoletto music has softened our ears towards the Verdi s experimentalism with untraditional forms of the time (frivolous party music for an overture, endless flow of the storytelling, use of various forms of arias, and recitatatives, musical theme of the curse) which make this score quite uneven. Verdi is simply casting his music to perfectly fit the dramatic situations. There are, however, certainly showpieces in the score which are integrated into the drama and grow out of the action and fluctuating emotions. Think of the dramatic sting, the heart-stopping effect, of that most trivial of all tunes, La donna è mobile, as it is heard in the distance by Rigoletto as he is dragging the sack down to the river with his daughter s body in it, thinking that it is the Duke s body as intended. 25

26 Wed / K 24. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Fri / R 26. juuli kell 20 Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna s Church Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko (Gruusia) / The Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre (Georgia) (vt lk / see page 73) Koosseisus / Presenting: Grigol Makharadze, Tamaz Saginadze, Sulkhan Gvelesiani, Ivane Galuašvili, Bondo Gogia, Kakhaber Onašvili, Salva Abramašvili, Gela Tšakhvadze, David Kipiani, Lado Iluridze Kontserdil kasutatavad gruusia rahvapillid / The Georgian traditional instruments presented: salamuri (puuflööt / wooden recorder) chonguri (neljakeeleline näppepill / four-string plucked instrument) panduri (kolmekeeleline näppepill / three-string plucked instrument). Kõlavad traditsioonilised gruusia viisid ning erinevate Gruusia piirkondade rahvalaulud / Programme consists of Georgian traditional songs and folk tunes from the different regions of the country Viljalõikaja laul / The Reaper s song ( Kanuri ) Abhaasia lüüriline laul Varado / Abkhazian lyric song Varado Kahheetia tantsulaul / Kakhetian dance song Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission Ratsutaja laul / The horseman s song ( Tskhenosnuri ) Mtiuleti lembelaul / Love song from Mtiuleti ( Mtiuluri Satrfialo ) Abhaasia laul / Abkhazian song ( Akishi ) Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission Rõõmulaul / The song of joy ( Salagobo ) Vaimulik laul / The sacred song Da vitartsa meufisa Vaikses aias / In the quiet garden ( Chum bagnarshi ) Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission Tuule hällilaul / The lullaby of wind ( Kari gimgeris nanasa ) Gruusia traditsionaal Suliko / Georgian traditional song Suliko Svaneti ringmängulaul / Svaneti round dance song ( Svanetian Perkhuli ) Gruusia traditsionaal Thbilisi / Georgian traditional song Tbilisi ( Tbiliso ) Teie terviseks! / A toast! ( Mravalzhamieri! ) 26

27 Kuigi gruusia rahvamuusika kontsertesituse traditsioon on tänaseks juba saja-aastane, on nende laulude arhailine side gruusia kultuuriga veel vägagi elus. Tüüpiline gruusia laul on kolmehäälne, a cappella (ilma saateta) meestelaul, mida aeg-ajalt esitatakse ka traditsiooniliste näppepillide saatel. Polüfooniline (vabade harmooniahäältega) laulmine on alati olnud gruusia seltsielu lahutamatu osa. Tänapäevalgi on õhtusöögilaua ümber laulmine Gruusias üsna levinud. Ja mitte vaid pidulike sündmuste puhul, vaid ka tavalistes restoranides võib kuulda kaunist mitmehäälset meestelaulu. Arvukad Gruusia vokaalansamblid hoiavad ning propageerivad traditsioonilist gruusia laulu ka kontsertvormina. Gruusia keel, üks neljast Lõuna-Kaukaasia ehk Kartveliani keelest, ei ole suguluses ühegi teise keelega ning selle algsed omadused on tänu riigi geograafilisele isoleeritusele hästi säilinud. Gruusia keelt iseloomustab erakordne kaashäälikute rohkus, kuid sellele vaatamata ei kõla gruusia laul kunagi tahumatult või nurklikult. Vastupidi, see kõlab soojalt ja voogavalt, siiralt ja uhkelt. Gruusia rahvamuusikas eristatakse nelja laulutraditsiooni (dialekti) ning kõigis neis võime leida 1 4osalisi laule. Erinevad traditsioonid võib laias laastus jagada Lääne- ning Ida-Gruusia tavandiks. Gruusia idaosast pärinev muusika kõlab tihti kahe solisti (soolohääle) ning liikuva bassijoonisega, Gruusia lääneosast pärinev traditsioon esindab tunduvalt keerulisemat meloodiajoonist ning lääne kuulaja kõrvade jaoks ka ootamatuid dissonantse ning harmooniajärgnevusi. Käsikäes kristluse levikuga Gruusias IV sajandil arenes ka regionaalne koraalilaulmise traditsioon ning kloostrite juures alustasid esimesed muusikakoolid (Gelati ja Ikalto kloostrid Gruusias, Athoni klooster Jeruusalemmas, Siinai mäel Süürias, Petritsoni klooster Bulgaarias). Keskaegsed religioonikeskused olid alati ka vokaalkunsti keskused. Siin arenes välja liturgilise laulu kolmeosaline vorm, mis levis kaua vaid suulise traditsioonina. Alles 19. sajandil, kui Gruusia kirikud kaotasid Venemaa aasta okupatsiooni järel oma iseseisvuse ning jumalateenistused venestati, hakkas toonane vaimulikkond ning muusikud oma rahvuspärandit üles kirjutama. Nende käsikirjade alusel on olnud võimalik unikaalne, Nõukogude okupatsiooni ajal ( ) peaaegu täielikult hävitatud suuline traditsioon taaselustada aastal andis Gruusia kirikute valitsus välja määruse, mille kohaselt on ametlikel jumalateenistustel ja tseremooniatel lubatud vaid kuni kolmehääle polüfoonia ning lauljatel palutakse vältida uuenduslikku harmooniat. Seda selleks, et säilitada aastasadu kestnud traditsioone ning unikaalset helikeelt. Although concert presentation of Georgian songs now has a tradition going back one hundred years, the archaic connection can still be clearly felt, as many of these songs continue to have their place in daily life today. A typical Georgian song is sung a cappella by men, in three voices. However, occasionally the string instruments and panduri are used as accompaniment. Polyphonic singing has always had its natural place in Georgian social life, both at festivities and at work. Today, the most common forum for the tradition is the dining table. Not only at banquets, but also in common restaurants, one may here a company of gentlemen singing a beautiful song in chorus. Many Georgian ensembles pass on the tradition in concert form as well. The Georgian language, one of the four South Caucasian or Kartvelian languages, is very old. It is not related to any other living language, and its original traits are well preserved due to the land being geographically isolated. The most significant feature of the Georgian language is its richness in consonants. Despite this, Georgian singing is never rough or angular. On the contrary, it sounds warm, generous, sincere or defiantly proud. Georgian folk music comprises different dialects, each of them representing 1, 2, 3, 4 part songs that can be divided into two main groups: West Georgian and East Georgian. East Georgian songs often have two soloist upper parts and a lower part with flexible drone notes. West Georgian songs are characterized by a pronounced polyphony, which often has a complex melodic structure that disregards harmonic consonance. Stylistic traits such as yodels (krimanchuli, unexpected key changes and dissonance may sound unfamiliar to Western ears. After Christianity was proclaimed in Georgia in the 4th century a new genre of church chorales developed and musical schools were founded (Gelati, Iqalto in Georgia; Jerusalem, Atoni mount and Sinai mount in Syria; Petritsoni monastery in Bulgaria). The spiritual centres of Middle Ages Georgia were also centres of religious vocal art. Here a three-part form of liturgical singing developed which was also handed-down orally. Only in the 19th century, when Georgian churches lost their autonomy as a consequence of the Russian occupation of 1801, and the services became increasingly Russianized, did the priests and musicians begin to set down the orally-transmitted songs in written form. These constitute an important foundation for the re-birth of this vocal art, almost totally obliterated during the time of the Soviets ( ). In 2003 Georgian Church issued an ordinance according to which no more then three-voice polyphony is eligible for official praying in churches and during official ceremonies. The singers are also asked to avoid modern and innovative harmonic language in order to preserve the old 27

28 Gruusia rahvamuusika lahutamatu osa on ka nn linnakultuur. Siin on esindatud kaks põhisuunda. Esmalt nn vanad Thbilisi laulud, mis on segu gruusia rahvapärandist ning idamaise kultuuri mõjudest. Ning teine suund, milles solistid ning kuni kolmeliikmelised ansamblid laulavad kitarri saatel. Sellises laulustiilis tunneme ära juba tugevaid euroopaliku helikeele mõjusid. Nagu iga traditsioon, on ka gruusia muusika mõjutatud teistest kultuuridest, kuid oma põhiolemuselt on gruusia polüfooniline laul jäänud unikaalseks ning hõlpsalt äratuntavaks. traditions and unique musical language of Georgian chants which are of hundreds of years old. City folklore is an integral part of the Georgian folk music. There are two trends in it: the so called old Tbilisi songs, which are the mixture of Georgian folklore and oriental tunes and another trend which developed under the influence of European music, performed by one, two or three singers to the guitar accompaniment. Georgian music is enriched with the achievements of European music but has never been cut from its national roots. It retained its unique characteristic features till present. Wed / K 24. juuli kell kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House MADAMA BUTTERFLY Giacomo Puccini ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Giacomo Puccini Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto David Belasco ja John Luther Longi samanimeliste tööde ainetel / Libretto by Luigi Illica and Giuseppe Giacosa on the works of the same title by David Belasco and John Luther Long Esietendus / Premiere: Teatro alla Scala, Milano / Milan (1904) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Time of performance: 3 h Khuthaisi Meliton Balanšivadze nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Kutaisi Meliton Balanchivadze State Opera and Ballet Theatre (Georgia) (vt lk / see page 64) Dirigent / Conductor REVAZ JAVAKHIŠVILI (vt lk / see page 62) Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set and costume designer MARK BAILEY Osades / Cast: Cio-Cio San (Madama Butterfly)... IRINE TABORIDZE (sopran / soprano) (vt lk / see page 73) Suzuki, tema teenijanna / Her maid...irine ALEKSIDZE (metsosopran / mezzo soprano) (vt lk / see page 58) B. F. Pinkerton, USA mereväeleitnant / Lieutenant of the US Navy ANZOR KHIDAŠELI (tenor) (vt lk / see page 64) Sharpless, USA konsul / US Consul... NIKOLOZ LAGVILAVA (bariton / baritone) (vt lk / see page 65) Goro, kosjasobitaja / A matchmaker... ROSTOM IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62) Prints / Prince Yamadori... BADRI ADAMIA (tenor) (vt lk / see page 58) Bonze, Cio-Cio Sani onu / Cio-Cio San s uncle... GOTŠA DATUSANI (bass) (vt lk / see page 60) Keiserlik nõunik / The Imperial Commissioner... AKAKI IOSELIANI (bass) Yakuside... EMIL TŠARGAZIA (bariton / baritone) (vt lk / see page 74) Kate Pinkerton...INGA PUTKARADZE (sopran / soprano) Saatkonna ametnik / The Official Registrar...GIVI TEVDORADZE Cio-Cio Sani ema / Mother... TAMTA GABUNIA Cio-Cio Sani tädi / The aunt...natia TŠAKVETADZE Cio-Cio Sani täditütar / The cousin...salome JMUKHADZE Cio-Cio Sani sugulased, sõbrad ja teenrid / Cio-Cio San s relations, friends and servants 28

29 SISUSELETUS I vaatus Nagasaki sadama läheduses tutvuvad USA mereväe leitnant B. F. Pinkerton ja kosjasobitaja Goro majaga, mille Pinkerton enesele koos geišast abikaasa Cio-Cio Sani (Madama Butterfly) ning kolme teenriga on rentinud. Mäeküljelt üles jõudnud Ameerika konsul Sharpless jääb kuulama Pinkertoni, muretu elumere lainetel seilava naudinguteotsija elufilosoofiat. Hetkel on Pinkerton lummatud haprast Cio-Cio Sanist, kuid tema 999aastane abieluleping võimaldab abielu ka lõpetada. Kui Sharpless hoiatab kaasmaalast, et tütarlapse jaoks võib abieluvanne enamat tähendada, tõrjub Pinkerton sellised mõtted ning tõstab klaasi oma tulevase ameeriklannast tõelise abikaasa terviseks. Eemalt kostab Cio-Cio Sani rõõmsat laulu. Tütarlaps saabubki sõprade saatel ning jutustab Pinkertonile ajast, mil ta perekonnal oli väga raske ning neiu oli sunnitud geišana leiba teenima. Cio-Cio San näitab peiule oma vähest varanatukest ning räägib soovist kristlaseks saada. Toimub pulmatseremoonia ning külalised õnnitlevad noorpaari. Pidustustele jõuab ka Cio-Cio Sani budistlikust preestrist onu, kes süüdistab neiut esivanemate religiooni reetmises. Vihane Pinkerton saadab külalised ära ning kuivatab oma naise pisarad. Cio-Cio San laulab oma õnnest ning suurest armastusest. II vaatus Kolm aastat hiljem. Cio-Cio San ootab endiselt abikaasa naasmist Jaapanisse. Ajal, mil Suzuki palvetab, seisab tema perenaine ukse kõrval ning vaatab üksisilmi sadamat. Kui Suzuki kurdab, et nende majapidamisraha on peaaegu otsas, kinnitab Cio-Cio San oma veendumust abikaasa tagasituleku kohta. Konsul Sharpness toob Pinkertonilt kirja. Kuid enne kui mees kirja üle anda jõuab, saabuvad kosjasobitaja Goro koos Cio-Cio Sani austaja, jõuka prints Yamidoriga. Cio-Cio San saadab kosilased ära, väites, et tema ameerika abikaasa ei ole teda hüljanud. Sharpless püüab Cio-Cio Sanile kirja lugeda ning vihjab, et Pinkerton ei pruugi enam Jaapanisse saabuda. Selle peale toob Cio-Cio San elutuppa oma poja ning väidab, et kui abikaasa lapsest teaks, tuleks ta kindlasti koju. Kui mitte, siis lubab Cio-Cio San end pigem tappa kui eelneva elu juurde tagasi pöörduda. Naise pühendumusest liigutatuna lahkub Sharpless ilma kirja lõpuni ette lugemata. Kõlab kahuripauk ning Cio-Cio San toob pikksilma, et randuva SYNOPSIS Act I On a flowering terrace above Nagasaki harbor, U.S. Navy Lieutenant B. F. Pinkerton inspects the house he has leased from a marriage broker, Goro, who has just procured him three servants and a geisha wife, Cio-Cio San, known as Madama Butterfly. To the American consul, Sharpless, who arrives breathless from climbing the hill, Pinkerton describes the carefree philosophy of a sailor roaming the world in search of pleasure. At the moment, he is enchanted with the fragile Cio-Cio San, but his 999-year marriage contract contains a monthly renewal option. When Sharpless warns that the girl may not take her vows so lightly, Pinkerton brushes aside such scruples, saying he will one day marry a real American wife. Cio-Cio San is heard in the distance joyously singing of her wedding. Entering surrounded by friends, she tells Pinkerton how, when her family fell on hard times, she had to earn her living as a geisha. Cio-Cio San shows her bridegroom her few earthly treasures and tells him of her intention to embrace his Christian faith. The Imperial Commissioner performs the wedding ceremony, and the guests toast the couple. The celebration is interrupted by Cio-Cio San s uncle, a Buddhist priest, who bursts in, cursing the girl for having renounced her ancestors religion. Pinkerton angrily sends the guests away. Alone with Cio-Cio San in the moonlit garden, he dries her tears, and she joins him in singing of their love. Act II Three years later, Cio-Cio San waits for her husband s return. As Suzuki prays to her gods for aid, her mistress stands by the doorway with her eyes fixed on the harbor. When the maid shows her how little money is left, Cio-Cio San urges her to have faith: one fine day Pinkerton s ship will appear on the horizon. Sharpless brings a letter from the lieutenant, but before he can read it to Cio-Cio San, Goro comes with a suitor, the wealthy Prince Yamadori. The girl dismisses both marriage broker and prince, insisting her American husband has not deserted her. When they are alone, Sharpless again starts to read the letter and suggests Pinkerton may not return. Cio-Cio San proudly carries forth her child, saying that as soon as Pinkerton knows he has a son he surely will come back; if he does not, she would rather die than return to her former life. Moved by her devotion, Sharpless leaves, without having revealed the full contents of the letter. Cio- Cio San, on the point of despair, hears a cannon report; seizing a 29

30 laeva nime lugeda. See on Pinkertoni laev. Rõõmust segane, käsib Cio-Cio San Suzukil aeda minna ja lilli korjata, et abikaasa saabumise puhuks maja lilledega täita. Varahommikul nõuab Suzuki, et Cio-Cio San ja tema poeg puhkama heidaksid. Saabuvad Sharpless, Pinkerton ning viimase ameeriklannast abikaasa Kate. Suzuki ahastab, kui mõistab, kes on majja saabunud tundmatu naine. Sellele vaatamata lubab ta oma perenaist valusaks taaskohtumiseks ette valmistada. Pinkertoni haarab omaaegset õnnelikku kodu nähes kahetsushoog ning ta kiirustab lahkuma. Ärganud Cio-Cio San loodab abikaasaga kohtuda, kuid leiab majas eest võõra naise. Koletut tõde aimates nõustub Cio-Cio San poja Pinkertoni hoolde usaldama tingimusel, et mees ise oma lapsele hiljem järele tuleb. Cio-Cio San saadab Suzuki ära ning otsib peidupaigast välja mõõga, millega ta isa endalt elu võttis. Cio-Cio San jätab oma lapsega hüvasti ning saadab poisi aeda mängima. Cio-Cio San võtab endalt elu. spyglass, she discovers Pinkerton s ship entering the harbor. Now delirious with joy, she orders Suzuki to help her fill the house with flowers. As dawn breaks, Suzuki insists that Cio-Cio San rest. Humming a lullaby to her child, she carries him to another room. Sharpless enters with Pinkerton, followed by Kate, his new wife. When Suzuki realizes who the American woman is, she collapses in despair but agrees to aid in breaking the news to her mistress. Pinkerton, seized with remorse, bids an anguished farewell to the scene of his former happiness, then rushes away. When Cio-Cio San comes forth expecting to find him, she finds Kate instead. Guessing the truth, the shattered Cio-Cio San agrees to give up her child if his father will return for him. Then, sending even Suzuki away, she takes out the dagger with which her father committed suicide and bows before a statue of Buddha, choosing to die with honor rather than live in disgrace. As she raises the blade, Suzuki pushes the child into the room. Sobbing farewell, Cio-Cio San sends him into the garden to play, then stabs herself. As she dies, Pinkerton is heard calling her name. Nii võõrastav ja amoraalne, kui see meile täna ka ei tundu, võis aastal noor Ameerika või Euroopa mees umbes 30 dollari eest kuus (u 600 dollarit tänapäeval) lubada enesele ajutise abielu nukulaadse jaapani naisega eksootilisest aiast ümbritsetud miniatuurses majakeses (nagu seda tehingut reklaamiti). Abieluleping ei olnud Jaapani keisririiki sissesõitnud lääne mehe jaoks õiguslikult siduv ning sellest võis igal ajahetkel loobuda. Mõned lahkuvatest võõramaalastest kindlustasid oma jaapanlannadest eksabikaasade tuleviku, mõned mitte. Jaapani naistel ei olnud juriidilist õigust ei alimentidele, abikaasa varale ega ka ühistele lastele. Kuid miks pidanuks üks noor jaapani naine enesele sellist saatust soovima? On tõenäoline, et 19. sajandi keskpaiga noori jaapanlannasid sundisid sellisesse suhtesse needsamad sotsiaalmajanduslikud ebakõlad, millega maadlevad tänasedki maailma vanima elukutse esindajad: vaesus, meeleheide ja igatsus parema elu järele. As immoral and strange as it sounds today, in 1854, for about $30 a month ($600 contemporary) a young American or European man could indulge the temporary marriage with a doll-like, Japanese wife in a miniature house surrounded by exotic gardens. The marriage contract wasn t legally binding and could be abandoned at any time. Sometimes the departing husband provided for his ex-wife s future, sometimes he didn t. Japanese wives had no legal rights to alimony, property, inheritances or children. So why would any sane Japanese woman sign on? It s likely that young Japanese girls were forced into sexual subjugation by the same social and economic realities that run sex trade today: poverty, desperation, a desire to better one s life and the life of one s family. 30

31 Aga ei ole ooperit ilma suure armastuseta. See oli Butterfly siiras armastus Pinkertoni vastu, mis inspireeris Giacomo Puccinit ( ) David Belasco samanimelise näidendi põhjal ooperit komponeerima. Meie ees laval on süütu teismeline jaapani tüdruk ja maailma näinud, 30 eluaastates ameerika mees. Tüdruk on Jaapani keisririigi alam, mees Ameerika mereväelane. Tüdruk on budist, mees kristlane. Ning see ei saa heaga lõppeda... Pisut ooperi esietendusest Milano La Scala ooperimajas 17. veebruaril Kuna Puccini kirjastaja ei lubanud ajakirjandust helilooja partituuri lähedale ning Puccini keelas igasuguse pressi osaluse ooperi ettevalmistusperioodil, siis just nõnda püüti tekitada avalikkuse kõrgendatud huvi ooperi esietenduse vastu. Kahjuks osutus tulemus oodatule vastupidiseks. Rahuldamata huvi sünnitas hoopis vaenulikkust. Ka suur osa esietenduse publikust oli irooniliselt meelestatud ning kui andunud itaalia ooperisõbrad arvasid end lavalt kuulvat meloodiat, mis näis kui laenatud Puccini varasemast ooperist Boheem, kõlasid saalis pahameelehuilged ja vahelehüüded. Siit edasi jätkus etendus üle kivide ja kändude publiku oiete, urina, naeru ja pilgete saatel. Tänapäeval on raske öelda, kas Puccinile, kes kaasaegsete mälestuste kohaselt oli hoolimatu ning koguni julm, mees, kelle kireks olid jahilkäigud, kaardimäng, sportautod ning kaunid daamid, tulnuks kaasa tunda. Oli ju Puccini Madama Butterfly loomisele eelnevail aastatel üle elanud kaks rasket autoavariid ning saanud diabeedidiagnoosi. Siin ta nüüd siis oli, neljakümne viie aastane, algul voodihaige, siis ratastoolis, võitlemas valudega, mis teda klaveri taga töötamisest eemal hoidsid. Kas Puccini jaoks oli töö Madama Butterfly temaatika kallal helilooja soov anda hääl end armastanud naiste kannatustele? Oli see sellisena äkki omalaadne vabandus teda ümbritsenud inimeste ees? Giacomo Puccini auks tuleb öelda, et kuigi ooperi esietendus kukkus läbi, ei lasknud helilooja end ebaedust murda. Puccini tagastas kirjastajale liirise honorari ning alustas juba esietendusele järgneval päeval koos libretistidega ooperimaterjali kallal uuesti tööd. Juba kolm kuud pärast ooperi esietendust nägi Brescias (Itaalia) lavavalgust ooperi uus, tänapäevalgi mängitav ja armastatud versioon, mis sai publikult silmapaistvalt sooja vastuvõtu. Järjekordne meistriteos itaalia ooperikunsti ajaloos oli sündinud. But there is no opera without love. It was Butterfly s intense, genuine love for Pinkerton that inspired Giacomo Puccini ( ) to make an opera out of David Belasco s play. The couple in question is an innocent, teenage, Japanese girl and a well traveled, thirty-something, American man. The girl is a civilian, the man military. The girl is Buddhist, the man Christian. And it can t work out... Some words about the premiere. La Scala opera house, Milan, February 17, Puccini s publisher had refused to allow the Italian press a glimpse of the score and Puccini had barred the press from attending any rehearsals. They d intended to whet the public s appetite, but they just made everyone mad. A good portion of the audience was hostile from the beginning. Italian opera fans were unforgiving, and when a melody in Act I reminded them of a melody from La Bohème, they began to hoot and shout, feeling that Puccini was borrowing from an earlier score. It was all downhill from there - growls, laughter, giggling and animal noises. It s hard to know whether to feel sorry for Puccini, as he was a reckless, occasionally cruel man whose hobbies included hunting, card-playing, skirt-chasing and sports cars. Two women were competing furiously for his affections. Over the course of the previous few years he d survived two car accidents and diagnosed with diabetes. So, here it is, at the age of 45, confined to bed, then a wheelchair, unable to sit at his piano, wracked by excruciating pain, desperately struggling to finish Madama Butterfly. Could composing an opera whose purpose was to give eloquent voice to a shunned woman s suffering have been an act of empathy? Or apology? It s a testament to Puccini s courage that the catastrophic premiere left him undaunted. He returned his fee of 20,000 lire to his publisher and started the revisions with his librettists the very next day. Madama Butterfly premiered again three months later in Brescia, Italy, where it was an unqualified triumph. 31

32 Thu / N 25. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House ATTILA Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Giuseppe Verdi Temistocle Solera libreto Zacharias Werneri romaani Attila, König der Hunnen ainetel / Libretto by Temistocle Solera, based on the play Attila, König der Hunnen by Zacharias Werner Esietendus / Premiere: Teatro de Fenice, Venezia / Venice (1846) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Duration: 2,5 h Thbilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) (vt lk / see page 74) Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66) Lavastajad / Directors DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72), JEAN-LOUIS GRINDA Kostüümikunstnik / Costume designer JEAN PIERRE CAPEYRON Osades / Cast: Attila, hunnide pealik / Leader of the Huns...PAATA BURTŠULADZE (bass) (vt lk / see page 59) Uldino, Attila ori / Attila s slave...rostom IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62) Odabella, Aquileia valitseja tütar / Daughter of the Lord of Aquileia IRENE RATIANI (sopran / soprano) (vt lk / see page 70) Ezio, Rooma väejuht / Roman general...sulkhan GVELESIANI (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Foresto, Aquileia ülik / Nobleman of Aquileia...GRIGOL MAKHARADZE (tenor) (vt lk / see page 67) Paavst Leo I / Pope Leone...GIA ASATIANI (bass) (vt lk / see page 59) Hunnid, preestrinnad, sõdurid, Aquileia ja Rooma elanikud / The huns, priestesses, soldiers, people of Aquileia and Rome SISUSELETUS I vaatus Aquileia, Itaalia, aasta 452. Attila ja hunnid on Itaaliasse tunginud ning tähistavad oma võidukat sõjakäiku vallutatud Aquileia linnas. Attila ette tuuakse salk vangistatud naissõdalasi, kelle vaprus ning vahest ka ilu on neid hukkamisest päästnud. Naissõdalaste juht on Aquileia tapetud valitseja tütar Odabella, kelle südikus köidab Attilat. Odabella teeskleb, et alistub Attila tahtele, kuid südames haub kaunitar kättemaksu oma isa hukkamise eest. Roomlaste saadik Ezio pakub Attilale Rooma impeeriumi omavahelise jagamise tehingut tingimusel, et Itaalia valitsejaks jääks Ezio. Kuid Attila keeldub kokkuleppest ning vannub, et vallutab ka Rooma ja ülejäänud Itaalia. Aadria mere rannalaguunides möllab torm. Maru vaibudes saabuvad aquileialane Foresto ning Attila rünnakus ellujäänud linnaelanike salk. Foresto kurvastab armastatud Odabella SYNOPSIS Act I Aquileia, Italy, 452 A.D. Attila and Huns have invaded Italy. The Huns celebrate their victory as a group of captured Roman women is brought in. The Roman leader is Odabella, daughter of the Lord of Aquileia, who has been killed by Attila. Impressed by her courage, Attila offers to grant her a favour and Odabella asks for a sword. When Attila gives her his own, she vows to use it against him to avenge her father s death. After the women have left, Attila summons the Roman general Ezio, greeting him with respect. Ezio proposes a secret agreement: the entire Roman Empire shall be Attila s if he leaves Italy to Ezio. Attila angrily rejects the offer and declares that he will raze Rome. A storm rages across a mudflat in the Adriatic lagoons. Once it has passed, the nobleman Foresto arrives with a group of Aquileian 32

33 kadumise pärast. Põgenikud tervitavad päikest kui uue lootuse sümbolit ning Foresto kutsub kaaslasi üles uut linna rajama (tulevane Venezia). Odabella on Attila laagris ning ei soovigi põgeneda, sest on otsustanud Attila tappa. Öises taevas viirastuvad naisele ta isa ning Foresto näod. Ootamatult saabub Foresto, kes süüdistab Odabellat nende ühiste eesmärkide reetmises. Odabella veenab meest vastupidises ning armastajad lepivad taas. Attila kirjeldab ori Uldinole öist unenägu, milles ta Rooma väravateni jõudes kuulis vanalt mehelt ennustust, et linn jääb vallutamata. Attila annab kogunemiskäsu, et Rooma poole teele asuda. Paavst Leo juhtimisel laskub mägedest nunnade ristikäik. Attila tunneb paavstis ära mehe oma unenäost. Kristlased laulavad jumaliku ülemvõimu kiituseks. II vaatus Lapsvalitseja Valentinus otsustab, et soovib hunnidega vaherahu sõlmida ning teavitab sellest kindral Eziod. Viimane peab vaherahu mõtet häbistavaks ning liitub Forestoga, et ühiselt hunnide plaanid nurjata. Attila tervitab Eziot ning Rooma väesalka oma laagris, kus Ezio kordab taas oma võimu jagamise ettepanekut. Samal ajal räägib Foresto Odabellale, et Attila vein on mürgitatud. See ei meeldi kirglikule naisele, kes ise Attilat tappa plaanib ning seepärast hoiatabki Odabella hunnide juhti mürgikarika eest. Attila nõuab raevukalt süüdlase ülestunnistust ning Foresto tunnistab end mürgitajaks. Odabella nõuab Attila elu päästmise eest õigust ainuisikuliselt Foresto karistuse üle otsustada. Attila näeb naise hoiatuses aga truuduse märki ning teatab, et naitub järgmisel päeval Odabellaga. Foresto on sündmuste käigust ning Odabella näilisest reeturlikkusest ahastuses. Kindral Ezio tutvustab Forestole hunnide lõksumeelitamise plaani. Pulmarongkäigu lähenedes saabub korraga Odabella oma käitumist selgitama ning palub oma isa vaimult andestust viimase tapnud mehega abiellumise pärast. Kui Attila leiab oma kadunud pruudi koos Foresto ning Ezioga, mõistab ta, et asub vandenõulaste keskel. Rooma sõduride rünnakuhelide saatel püüab Foresto Attilat rünnata, kuid Odabella jõuab temast ette ning tapab Attila. refugees. He is worried about Odabella, his fiancée. The refugees greet the sun as a sign of hope and Foresto urges them to build a new city there between sea and sky the future Venice. Odabella has stayed in Attila s camp, to find an opportunity to kill him. Looking at the night sky, she imagines seeing the faces of her father and of Foresto, whom she also believes dead. Suddenly Foresto appears. She is overjoyed but he rejects her and accuses her of betrayal. Odabella convinces him that all she wants is to have revenge, and the lovers are reconciled. In his tent at night, Attila recounts a terrifying dream: an old man confronted him at the gates of Rome and, in the name of the gods, denied him access. Attila calls on his troops to march on the city, as a procession approaches. It is led by the Roman pope Leo, the old man of Attila s dream. Attila is horrified as the Christians praise the power of God. Act II Alone in his camp, Ezio muses on Rome s former glory. Slaves of Attila appear and invite him and the Roman captains to a banquet. Foresto suggests a plan for a surprise attack on Attila during the feast. Ezio is excited at the thought of avenging his country. The King of the Huns welcomes Ezio and the Romans to his camp. Ezio repeats his suggestion to share power with Attila but is refused again. Meanwhile Foresto tells Odabella that Attila s cup of wine has been poisoned. Feeling cheated out of her revenge, she warns Attila as he is about to drink. Attila demands to know who is responsible. When Foresto steps forward, Odabella asks that the right to punish him. Attila agrees and declares that as a sign of gratitude he will marry Odabella the next day. Foresto awaits news of Odabella s marriage, lamenting her apparent treachery. Ezio arrives and tells Foresto that his men are ready to attack the Huns at his signal. As the wedding procession is heard in the distance, Odabella suddenly appears, distracted and begging her father s ghost for forgiveness for marrying the man who killed him. When Attila, searching for his bride, finds Odabella with Foresto and Ezio, he accuses them of disloyalty and ingratitude. All three answer with hatred, and as distant cries signal the beginning Roman attack on the unsuspecting Huns, Odabella stabs Attila. 33

34 Giuseppe Verdi Attila (1846) on põnev ning meloodiaküllane ooper. Lavateose temaatikat on ülistanud nii Itaalia rahvuslased kui ka Risorgimento-liikumise (vürstiriikide taasühendamine ühtseks Itaalia riigiks) liikmed. Attila nagu ka teised Verdi varased ooperid, ei leidnud pikki aastaid lavaõigust ei Itaalias ega muu maailma ooperilavadel. Kaua peeti Attila esialgse menu põhjuseks rohkem ooperi tegevustiku uimastavat atmosfääri ning patriootlikkust kui tema muusikalist väärtust. Väike pilguheit ajaloolistele sündmustele aitab selgitada ooperit ümbritsenud kära Attila lavatee algusaastatel. Alates Rooma impeeriumi lagunemisest rebestasid Itaaliat nii sisesõjad kui ka välisokupatsioon. Itaalia maa-alade üle võitlesid sajandeid teised Euroopa suurriigid, kes territooriumi kord hõivasid ning siis jälle juppide kaupa omavahel vahetasid. Austria keisririik suurendas oma kohalolekut Itaalias tunduvalt pärast Napoleoni taandumist aastal, haarates enda kontrolli alla jõuka Lombardia provintsi koos selle keskuse Milanoga (Lombardia kuulus enne Austria okupatsiooni ka prantslastele ja hispaanlastele). Veelgi skandaalsem oli aga Austria ülem võimu kehtestamine Venezias, mis oli suutnud aastatuhandeid võõrvõimust puutumatuna püsida. Venezia vabariik oli suur poliitiline, diplomaatiline, militaar-, rahandus- ja kunstikeskus. Polnud siis ime, et rahvusliku liikumise teravik oli suunatud Venezia küsimusele ning just Veneziale mõeldes kirjutas Verdi oma Attila. Jah, ooperi libreto on mõnevõrra ebatavaline. Peategelane Attila on verejanuline sissetungija, kuid ka aus ja järjepidev ning tema käitumine ning rüütellikkus äratavad meis imetlust. Odabella käitumist on raske mõista ning Ezio on kujutatud kahepalgelise kaabakana. Ka ajalooline Attila olla abikaasa pulmaööl mõrvanud, kuid on olemas ka versioon, mille kohaselt Attila suri liialduste tõttu pulmalauas. Julmusele vaatamata mäletatakse Attilat kui hõimude ühendajat ning sellega ka Ungari rahva isa. (Itaaliat okupeeriva Austria keiser oli aastal ühtlasi ka Ungari valitseja.) Lavateos Veneziast ning selle vastupanust hunnidest barbaritele oli Habsburgide dünastia võimu legitiimsusele tugev löök. Verdi ooperi libreto räägib selget keelt, kes on tegelikud roomlaste järeltulijad, ning vaatamata sissetungijate sõjalisele üleolekule puudub neil Itaalia maadele vähimgi õigus. Tuues Austria ülemvõimu all oleval maal teatrilavale paavsti ja hilisema pühaku Leo Suure, kes teoses hunne Itaaliast lahkuma sunnib, näitasid Verdi ja tema libretist Temistocle Soleraga, mida nad Habsburgide dünastia ise enesele võetud valitsemisõigusest arvasid. Foresto, Uldino ja Odabella tegelaskujud on fiktiivsed nagu ka ooperi viimase kolmandiku sündmustik. Attila of 1846 is an exciting trove of operatic vigour and melody. It was praised by partisans of Italian nationalism and the movement for unification known as the Risorgimento or the resurgence of Italy as a unified nation. Attila, along with many of Giuseppe Verdi s other operas from this early phase of his career, was for many years rarely performed in Italy and less elsewhere, on the assumption that its initial popularity must have been based more on the heady atmosphere of the times than on its musical value. Some background about the historical events helps to explain the excitement surrounding the Attila during its initial years. Since the fall of the Roman Empire, Italy had lain divided by internecine wars and foreign occupations. Other European powers fought over, occupied, and traded the various components of Italy for centuries. Austria increased its presence in Italy after the defeat of Napoleon in 1815, gaining the rich province of Lombardy and its capital city of Milan (Lombardy had been Austrian before, and French, and Spanish). The galling scandal of the new order was the Austrian occupation of Venice, which had previously been independent for a millennium. The Venetian Republic was a major political, diplomatic, military, financial, and artistic powerhouse for much of that time. The issues of the Risorgimento could be most starkly laid out in Venice, and it was for Venice that Verdi wrote Attila. The libretto is quite unusual. Attila is in many ways the most admirable character in the opera bloodthirsty, but honest and consistent with an admirable sense of chivalry. Odabella s actions are difficult to fathom, and Ezio is a double-dealing scoundrel. Historical Attila was said to have been murdered by his wife on their wedding night (others say he died from overindulging in the wedding feast). Furthermore, for all his brutality, he is remembered as a founder of the nation by the Huns descendants, the Hungarians. (In 1846, the Austrian Emperor was also the King of Hungary!). Writing an opera for Venice about the confrontation of the barbaric Huns confronting the civilized Roman Empire robs the Habsburgs of powerful legitimizing symbolism. It reshuffles who the real Romans are, and says that while the Austrians may have the military advantage, the Italians have the authentic claim to the area. Having Pope Saint Leo the Great appear on the operatic stage telling the Hun to leave Italy undercuts the divine right of the Habsburgs. Foresto, Uldino, and Odabella are fictitious, as is the plot of the latter part of the opera; the Huns were not defeated 34

35 Tegelikult ei alistanud roomlased Itaalias hunne mitte kunagi ning Attila ei surnud vandenõulaste käe läbi. Ezio tegelaskuju on saanud inspiratsiooni ajaloolisest isikust, Rooma kindral Flavius Aetiusest ( ). Attila ning paavst Leo kohtumise kohta liigub legend, kuid ajaloolased seda faktina ei kinnita. Foresto ning Aquileia linna elanikud aga on Venezia linna asutajatena Itaalia tuleviku sümbolid. Leiame ooperi tekstist ka Wotani ja Valhalla mõisted. Tuleb tunnistada, et Richard Wagneri Nibelungide sõrmus ja Verdi Attila kasutavad sama müütilist sümboolikat: nimelt tule ja vee abil on võimalik puhtaks saada, hävitada vana ning luua uus ja parem ühiskond. Ooperiga Attila tunnistas Verdi, et on Itaalia patrioot. Attila libreto alatoon polegi ju muud kui itaallaste rahvustunde ärgitamine. Ooperit, mille finaalis sissetungijate tagasilöömisega edukalt hakkama saadakse, võib pidada ka üleskutseks Austria- Ungari ülemvõimule vastu hakata. Paata Burtšuladze esinemist toetavad LACREM ja Tatjana Birjukova by the Romans in Italy, nor was Attila slain by Italian conspirators. Ezio is a distortion of the historical Roman general Flavius Aetius ( ). The encounter between Attila and Leo is drawn from popular legend. Foresto and the survivors of Aquileia represent the future founders of Venice. Also Wotan and Valhalla appear in the libretto of Attila. Both Richard Wagner, in his Ring of the Nibelung, and Verdi in Attila deal with the same myth: fire and water purging the corruption of the old order in order to create a new and better order. The Verdian truth of Attila lies in ideas he expressed throughout his career: an evolved patriotism that can be appreciated by everyone. The overall theme of the opera deals with Italian patriotism and the crushing defeat of northern invaders, a disguised call to arms for Italians to drive out their contemporary Austro-Hungarian overlords from Italy. Fri / R 26. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church EESTI RAHVUSMEESKOOR / ESTONIAN NATIONAL MALE CHOIR (vt lk / see page 61) Dirigent / Conductor TRIIN KOCH (vt lk / see page 65) Cyrillus Kreek ( ) Kiida, mu hing, Issandat (psalm 104) tsüklist Taaveti laulud / My soul, bless the Lord from the cycle Psalms of David (1923) Õnnis on inimene (psalm 1:1,6; psalm 2:11a; psalm 3:7) tsüklist Taaveti laulud / Blessed is the Man from the cycle Psalms of David (1923) John Tavener (1944) Ilust hardunud / Awed by the beauty (2001) Tekst: ortodoksi liturgia / Text: orthodox services Edward Elgar ( ) Näen rõõmupidu tsüklist Viis laulu kreeka antoloogiast / Feasting I watch from the cycle Five songs from the Greek Anthology (1902) Sõnad / Lyrics: Walter Parratt Gustav Holst ( ) Inglise rahvalaul Mu arm on armas mulle tsüklist Kuus rahvalaulu / Arrangement of English folksong I love my love from the cycle Six folk songs (1916) Benjamin Britten ( ) Ballaad väikesest Musgrave ist ja leedi Barnardist / The ballad of little Musgrave and lady Barnard (1943) Sõnade autor teadmata / Lyrics: anonymous 35

36 Villem Kapp ( ) Laena mulle kannelt, Vanemuine / Borrow me a zither, Vanemuine (1953) Sõnad / Lyrics: Kalevipojast / from Estonian national epos Artur Kapp ( ) Mu süda / My heart (1897) Sõnad / Lyrics: Martin Lipp, Karl Eduard Sööt Villem Kapp Hällilaul / Lullaby (1952) Tekst / Text: rahvaluule / Estonian folklore Cyrillus Kreek Meil aiaäärne tänavas / Our childhood village lane (1919) Sõnad / Lyrics: Lydia Koidula Mart Saar ( ) Tudu, tudu, tuvikene / Sleep my dove (1912) Tekst / Text: rahvaluule / Estonian folklore Villem Kapp Kui lõpeb suvepäeva viimne vine / When the summer day ends (1951) Sõnad / Lyrics: Juhan Sütiste Artur Kapp Püha paik / Sacred place (1923) Sõnad / Lyrics: Peeter Grünfeldt Kiida, mu hing, Issandat / My soul, bless the Lord Kiida, mu hing, Issandat! Bless the Lord, my soul! Kiidetud olgu Sina! Praised art Thou! Issand, mu Jumal, Sa oled suur. O lord, my God, thou art great indeed. Kiidetud olgu Sina! Praised art Thou! Õnnis on inimene / Blessed is the Man Õnnis on inimene Blessed is the man kes ei käi õelate nõu järele. Who does not take the wicked for his guide. Halleluuja! Alleluja! Sest Issand tunneb õiget teed, The Lord watches over the way of the righteous, aga õelate tee läheb hukka. But the way of the wicked is doomed Awed by the beauty / Ilust hardunud In thee rejoiceth, O thou who art full of Grace, Sinus, Helduse kehastus, In thee doth all creation rejoice rõõmustab kogu maailm. Gabriel called out unto thee, Ülistab Sind Gabrieli hüüd O Mary full of Grace! oo Maarja, sa Helduse kehastus!

37 Feasting I watch / Näen rõõmupidu Feasting I watch with westward-looking eye, the flashing constellations pageantry solemn and splendid. Then anon I wreathe my hair and warbling to my harp I breathe my full heart forth, and know the Heavens look down pleased, for they also have their Lyre and Crown. Mu läände suunatud pilk näeb rõõmupidu, taevakehade pidulikku, suursugust ning helklevat liikumist. Ning siis asetan pärja juustele ja hingan harfikeeled helisema. Lükkan rinna ette, sest tean, et Taevast maa peale suunatud pilk on rahulolev, ka neil on oma Lüüra ja Kroon. I love my love / Mu arm on armas mulle Abroad as I was walking Jalutades võõrsil One evening in the Spring, kevadel kord õhtu eel I heard a maid in Bedlam kuulsin Bedlamis neidu, So sweetly for to sing laulis armsalt ta keel. Her chains she rattled with her hands Oma ahelaid ta kätega kõlistas and thus replied she: ja laulis nii: I love my love Mu arm on armas mulle, because I know sest tean, et my love loves me! mul ta vastab armuga! Mu arm on armas mulle ehk Bedlami neiu on inglise rahvalaul, mis jutustab loo tütarlapsest, kelle kirglik armusuhe meremehega päädis neiu vanemate tahtel tütarlapse paigutamisega kurikuulsasse Bedlami hullumajja. Rahvaliku laulu moraal on inimmeele võime elu dramaatilistel hetkedel mälestustes lohutust leida. I love my love or A Maid in Bedlam is an English folk song that tells the tale of a maiden confined by her parents to Bedlam, a notorious insane asylum, because of her passionate love for a sailor. One of those songs that illustrates that the human mind retreats into its memories in times of trauma. The ballad of little Musgrave and lady Barnard / Ballaad väikesest Musgrave ist ja leedi Barnardist Väike Musgrave on lord Barnardi teenistuses olev nägus noormees, kes on silma hakanud leedi Barnardile. Abikaasa eemalolekut ära kasutades kutsub leedi Barnard noormehe enda juurde. Musgrave kõhkleb, kuid annab siiski ahvatlusele järele. Lord Barnardi sulane kuuleb armunute vestlust pealt ja kiirustab peremeest kodus toimuvast teavitama. Järgneval duellil tapab lord Barnard nii Musgrave i kui oma abikaasa. Pärast tapatööd tabab aga Barnardit sügav kahetsus, ning ta väidab, et tappis vapra mehe ning õiglaseima naise, kes iial elanud. Lord Barnard laseb oma abikaasa ning tolle armukese kõrvuti matta. Little Musgrave is a young man at Lord Barnard s service. Lady Barnard fancies Musgrave and invites him back while her husband is away in a distant part of his estate. Musgrave is uneasy about the proposed tryst, but agrees. Lord Barnard s servant overhears the conversation and hurries to find Lord Barnard and let him know. In the duel that ensues, Lord Barnard kills both Musgrave and her wife. However, when the lady dies, he starts to pity her, claiming that he has slain the bravest knight and the fairest lady. He orders to bury her next to her lover. 37

38 Laena mulle kannelt, Vanemuine / Borrow me your zither, Vanemuine Laena mulle kannelt, Vanemuine! Lend me your zither, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, There is a story in my mind muistse põlve pärandusest from the heritage of our ancient ancestors ihkan laulu ilmutada! which needs to be told! Mu süda / My heart Mu süda, see on meri, kui meri mässab ta, My heart is the sea of rebellion kust mitu, mitu tuisku käib üle tormiga. with many whirls going over in its storm. Mu süda, see on meri, mil sada sügavust, My heart is the sea with hundred depths mis peidab oma põues küll tuhat saladust. hiding thousand secrets. Oh meri salasügav, millal kord mõistan Sind, Oh deepest of seas, when will I understand kus selgib sinu peegel ja vaikib, vaikib rind? the prize of the calm surface and piece in my soul Hällilaul / Lullaby Äiu, äiu, tsu, tsu, maga, memme latsekene. Panin mina kiige kingu peal, panin hälli mäe veere peale. Panin mina pääsulindu hällitama, panin lõolinnu liigutama. Hush, my little mothers child, sleep well. I put the swing to the hillside, to the lope of the mountain. I asked the swallow to cradle you, I put the lark to watch over you. Meil aiaäärne tänavas / Our childhood village lane An iconic Estonian song describes the joys of childish carefree living and the jearning to grow up. The song ends with the understanding of the adult that there is no time like childhood. Tudu, tudu, tuvikene / Sleep my dove A traditional Estonian lullaby describing the cradling the child with the hopeful words of the child growing up strong and promising the strawberries from the forest and fine white bread from the town... Kui lõpeb suvepäeva viimne vine / When the summer day ends Siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, Then you step so gracefully kui astuks kingult alla nõtke kask, as a young birch descending from the hill. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, Your hair smells of nights dewdrops näos kumab eha vastuhelgi vask. and face is lit by the copper of the dusk Püha paik / Sacred place Püha paik. A Sacred Place. Mul põues peitub püha paik, There is a sacred place within my heart nii vaik, nii vaik. which lies so still, so still. Ei võõrad sinna ligi saa, No strangers are allowed to trespass, seal püha maa, seal püha maa. it is my holy ground

39 Fri / R 26. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House BALLETIÕHTU / A NIGHT AT THE BALLET Kolm ühevaatuselist balletti / Three one-act ballets: CHOPINIANA A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS ( Tiibadeta lend pimedusse ) SAGALOBELI ( Ülistuslaul / Song of Praise ) Balletiõhtu kolmes vaatuses kahe vaheajaga / Performed in three acts with two intermissions Kestus / Time of performance: 2,3 h Thbilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Theatre (Georgia) (vt lk / see page 74) Solistid / Soloists: Nino Gogua, Otar Khelašvili, David Ananeli, William Pratt, Eric Burrough, Ekaterine Surmava Balletiartistid / Ballet artists: Nino Makhašvili, Lana Mghebrišvili, Sophiko Phantsulaia, Jekaterine Lominadze, Alisa Bogdanova, Jekaterine Makhatšašvili, Jevgenia Godziašvili, Natalia Rigvava, Svetlana Kiknadze, Nino Megrelišvili, Olga Dolidze, Nia Geladze, Rusudan Kvitsiani, Vera Kikabidze, Mariam Elošvili, Tamta Bakhtadze, Gvantsa Gavašelišvili, Maya Iluridze-Pratt, Nino Samadašvili, Nutsa Tšekurašvili, Moris Meskhia, Giorgi Beridze, George Tšhaidze, Nika Jaiani CHOPINIANA Ühevaatuseline ballett Frédéric Chopini muusikale Aleksander Glazunovi ja Maurice Kelleri orkestreeringus / One act ballet on the romantic suite of piano pieces by Frederic Chopin orchestrated by Alexander Glazunov and Maurice Keller Esietendus / Premiere: Peterburi Maria Teater, 1908 Lavastuse esietendus / Performance premiere: Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, 2011 Koreograafia / Choreography MIHHAIL FOKIN, NINA ANANIAŠVILI Muusika / Music FRÉDÉRIC CHOPIN Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri sümfooniaorkester / Symphony orchestra of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / page 66) 39

40 Kaasaegsete poolt moodsa balleti isaks kutsutud Mihhail Fokini ( ) rolli vene ning maailma balletikunsti ajaloos on raske ülehinnata. Erinevalt oma kaasaegsetest koreograafidest lõi Fokin tantsulavastusi ka mitte sihipäraselt balletižanrile loodud muusikale. Kauniks näiteks selle kohta ongi Chopiniana, üks maailma esimesi abstraktse süžeega balletilavastusi aastal valmis Aleksander Glazunovil ( ) Chopiniana nime all viiest Frédéric Chopini klaveripala orkestratsioonist koosnev süit, mille muusika inspireeris tollal 26aastast Fokinit, kellel oli parasjagu käsil Peterburi heategevusürituse tarbeks balletilavastuse loomine. Et mitte Peterburi asjatundlikku ning klassikalist balletimuusikat tundvat publikut tüüdata, otsustas noor koreograaf seada lavastuse Chopini ja Glazunovi muusikale. Mihhail Fokin, kes tantsis aastaid Chopiniana solistirollis, on balletti nimetanud oma elu suurimaks kordaminekuks. Venemaa uuendusmeelseima koreograafi kuulsusega Fokinist sai aastal impressaario Sergei Djagilevi Lääne-Euroopas etendusi andva Vene Balleti kunstiline juht. Traditsioonilises mõttes süžeed me Chopiniana etenduses ei leia. Fokin taaselustas 19. sajandi romantilise balleti ideaali, kuid seda juba 20. sajandi võtmes. Me ei näe enam rõhutatult tehnilisi solistinumbreid, vaid tantsijate pooside, miimika ja žestide, st emotsioonide muutumist ja arengut. Tänapäeval leiab ühevaatuselise Chopiniana paljude maailma balletiteatrite püsirepertuaarist aastal sai Nina Ananiašvilist Moskva Suure Teatri solist ning priimabaleriin. Alates aastast on Ananiašvili esinenud maailma kõige prestiižsematel lavadel. Aastatel oli ta American Ballet Theatre i priimabaleriin. Alates aastast on Nina Ananiašvili Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri kunstiline juht. Seitsme hooaja jooksul on lavale toodud enam kui 30 balletti ja miniatuuri, mille hulgas on nii klassikaliste teoste uusversioone kui ka Balanchine i, Ashtoni, Bournonville i ja Kyliáni töid. Gruusia rahvusballeti gastrolle on saatnud edu USAs (2007, 2008, 2010), Jaapanis ja Edinburghi rahvusvahelisel festivalil. Gruusia Rahvusballeti kunstilise juhi töö kõrval jätkab Nina Ananiašvili ka aktiivset lavakarjääri. Choreographer Mikhail Fokin ( ) is holding the place of a great experimenter both in Russian and world ballet history. Among the distinctive features of his art there is the creation of dance productions on originally non-ballet music. One of such examples is Chopiniana, considered to be the first plotless ballet in the history. In 1882, Alexander Glazunov ( ) orchestrated a number of piano works by Chopin as Chopiniana op. 46. The music of the orchestral suite inspired the 26 year old Fokin who was composing the ballet to perform at a charity event in St. Petersburg. In order not to bore the audience with excerpts from classical ballets, which many of the guests knew almost by heart, Fokin chose to use the music of Chopin/ Glazunov. Fokin set the ballet for several other companies, and danced its leading roles himself for several years. Fokin has said that Chopiniana has been one of his greatest successes. Mikhail Fokin became recognized as Russia s most innovative young choreographer, and in 1909 he was selected by impresarioproducer Sergey Diaghilev to become ballet master for his new Ballets Russes (Russian Ballet) company, a touring ensemble that brought the best of Russian dance to Western Europe. Chopiniana does not have a traditional plot as Fokin reanimated the images from romantic ballet of the 19th century. The work is a timeless poetic example of stylization, and a work set distinctly in its own period. It is not the characters in the ballet that develop, but rather the themes, moods, and feelings. Chopiniana has now become a part of the standard repertoire for many of the world s leading ballet companies. In 2004, Nina Ananiashvili, Prima Ballerina of the Bolshoi and the principal of the American Ballet Theatre, became the artistic director of the ballet company of Georgian State Ballet Company. One of her main goals is to introduce various choreographic styles and trends alongside the classical ones. More than thirty ballets and miniatures have been staged by the company during the seven theatrical seasons. These include the new editions of the classical works, as well as ballets by Balanchine, Ashton, Bournonville and Kylián. Today the ballet company is the cultural ambassador of Georgia in the world. In line with the artistic directorship of the company, Nina Ananiashvili continues the active performing career. 40

41 A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS ( Tiibadeta lend pimedusse ) Ühevaatuseline ballett gruusia kirjaniku Othar Tšiladze poeemi Valguse aasta ainetel / One-act ballet inspired by a poem by Georgian author Otar Chiladze Esietendus / Premiere: Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, 2011 Koreograafia / Choreography TEET KASK Lavakujundus, kostüümid / Set and costume design TEET KASK Valguskujundus / Light design MARGUS VAIGUR Muusikaline kujundus kasutab lõike gruusia traditsioonilisest kirikumuusikast ja Erkki-Sven Tüüri teostest Dedication ja Illusion / The musical arrangment features extracts from Georgian traditional sacral music and Dedication and Illusion by Erkki-Sven Tüür Othar Tšiladze Valguse aasta (gruusia keelest tõlkinud Juta Bedia ja Ain Kaalep, kirjastus Eesti Raamat, 1986) * Aeg näitas, et nii just pidi. Aeg paneb paika kõik siin ilmas: au ja häbi, talumatud ja talutavad asjad, kärsituse ja kannatlikkuse, lõpuks ka elu ja surma. Aja lõime me ise, et teada saada, kui kaua kestab see lahusolek. Ja et kiiremini kulgeks elu, lõikasime ta puruks, hetkedeks. Aeg oleme meie ise, sest pärast meid ta ju kaob või peatub. ** Maailm oli avar ja valge ja see maailm oli meie oma. Nii usk kui umbusk tekkisid pärast. Ja nad võitlesid teineteisega, sest ainult üks neist võis olla meie vahel. *** Täiesti juhuslikult olime kohtunud, kumbki polnud selleks avaldanud soovi. Vabalt võinuksime tutvumata jäädagi ja ma poleks teadnud, et surnud on tema. Ja mitte kunagi poleks ma tundnud seda kibedat valu, millest osa saada mulle ju määratud polnud. Või kui oligi, ei oleks ma seda teadnud. Me saime kokku, aga ma ei mäleta, kus, millal ja kuidas. Minu mälestuses olime sina ja mina juba üks. Olime ainult sina ja mina. Mitte midagi muud ei olnud. Lugesin Othar Tšiladze poeemi Valguse aasta eesti keeles ning see avaldas mulle tugevat mõju. Othar on oma sõnadega loonud ruumi, milles on tähed ja hobune, vihm ja armastus, vaimsus ja päikene, inglid ja lumi. Tšiladze pühitseb inimeseks olemist ja väärtustab vaga elu. Koreograafi ja lavastajana olen tänuvõlglane Othar Tšiladze ees, kes näitas mulle võimaluse, kuidas isegi pimeduses lennata. Teet Kask Othar Tšiladze The Year of the light * The Time showed us the way. The Time designates everything in this Life: honour and shame, unbearable and bearable things, excitement and patience,also the life and death. We ourselves created the Time ourselves, to see the length of the separation. In order the life to run faster, we cut it into pieces, into moments. We are the Time, as after us it just stops or dissapears. ** The world was white and broad and it belonged to us. The trust and distrust came later. So they fought each other as only one could stand inbetween us. *** We met quite unexpectedly, neither of us wishing to do so. At the same time, our meeting could not have been taking place and I would have never known that he had died. And I would have never felt the bitter pain I was not ever meant to face. Or if I was, I would not have known anyway. We came together but I do not recall when, where, why and how. In my memories we were already one- you and I. There were just you and I. Nothing else. I read the poem by Otar Tchiladze in Estonian and it made a great impression on me. As choreographer I took journey in space that Otar created with words. He enables us there to touch timelessness and sustainable values, and to brightly and understandably live it indelibly. He celebrates human existence and values to live pious life. 41

42 Koreograaf Teet Kask on tantsinud Rahvusooper Estonia, Rootsi Kuningliku Ooperi ja Norra Rahvusooperi balletitruppides aastast töötab Kask koreograafina. Professionaalse koreograafi diplom on Kasel pärit mainekast Labani keskusest (Londoni Linna Ülikool). Koreograafina otsib Kask väljendusmaterjali klassikast ning tänapäevast, asetades tulemuse eksperimentaalsesse raami. Kasest on saanud omanäoline klassikalist ja nüüdistantsu sünteesiv koreograaf ning silmapaistev teoreetik. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad Lionel Barti muusikal Oliver (2012, Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater, Rustaveli draamateater) ning Nikolai Rimski-Korsakovi ooper Tsaari mõrsja (juuni 2013, Promfest, Pärnu). Teet Kask has worked with the Estonian National Opera and Ballet Company, the Royal Swedish Ballet and the Norwegian National Ballet. Since 1996, Kask is also active as choreographer. Kask has a MA in choreography from the London City University / Trinity Laban Conservatoire of Music and Dance. In his choreographic works Kask uses both the aesthetics of classical dance as well as modern expression and likes to flirt with a certain amount of experimentation. He has become a unique choreographer synthesizing classical and contemporary dance. Among the last creations of the choreogapher there are musical by Lionel Bart Oliver (2012, Thbilisi State Opera and Ballet Theatre, Rustaveli Drama Theatre, Georgia) and opera by Nikolay Rimski-Korsakov Tsar s Bride (June 2013, Promfest, Estonia). SAGALOBELI ( Ülistuslaul / The Song of Praise ) Ühevaatuseline ballett / Ballet in one act Esietendus / Premiere: Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, 2008 Koreograafia / Choreography JURI POSSOHOV Kostüümid / Costume design ANNA KALATOZIŠVILI Muusikaline kujundus kasutab lõike gruusia rahvalauludest ning Joseb Ketšakmadze, Revaz Lagidze, Giorgi Tsabadze ja Merab Merabišvili teostest. / The musical arrangment features extracts from Georgian folk melodies and music by Ioseb Kechakmadze, Revaz Lagidze, Giorgi Tsabadze and Merab Merabishvili. Oma teoses Salagobeli ( Ülistuslaul ) annab koreograaf Juri Possohov edasi tundeid, mida ta oma Gruusia külastuste käigus on kogenud. Solistide ning balletitrupi esituses näeme tantse, mille väljenduskeeles on äratuntavalt gruusia traditsioonilisele tantsule omaseid elemente. Moskva Balletikooli kasvandik Juri Possohov on töötanud esisolistina Moskva Suures Teatris, Taani Kuninglikus Balletiteatris ning aastast 1994 San Fransisco balletiteatris. Alates aastast, pärast tantsijakarjääri lõppemist, töötab Possohov San Fransisco balletiteatri resident-koreograafina. Lisaks koduteatrile on Possohov loonud lavastusi Moskva Suurele Teatrile ning Gruusia Rahvusballetile. Possohovi teoste hulka kuuluvad Songs of Spain ( Hispaania laulud, 1997), Firebird ( Tulilind, 2004), Cinderella ( Tuhkatriinu, 2006), Fusion (2008), Diving into the Lilacs ( Liiliatesse sukeldudes, 2009) jpt aastal omistati Juri Possohovile Isadora Duncani nimeline tantsuauhind tunnustuseks koreograafi töö eest tantsulavastule Magrittomania (2000). In his work Salagobeli (The Song of Praise), the choreographer Yuri Possokhov expresses his impressions, made by the state of Georgia. Several soloists and corps de ballet members are performing the dances, using the plastic art elements of Georgian folk dances. After receiving his dance training at the Moscow Ballet School Yuri Possokhov danced with the Bolshoi Ballet for ten years and was promoted to principal dancer. In 1992, he joined the Royal Danish Ballet and in 1994, he joined San Francisco Ballet as a principal dancer. As a choreographer, Possokhov has created for San Francisco Ballet, Bolshoi Theatre, Georgian National Ballet, the credits include Songs of Spain (1997), Firebird (2004), Cinderella (2006), Fusion (2008), Diving into the Lilacs (2009) amo. Possokhov has been awarded with an Isadora Duncan Dance Award for outstanding choreography in his work Magrittomania (2000). Since his retirement as a dancer in 2006, Possokhov was named choreographer in residence for San Francisco Ballet. 42

43 L 27. juuli kell 15 Mustjala, rannakaitse suurtüki laskepesa Ninase poolsaarel / Sat July 27 at 3 pm Mustjala, the former military cannon foxhole on the Ninase Peninsula RAUD-ANTS (esiettekanne / premiere) Kristjan Kõrveri kammerooper / Chamber opera by Kristjan Kõrver Ansambel / Ensemble RESONABILIS (vt lk / see page 71) Iris Oja (vokaal / vocals) Kristi Mühling (kannel) Tarmo Johannes (flööt / flute) Aare Tammesalu (tšello / cello) Dirigent / Conductor ANDRUS KALLASTU (vt lk / see page 63) Lavastaja-konsultant / Director-consultant OTT AARDAM (vt lk / see page 58) Raud-Ants, see on lüro-groteskne mõistulugu muusikas, mis kirjutatud ansamblile Resonabilis häälele, flöödile, kandlele ja tšellole. Minu muusikaliseks inspiratsiooniallikaks oli 18. sajandi numbriooper, ka teose liigendumine muinasjutu peatükkide alusel meenutab ajaloolist ooperivormi. Lisaks on kammerooperi vokaalpartii inspireeritud numbriooperi aaria tehnilisest keerukusest. Raud-Ants on lauljale tõsine väljakutse, sest just laulja kanda olen jätnud nii loo jutustaja kui ka erinevate tegelaste rollid. Kergem ei ole ka teistel ansambli liikmetel, kellelt lisaks pillimängule on oodata veel üht-teist teatraalset. Kammerooperi Raud-Ants libreto sai tõuke vendade Grimmide muinasjutu süvapsühholoogilisest analüüsist, mille leidsin Arnold Bittlingeri raamatust Kristlike pühade päritolu (eesti keeles Johannes Esto Ühing, Tartu 2005). Loo nimitegelaseks on salapärane metsik mees, kes sügavas metsas inimeste kadumist põhjustab ning julge jahimehe eestvedamisel kinni püütakse ja kuningalossi hoovis puuri pannakse. Mehe vabastab väike kuningapoeg, kes mänguhoos puuri juurde satub. Raud-Ants ning poiss põgenevad koos ja nende saatused jäävad edaspidigi omavahel seotuks. Loodetavasti ärgitab kokkupuude selle kammerooperiga kuulajaid mõtisklema metsiku mehe mõistatuse üle. Ehk tasuks meil kõigil peeglisse vaadates küsida, kes (või parem juba kus) on Raud-Ants? Raud-Ants (Steel-Ants) it is a lyro-grotesque fable in music, which is composed for the ens emble Resonabilis - for voice, flute, kannel and cello. My musical inspiration was the 18th century number opera, the musical story is divided into chapters and the vocal part of chamber opera is inspired by the technical complexity historic opera arias. Chamber opera Raud-Ants is a serious vocal challenge for a singer who carries both the weight of the narrator and several fairy-tale characters. Also the instrumental soloists are expected to be involved with theatrical activities. The libretto of the chamber opera Raud-Ants is inspired by the psychological analysis of the fairy tale of the same title by the Grimm brothers I found in the book Origin of Christian Holidays by Arnold Bittlinger. Raud-Ants is a mysterious wild man, who lives in the deepest of the forests and is responsible for the disappearance of people. He is captured by a brave hunter and held in the cage at the courtyard of the king s castle. The king s young son finds him and the man and boy flee together, their destinies now interrelated. Hopefully the story encourages the listeners to contemplate about the mystery of a wild man. Perhaps even look into the mirror asking who (or where) is Raud-Ants? 43

44 Noorema põlve eesti helilooja Kristjan Kõrveri vendade Grimmide muinasjutu ainelise uudisteose ettekandepaik asub metsas, kilomeetri kaugusel Saaremaa süvasadamast. Kontserdipublikut ootab mitmekülgne elamus: ühelt poolt kontsert ning Saaremaa imeilus loodus ning teisalt endise militaarobjekti kõhedusttekitav atmosfäär. Kristjan Kõrveri kirglike tämbrivärvidega, rütmilist ning neoekspressionistlikes kõlavärvides muusikat on esitanud Tallinna Kammerorkester, Ensemble Voces Musicales, dirigendid Risto Joost ja Lauri Sirp, metsosopran Iris Oja, kandlemängija Kristi Mühling, flötist Tarmo Johannes, ansambel Resonabilis, pianistid Kai Ratassepp ja Irina Zahharenkova, SaxEst jt. Tema teosed on kõlanud festivalil Eesti muusika päevad, Eesti muusika- ja teatriakadeemia sügisfestivalil, uue muusika festivalil Arena Lätis, Eesti noorte heliloojate festivalil, Tallinna rahvusvahelistel klavessiinipäevadel ja Suure-Jaani muusikafestivalil. Helilooja loomeportfellis on Symphonism 12 sümfooniaorkestrile, Pulmalise unenägu puhkpilliorkestrile, teosed erinevatele instrumentaalkoosseisudele, sooloinstrumentidele ja orkestrile, Florete flores ja Signum magnum häälele ja instrumentidele jpt. Kristjan Kõrver i ansambliteos Gratis dictum pälvis festivali Eesti muusika päevad 2007 helilo ojapreemia. Koostöös MTÜga Mustjala muusikafestival The concert place of the performance of the brand new Estonian chamber opera by Kristjan Kõrver, is in the forest, in the distance of about 1km from Saaremaa Deep-Water Port. The experience of the audience is influenced both by music and picturesque landscape and creepy atmosphere of the former military object. The passionate coloured, rhythmic and neo-expressive toned music of Kristjan Kõrver has been performed by Tallinn Chamber Orchestra, Ensemble Voces Musicales, conductors Risto Joost and Lauri Sirp, mezzo soprano Iris Oja, zither player Kristi Mühling, flutist Tarmo Johannes, ensemble Resonabilis, pianists Kai Ratassepp and Irina Zahharenkova, Quartet SaxEst. The music of Kõrver has been performed at the festival of Estonian Music Days, at the Fall Festival of Estonian Music and Theatre Academy, the Latvian festival of new music Arena, Festival of Estonian Young Composers, Tallinn International Harpsichord Days and Suure-Jaani Music Festival. The creative portfolio of Kristjan Kõrver includes also Symphonism 12 for symphony orchestra, The dream of the wedding guest for wind orchestra, works for different ensembles, solo instruments and orchestra, Florete flores and Signum magnum for voice and instruments among many others. The fork for chamber ensemble Gratis dictum won the Composers Award at the festival of Estonian Music Days in In collaboration with Mustjala Music Festival NPO 44

45 Sat / L 27. juuli kell 18 Kuressaare Muusikakool / Kuressaare Music School RICHARD WAGNER 200 Heli Veskus (sopran / soprano) (vt lk / see page 76) Peep Lassmann (klaver / piano) (vt lk / see page 66) Richard Wagner ( ) Klaverisonaat As-duur WWV 85 / Piano Sonata A-flat Major WWV 85 (1853, Eine Sonate für das Album von Frau Mathilde Wesendonck ) Viis poeemi naishäälele ( , Wesendonck-Lieder, tekst Mathilde Wesendonck) Ingel / Angel ( Der Engel ) Seisata! / Halt! ( Stehe still! ) Kasvuhoones / In the hothouse ( Im Treibhaus ) Valu / Anguish ( Schmerzen ) Unelmad / Dreams ( Träume ) Albumileht klaverile As-duur ( Mustade luikede tagasitulek ) / Album leaf for piano in A-flat Major ( Arrival of the Black Swans ) WWV 95 (1861, Ankunft bei schwarzen Schwänen ) Albumileht klaverile Es-duur / Album leaf for piano in E-flat Major WWV 108 (1875, Albumblatt für Frau Betty Schott) Albumileht klaverile E-duur ( Sõnadeta laul ) / Album leaf for piano ( Song without words ) in E-Major WWV 64 (1840, Albumblatt für Ernst Bendikt Kietz) Kolm laulu kõrgele häälele / (1839, Trois melodies ) Maga, mu laps / Sleep, my child ( Dors, mon enfant ) Sõnad / Lyrics by anonymous Armsaim / The Dearest one (Mignonne) Sõnad / Lyrics by Pierre de Ronsard Ootus / Anticipation ( L attente ) Sõnad / Lyrics by Victor Hugo Teadmine Richard Wagneri ning Mathilde Wesendoncki ( ) suhete olemusest võibki meie jaoks ajaloo varju jääda. Ühelt poolt on meil surmani ülidiskreetseks jäänud proua Wesendonck ning teisalt muidu nii taktitu Wagner, kes aga tegi kõik, et tema kirg Mathilde vastu ei jõuaks abikaasa Minna kõrvu. Mathilde ja Otto Wesendonck asusid New Yorgist Zürichisse elama aastal. Mathilde oli Wagneri muusikalisest geeniusest lummatud, kuid see polnud tol ajal haruldane. Kuigi Wagner elas Zürichis kui pagulane, kes vältis oma Dresdeni-perioodi revolutsioonilise tegevuse tagajärgi, oli aastaks helilooja ümbritsetud austajaist, kes hindasid teda kui andekat dirigenti, ning üha enam tekitas laiemat huvi ka Wagneri muusikateatrialane looming. The extent of Richard Wagner s closeness to Mathilde Wesendonck ( ) will probably never be known. Missis Wesendonck was a woman of utmost discretion and also otherwise indiscreet Wagner wished to keep his passion towards Mathilde a secret from his wife Minna. Mathilde and Otto Wesendonck arrived from New York to Zürich in Mathilde was fascinated by Wagner s musical genius, but she was not the only one. While in exile in Zürich for revolutionary activities in Dresden in 1849, Wagner gathered a following as a conductor, while performances from his works sparked avid interest. 45

46 1852. aastal kirjutas Wagner oma kolleegile ja sõbrale, viiuldaja Theodor Uhligile: Mõned mu uued tuttavad pressivad end vägisi peale; meeste vastu olen ma üsna ükskõikne, naiste vastu pisut vähem. Mõni aeg tagasi asus Zürichisse elama rikas noor kaupmees Wesendonck... Tema abikaasa on väga ilus ning näib, et minu suhtes ka entusiastlikult meelestatud. Aastail , kui Wagner oli töö Nibelungide sõrmuse tsükli teise ooperi Valküürid kallal lõpetanud, leidis ta aega, et luua laulutsükkel Mathilde Wesendocki sõnadele. Millised iganes olid ka nende suhted eraelus, on teada, et Wagner kohtus Zürichis Mathilde abikaasa Ottoga, laenas viimaselt raha ning helilooja sõprus noorpaariga päädis laulutsükli Viis laulu naishäälele sünniga. Wagner ise on nimetanud tsükli kaht osa ( Im Treibhaus ja Traume ) ka omamoodi näpuharjutuseks ooperile Tristan ja Isolde. Kuigi algselt komponeeritud naishäälele klaveri saatel, on tsükli kõik laulud nii autori enese kui ka hilisemate heliloojate kaasabil orkestreeritud. Juba paar aastat varem, aastal, komponeeris Wagner kolmeosalise laulutsükli Trois melodies, mille esimene osa Dors, mon enfant ( Maga, mu laps ) on hällilaul, mis kirjutatud helilooja kirjastaja soovitatud noore nimetu poeedi sõnadele. Ronsand i ning Hugo tekstidele loodud teine ja kolmas annavad laulutsüklile lõpetatud vormi. Kuid miks me Wagneri klaverloomingust ikkagi nii vähe teame? Kas seda võiks selgitada asjaolu, et klaveriteoste loomise aastad jäävad valdavalt helilooja 70-aastase loojakarjääri algusning keskossa ning kui helilooja ooperilooming juba laiema tunnustuse leidis, köitis Wagnerit töö laiahaardelisemate muusikaliste väljendusvahenditega? Wagneri klaveriteoste võlu ei tohiks alahinnata ning nad väärivad nii taasesitamist kui ka meelespidamist, seda nii oma muusikalise väärtuse pärast kui ka võimaluse eest heita pilk mitmekülgse looja mõttemaailma. Muusikaliste albumilehtede traditsiooni tunnevad paljud heliloojad. Tavaliselt sooloklaverile (esineb ka vokaalteoseid ja teoseid kammerkoosseisule) loodud albumileht oli heliloojate tänuavaldus, muusikaline autogramm oma sõpradele, õpilastele, austajatele ja rahastajatele. Tõsi küll, ajahammas on enamiku selliseid muusikapalu nende algupärasest otstarbest lahutanud ning ka pühendatute nimed on unustusehõlma vajunud. Richard Wagneri loodud albumilehtedele lisaks tunneb muusikaajalugu analoogseid miniatuure Beethovenilt, Bartókilt, Brahmsilt, Berliozilt, Chopinilt, Dvořákilt, Lisztilt, Glazunovilt, Mussorgskilt, Tobiaselt ja paljudelt teistelt. In 1852, Wagner wrote to his friend Theodor Uhlig: Some new acquaintances have forced themselves upon me; the men are highly indifferent to me, the women less so. A rich young merchant, Wesendonck...settled down at Zürich some time ago in great luxury. His wife is very pretty and seems to have caught some enthusiasm for me. In 1857 and 1858, as Wagner had come to the completion of Die Walkure, the second instalment in his epic opera cycle, Der Ring des Nibelungen, he took time out to write a series of lieder for (and based on poems by) Mathilde Wesendonck. Whatever the truth might have been behind their relationship, it is known that Wagner had met Mathilde s husband, Otto, in Zurich, and his ensuing friendship with the couple led to this beautiful set of songs called Five Songs for a Female Voice. Wagner himself called two of the set s songs ( Im Treibhaus and Traume ) studies for his opera Tristan and Isolde and though originally intended for female voice with piano, all of these songs were eventually orchestrated, either by Wagner or by other composers. Much earlier, in 1839, Wagner had composed a three-song cycle called Trois melodies ( Three melodies ). The first piece, entitled Dors, mon enfant, was a lullaby that Wagner ascribed to an unnamed young poet of his publisher s acquaintance. Then he set Ronsard s song Mignonne and Victor Hugo s L attente to round out the set. But how come we rarely hear of Wagner s piano music. Is it because that most of his piano works were composed fairly early in his output of 70 years? As majority of his piano works were composed in the first half of his life, and once his success in the world of opera began, Wagner seemed favouring more expansive mediums of composition. But Wagner s piano works are charming and deserve to be remembered not only for their artistic value, but also to give us an insight into the thinking of a multi-faceted composer. The musical tradition of album leaf (Albumblatt, feuillet d album, листок из альбома) is the title for numerous minor compositions, usually for piano solo. Originally, the term was used for pieces written in dedication to a friend, student, admirer or a sponsor to be inserted into their album or autograph book. During the periods of time, of course, the album leaves have lost association with a particular dedicatee. Besides the Album leaves by Richard Wagner, there are works of the same title by Beethoven, Bartok, Brahms, Berlioz, Chopin, Dvorak, Liszt, Glazunov, Mussorgsky, Tobias and many others. 46

47 Sat / L 27. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House OOPERIGALA / OPERA GALA Richard Wagner & Giuseppe Verdi 200 Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / soprano, Republic of South Africa, Netherlands) (vt lk / see page 69) Marika Matšitidze (sopran, Gruusia / soprano, Georgia) (vt lk / see page 67) Irene Ratiani (sopran, Gruusia / soprano, Georgia) (vt lk / see page 70) Nataša Petrinski (metsosopran, Germany / mezzo soprano, Germany) (vt lk / see page 69) Grigol Makharadze (tenor, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 67) Givi Tšitšinadze (tenor, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 75) Sulkhan Gvelesiani (bariton, Gruusia / baritone, Georgia) (vt lk / see page 61) Nikoloz Lagvilava (bariton, Gruusia / baritone, Georgia) (vt lk / see page 65) Legi Imedašvili (bass, Gruusia / Georgia ) Koit Soasepp (bass, Eesti / Estonia) (vt lk / see page 72) Kakhaber Tetvadze (bass, Gruusia / Georgia ) (vt lk / see page 74) Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir (koormeister / choir master Andrus Siimon) (vt lk / see page 61) Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri ooperikoor ja sümfooniaorkester / Opera choir ad symphony orchestra of Thbilisi State Opera and Ballet Theatre Dirigendid / Conductors ANDRES MUSTONEN (vt lk / see page 68), GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66) Richard Wagner ( ) Meisterlauljate sissemarss ooperist Nürnbergi meisterlauljad (1867) Procession of the mastersingers from the opera Die Meistersinger von Nürnberg Elisabethi aaria ooperist Tannhäuser (1845) Elisabeth s aria from the opera Tannhäuser Solist / Soloist Irene Ratiani Wolframi romanss ooperist Tannhäuser Wolfram s romance from the opera Tannhäuser Solist / Soloist Nikoloz Lagvilava Brangäne aaria ooperist Tristan ja Isolde (1859) Brangäne s aria from the opera Tristan und Isolde Solist / Soloist Nataša Petrinski Kolmanda vaatuse avamäng oooperist Lohengrin (1848) An overture to the third act from the opera Lohengrin Pulmakoor ooperist Lohengrin Wedding choir from the opera Lohengrin Elsa aaria ooperist Lohengrin Elsa s aria from the opera Lohengrin Solist / Soloist Johanni van Oostrum 47

48 Koor ooperist Tannhäuser Choir from the opera Tannhäuser Koor ooperist Lendav Hollandlane (1841) Choir from the opera Der Fliegende Holländer Dalandi aaria ooperist Lendav Hollandlane (1843) Daland s aria from the opera Der Fliegende Holländer Solist / Soloist Kakhaber Tetvadze Ooperi Nürnbergi meisterlauljad finaal Finale of the opera Die Meistersinger von Nürnberg Solist / Soloist Nikoloz Lagvilava Dirigent / Conductor ANDRES MUSTONEN v a h e a e g / i n t e r m i s s i o n Giuseppe Verdi ( ) Avamäng ooperile Saatuse jõud (1862) An overture to opera La forza del destino Don Alvaro ja don Carlo duett ooperist Saatuse jõud Don Alvaro s and Don Carlo s duet from the oopera La forza del destino Solistid / Soloists Grigol Makharadze, Sulkhan Gvelesiani Fiesco aaria ooperist Simon Boccanegra (1815) Fiesco s aria from the opera Simon Boccanegra Solist / Soloist Koit Soasepp Amelia aaria ooperist Maskiball (1859) Amelia s aria from the opera Un ballo in maschera Solist / Soloist Johanni van Oostrum Renato aaria ooperist Maskiball Renato s aria from the opera Un ballo in maschera Solist / Soloist Sulkhan Gvelesiani Elena boolero ooperist Sitsiilia verepulm (1855) Elena s bolero from the opera I vespri siciliani Solist / Soloist Marika Matšitidze Koor ooperist / Choir from the opera Ernani (1844) Manrico stretta ooperist Trubaduur (1853) Srtetta of Manrico from the opera Il trovatore Solist / Soloist Givi Tšitšinadze Leonora aaria ooperist Saatuse jõud Leonora s aria from the opera La forza del destino Solist / Soloist Johanni van Oostrum Filippo aaria ooperist Don Carlos (1867) Filippo s aria from the opera Don Carlo Solist / Soloist Legi Imedašvili Eboli aaria ooperist Don Carlos Eboli s aria from the opera Don Carlos Solist / Soloist Nataša Petrinski Koor ooperist / Choir from the opera Nabucco Kvartett ooperist Rigoletto (1851) The quartet from the opera Rigoletto Solistid / Soloists: Marika Matšitidze Nataša Petrinski Givi Tšitšinadze Sulkhan Gvelesiani Teise vaatuse finaal ooperist Aida (1871) The finale to second act from the opera Aida 48 Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO

49 Giuseppe Verdi ja Richard Wagner Nii Giuseppe Verdi kui ka Richard Wagner on sündinud aastal, tundnud sügavat poolehoidu oma rahva omariikluse saavutamise vastu ning mõjutanud inimesi ja muusikaelu kaugelt üle oma kultuuriruumide piiri. Kahe geeniuse noorusaastad olid erinevad. Verdi muusikaline anne avaldus noore poisina ning ta sai korraliku muusikalise hariduse. Wagner seevastu ei tundnud noorukina muusika vastu erilist huvi, kuid paljuski iseõppinud helilooja edasine areng toimus kaelamurdva kiirusega. Verdi oli nutikas ärimees, suhtles tihedalt oma teoste kirjastajatega ning oli rahaasjades alalhoidlik. Enamik Verdi sõprussuhteid olid pikaajalised ning oma kahte abikaasasse suhtus ta lugupidavalt. Verdi esimene abikaasa Margherita ning nende kaks väikelast surid varakult. Verdi teine naine, Giuseppena, oli tunnustatud sopran ning inspireeris heliloojat pikki aastaid. Verdi legendaarseteks iseloomujoonteks peeti tema lõputut kannatlikkust ning tolerantsust. Wagneri käredus ja kannatamatus olid kurikuulsad, kuid tema intellektuaalsed võimed seevastu aukartustäratavad. Wagnerit mõjutas saksa kaasaegne filosoofia ning eriti Arthur Schopenhaueri teosed. Wagner armastas sõpradelt raha laenata ning unustas sageli seda tasuda. Wagner oli veendunud, et tema loojageeniust peavadki teised toetama, selle asemel et helilooja ise peaks muusikateatri tagatoas palehigis rassima. Sellele seiskohale jäi helilooja surmani. Wagner võis aeg-ajalt korraldada ka oma sõprade-kolleegide verbaalset hukkamist, mille üheks näiteks varjunime all avaldatud essee, mis ründas Felix Mendelssohni ja Giacomo Meyerbeeri nende juutluse pärast ning püstitas teesi, et juudid on saksa kultuuriruumis ohtlik ja võõras element. Osalt ka seetõttu on veel tänapäevalgi Wagneri teoste ettekandmine Iisraelis mitteametlik tabu. Ka Wagneri naissuhted olid tormilised. Helilooja esimene abikaasa näitlejanna Wilhelmine Planer kannatas abikaasa vägivaldsuse all, lisaks armastas Wagner võrgutada oma sõpradest laenuusaldajate naisi. Wagneri teine ning heliloojast tunduvalt noorem abikaasa, Ferenz Liszti tütar Cosima, pühendas abikaasa toetamisele terve oma elu. Kuigi kaks heliloojat oma eluajal kordagi ei kohtunud, olid nad oma loomingus konkurendid. Wagner põlastas moodsat ooperit, mille põhimõtted tema enese seisukohtadest lahku läksid. Ning seda eriti siis, kui ooperietendus ka majanduslikult edukas oli, nagu seda küpse Verdi ooperid üldiselt olid. Elu lõpu poole armastas Wagner viidata itaalia ooperile kui Donizettile ja tema kambale. Kuigi Wagneri arvukate artiklite ja kirjade seast me Verdi nime mainitavat ei leia, võime Cosima Wagneri päevikust lugeda: Täna õhtul toimub Verdi reekviemi ettekanne. Seda on vist targem jututeemaks mitte võtta. Giuseppe Verdi and Richard Wagner Both composers were born in 1813, felt deep nationalist sentiments about countries that did not then even exist, and each shaped the musical life of people well beyond their borders. From birth, the two men were different in almost every way. For example, Verdi began to show his musical genius as a boy, and received a solid musical education. By contrast, Wagner showed little interest in music until late in adolescence. However, he then advanced at breakneck speed to a large extent self taught. Verdi was an astute businessman: tenacious in dealings with his publishers, cautious in his spending habits. Most of his friendships were long lasting, and he was devoted to his two wives. His first wife, Margherita and their two young children died. Verdis second wife, Giuseppena, was the greatest soprano of her time, and a source of inspiration to him for many years. One of the hallmarks of Verdi s character was his tolerance. By contrast, Wagner s intolerance was legendary. Yet his intellectual capacity was enormous. He was powerfully influenced by the German philosophy of his day - especially that of Arthur Schopenhauer. Wagner borrowed money from friends with pledges to repay, but frequently not honouring those promises. It was almost as if Wagner became convinced that his genius should be supported by others rather than by his own toil in the grubby world of theatre. Wagner would periodically undertake character assassination of former friends for example, one essay originally published under an alias attacked both Felix Mendelssohn and Giacomo Meyerbeer for their Jewishness, and made the general claim that Jews are a harmful and alien element in German culture. To this day, public performances of Wagner s music are unofficially taboo in Israel. Neither did Wagner have scruples in respect to women. His relationship with his first wife actress Wilhelmine Minna Planer could best be called abusive, and he frequently seduced the wives of friends to whom he was pleading for money. Even so, his second wife Cosima much younger, and the daughter of composer Franz Liszt was devoted to him throughout her long adult life. Although the two composers never met, there was rivalry between them. Wagner despised contemporary opera that diverged from his own ideas especially if it were commercially successful, as Verdi s operas were. Later in life, he dismissed all Italian opera as Donizetti and Company. There are no references to Verdi in Wagner s extensive writings or letters. There are two, however, in Cosima s detailed diaries. In the evening Verdi s Requiem she wrote, about which it would certainly be best not to say anything. 49

50 Verdi muusika lähtub juurtest, mis viivad Rooma impeeriumi ja katoliikluse kui ainuõige usutunnistuse juurde. Wagneri huviorbiidis oli aga just nende rahvaste mütoloogia, kes vallutasid Rooma ning sellele järgnev Rooma kujunemine ja reformatsioon. Verdi viimistles täiuslikkuseni itaalia ooperi traditsiooni ning tugines oma meloodiaandele. Teades, et dramaatiline väljendus on tema tugev külg, tegi Verdi tihedat koostööd oma libretistidega, et veenduda, et tekstis ei oleks tarbetuid detaile ega ooperis üleliigseid rolle. Verdi tegelaskujud pidid olema inimlikkuse kehastused, mitte idealismi või usulise fanatismi kandjad. Ning seepärast põhinevad Verdi ooperid sageli ka ajaloolistel sündmustel. Ükski Wagneri lavateostest tõenäoliselt küll maailma populaarsemate ooperite hulka ei kuulu, kuid Wagner muutis jäädavalt ooperižanri arengut. Wagneri tähtsaim töö sai oma impulsi Põhja-Euroopa mütoloogiast ning saksa filosoofiast. Wagneri erakordne, neljaosaline ning kokku seitseteist tundi kestev Nibelungide sõrmus ( Der Ring des Nibelungen ) ei ole rohkem ega vähem kui visioon maailma loomisest ja arengust. Wagner, andekas luuletaja, näitekirjanik (Wagner on ise oma ooperilibretode autor), teoreetik ning muusikaline geenius, töötas välja kontseptsiooni, mida ta pidas tuleviku kunstiks. Oma aastal ilmunud esseedes avaldas helilooja seisukoha, et ooper ehk muusikaline draama peab olema täiuslik muusika, laulu, tantsu, luule, kunsti ja lavakunstide süntees. Wagneri ooperimuusikat iseloomustab orkestri ja lauljate võrdne roll. Enamgi veel, läbi leitmotiivide (tegelasi, paiku, sündmusi iseloomustavaid ainuomaseid muusikalisi motiive) oli orkestri uueks ülesandeks olla ka draama edasikandja ning kommenteerija. Oma elu lõpul jätsid nii Wagner kui ka Verdi maailmale sõna otseses mõttes käegakatsutava pärandi. Wagneri puhul oli tegemist uhiuue ooperimajaga (Bayreuther Festspielhaus, 1876) Saksamaal. Ooperimaja on tänaseni keskendunud peamiselt Wagneri ooperite ettekandmisele. Elades võlgu ning pagedes võlausaldajate eest, suri Richard Wagner südamerikke tõttu 13. veebruaril 1883 Venezias. Wagner maeti Bayreuthi, nagu ka abikaasa Cosima 47 aastat hiljem. Wagneri surmaaastal oli Giuseppe Verdi jõukas mees, kelle mõnedki meistritööd olid veel loomata ( Otello, 1887, ja Falstaff, 1893). Verdi praktiliseks pärandiks jäid haiglaehitus Villanova sull Arda maakonnas ning Casa di Reposo per Musicisti (muusikute vanadekodu) Milanos heategevusprojekt, millele Verdi pühendas oma viimased eluaastad. Tänapäeval tuntakse asutust kui Casa Verdi (Verdi kodu), mis teenib endiselt oma esialgset eesmärki pensionäridest muusikutele kodu pakkumisel. Nii Giuseppe Verdi kui ka tema abikaasa Giuseppina Strepponi on maetud Casa Verdi maadel asuvasse väikesesse kabelisse. Verdi s genius reflected cultural roots that went back to the Roman Empire and a sense of Catholicism as the true church. Wagner s genius seemed laden with the mythology of the peoples that brought down Rome, the Holy Roman Empire that succeeded them and the Reformation. Verdi refined and virtually perfected the operatic tradition and he relied heavily on his gift for creating melody. Aware that dramatic expression was his strength, he worked closely with his librettists, his aim was to make certain that the libretto had no unnecessary detail or superfluous participants. His characters were vehicles for humanity not for idealism or the expression of religious truths. Verdi s stories were often based on historical events. None of Wagner s operas are on the most-popular list, yet his innovations fundamentally changed the art form. His greatest work drew from North European mythology and German philosophy. His extraordinary four part, 17 hour Der Ring des Nibelungen reflects a vision of the creation and development of the world itself. A talented poet, dramatist and theorist as well as a musical genius, Wagner developed a concept he called the art-work of the future. In a series of essays published in 1849, he proposed that opera should become a total artwork a unity of music, song, dance, poetry, visual arts, and stagecraft. He called this music drama, and wrote his own philosophical libretti. Wagner developed a compositional style in which the orchestra s role is equal to that of the singers. The orchestra s dramatic role includes its performance of leitmotifs (musical themes) that announce specific characters, locales, and elements of the plot. Their complex musical development illuminates the progress of the drama. Toward the end of their lives, each man left a bricks-and-mortar testament. In Wagner s case, it was the Bayreuther Festspielhaus (opened in 1876). An opera house north of Bayreuth, Germany, this building is dedicated principally to the performance of Wagner s operas. Indebted as always, Wagner died of heart disease on February 13, 1883, in Venice. He was buried near Bayreuth, as was Cosima 47 years later. In that year Verdi was a wealthy man, and some of his greatest work was yet to come: Otello (1887) and Falstaff (1893). Verdis bricks-and-mortar contribution to music was the Casa di Reposo per Musicisti the Rest Home for Musicians in Milan. He devoted his last years to this charitable project. Known locally as the Casa Verdi, the home still serves retired musicians. 50

51 51

52 Sun / P 28. juuli kell 12 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House LASTEGALA Markus Mõttus (vt lk 68) Siiri Koel (sopran) (vt lk 65) Aare Saal (bariton, Rahvusooper Estonia) (vt lk 71) Jaan Tätte (vt lk 75) Saaremaa Neidudekoor (koormeistrid Anne Kann, Kairit Levit, Laine Lehto) (vt lk 72) Rahvusooper Estonia brassansambel Pärnu Linnaorkester (vt lk 70) Dirigent Kaspar Mänd (vt lk 68) Kontserti juhib koeratüdruk Lotte, kes tegelikult on Gerli Padar Leopold Mozart Lastesümfoonia, I osa Esitab Pärnu Linnaorkester Wolfgang Amadeus Mozart Pamina ja Papageno duett ooperist Võluflööt Esitavad Siiri Koel ja Aare Saal Pjotr Tšaikovski Tütarlaste koor ooperist Jevgeni Onegin Esitab Saaremaa Neidudekoor Anton Rubinstein Tamara ja neidude koor ooperist Deemon Esitavad Siiri Koel ja Saaremaa Neidudekoor Villem Kapp Meelise aaria ooperist Lembitu Esitab Aare Saal Giacomo Puccini Lauretta aaria ooperist Gianni Schicchi Esitab Siiri Koel Georges Bizet Habaneera ooperist Carmen Esitavad Pärnu Linnaorkester ja Rahvusooper Estonia brassansambel Wolfgang Amadeus Mozart Papageno aaria ooperist Võluflööt Esitab Rahvusooper Estonia brassansambel Wolfgang Amadeus Mozart Papageno ja Papagena duett ooperist Võluflööt Esitavad koeratüdruk Lotte ja Aare Saal Priit Pajusaar Laul leiutiste võistlusest lastemuusikalist Kosmonaut Lotte Esitab koeratüdruk Lotte Detektiivi laul lastemuusikalist Detektiiv Lotte Georges Gershwin Porgy laul ooperist Porgy ja Bess Esitab Markus Mõttus Johann Strauss Polka Lõbureisirong Esitab Pärnu Linnaorkester Esineb Jaan Tätte Ülo Vinter Laul põhjamaast 52

53 53

54 Joonistusvõistluse Väike Tom läheb ooperisse võitjad Lisanne Liivat 5a Jaanika Leiter 5kl 54

55 Saaremaa ooperipäevade lõpupidu Vilsandil / Final Promenade on the Isle of Vilsandi Sun / P 28. juuli kell 17 Vilsandi paadikuur / Boathouse of Vilsandi rescue station Merelaulud paadikuuris / Songs of the Sea Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Andrus Siimon Sun / P 28. juuli kell 18 Vilsandi laululava / Vilsandi Festival Field Kontsert ja simman laululaval / Concert and revels at festival stage Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Ansambel Apelsin Eesti Kontserdi hooaja avakontsert T 3. september kell 19 Estonia kontserdisaal Rahvusvaheline noorte sümfooniaorkester I, CULTURE Orchestra Khatia Buniatishvili (klaver, Gruusia) Dirigent Kirill Karabits (Ukraina) Ljatošinski. Sümfooniline ballaad Grażyna Prokofjev. Kontsert klaverile ja orkestrile nr 1 op. 10 Bartók. Kontsert orkestrile FESTIVALIL OSALEVAD ARTISTID / THE PRESENTED ARTISTS OF THE FESTIVAL Badri Adamia Irine Aleksidze Jüri Alperten Gia Asatiani Iuri Aslanišvili 55

56 Paata Burtšuladze Armaz Darašvili Tea Demurišvili Teona Dvali Eesti Rahvusmeeskoor Joanna Freszel Bondo Gogia Sulkhan Gvelesiani Sulkhan Jaiani Inga Jakhutašvili Revaz Javakhišvili Giorgi Jordania Irakli Kakhidze Andrus Kallastu Anzor Khidašeli Eri Klas Triin Koch Siiri Koel Andres Köster Nikoloz Lagvilava Peep Lassmann Mamuka Lomidze Grigol Makharadze Gianluca Marciano David Mukeria 56

57 Marika Matšitidze Irakli Murjikneli Andres Mustonen Markus Mõttus Kaspar Mänd Johanni van Oostrum Nataša Petrinski Mihkel Poll Urmas Põldma Pärnu Linnaorkester Irene Ratiani Ansambel Resonabilis Mariusz Rutkowski Aare Saal Saaremaa Meeskoor SÜM David Sakvarelidze Koit Soasepp Ansambel Suliko Irine Taboridze Tallinna Keelpillikvartett Kakhaber Tetvadze Tobiase Keelpillikvartett Tariel Tšitšinadze Saaremaa Neidudekoor Heli Veskus 57

58 Ott Aardam (lavastaja / director) Ott Aardam on tuntud ennekõike kui draama-, seriaalining filminäitleja. Lisaks näitlejatööle on Aardam tegev ka näitekirjaniku ning lavastajana (Viljandi Ugala teatris: Börs ja Börsitar 2007, Poks 2008). Badri Adamia (tenor) Badri Adamia on Khuthaisi muusikakolledži neljanda kursuse üliõpilane ning alates aastast ka Khuthaisi ooperiteatri solist aastal võitis Adamia esimese preemia Jerevanis rahvusvahelisel konkurss-festivalil Renessanss Laulja repertuaari kuuluvad Arturo (Donizetti Lucia di Lammermoor ), Alfredo (Verdi La traviata ), Beppe (Leoncavallo Pagliacci ), Gastone (Verdi La traviata ), Kote (Dolidze Keto and Kote ). Irine Aleksidze (metsosopran / mezzo soprano) Irine Aleksidze on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Pärast Thbilisi riikliku konservatooriumi lõpetamist täiendas ta end Itaalias Osimo ooperiakadeemias (prof Sergio Segalini) ja Pesaro ooperiakadeemias (prof Mario Melani) ning Prantsusmaal Marseille konservatooriumis. Aleksidze on andnud kontserte Augsburgis (Saksamaa) ja Faenza ooperiteatris (Itaalia). Aleksidze ooperirepertuaari kuuluvad Azucena (Verdi Trubaduur ), Lola ja Lucia (Mascagni Talupoja au ), Fenena (Verdi Nabucco ), Amneris (Verdi Aida ) jpt. Jüri Alperten (dirigent / conductor) Jüri Alperten on Rahvusooper Estonia dirigent, Pärnu Linnaorkestri peadirigent ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõud. Alperten on juhatanud Ungari Raadio SO-d, Sombathely Filharmoonikuid, Läti Rahvusorkestrit, Leningradi Filharmoonikuid jpt ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Rahvusooper Estonias on tema käe all lavale jõudnud ballettidest Raveli Daphnis ja Chloë, Bizet - Štšedrini Carmen, Tšaikovski Uinuv kaunitar ja Pähklipureja, Prokofjevi Romeo ja Julia, Štšedrini Anna Karenina, Tiit Härmi Kameeliadaam, Hyndi Rosalinde, oopereist ja operettidest de Falla Lühike elu, Weberi Nõidkütt, Straussi Nahkhiir, Leigh Mees La Manchast jpt. Ott Aardam is known as a drama and movie actor. Additionally, Aardam is also a playwright and director ( He Market and She Market 2007, Boxing in 2008 at Viljandi Ugala Theater). Badri Adamia is a fourth year student at the Kutaisi College of Music and the soloist at the Kutaisi Opera Theatre. In 2013 Badri Adamia won the first prize at the International Contest- Festival Renaissance-2013 (Yerevan). His repertoire includes: Arturo (Donizetti Lucia di Lammermoor ), Alfredo (Verdi La traviata ), Beppe (Leoncavallo Pagliacci ), Gastone (Verdi La traviata ), Kote (Dolidze Keto and Kote ). Irine Aleksidze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. After graduation from the Tbilisi State Conservatoire, she trained her skills at Osimo Academy (Prof. Sergio Segalini) and Pesaro Opera Academy (Prof. Mario Melani) in Italy and Marseille Conservatory in France. Aleksidze has giving concerts in Augsburg (Germany) and Faenza Opera House (Italy). Her opera repertoire includes: Azucena (Verdi Il trovatore ), Lola and Lucia (Mascagni Cavalleria rusticana ), Fenena (Verdi Nabucco ), Amneris (Verdi Aida ) amo. Jüri Alperten is the conductor of the Estonian National Opera, the chief conductor of Pärnu City Orchestra and a teacher at the Estonian Academy of Music. He has worked with many outstanding orchestras such as Hungarian Radio Orchestra, Sombathely Philharmonic Orchestra, several Finnish orchestras, Latvian National Symphony Orchestra, Leningrad Philharmonic Orchestra, etc. He has given guest performances in Russia, Hungary, Finland, Latvia, Sweden etc. He has conducted operas, operettas and ballets, more than forty different productions. Mr Alpeten have been music director for numerous performances of Estonian National Opera like Ravel s Daphnis et Chloé, Bizet-Shtshedrin s Carmen, The Sleeping Beauty and The Nutcracker by Tchaikovsky, Prokofiev s Romeo and Juliet, Shtshedrin s Anna Karenina, La dame aux camellias by Tiit Härm, Hynd s Rosalinde ; operas and operettas: La vida breve by de Falla, Der Freischütz by Weber, Die Fledermaus by Strauss, Leigh s Man of La Mancha amo. 58

59 Gia Asatiani (bass) Gia Asatiani on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Asatiani on Vano Sarajišvili nimelise vokaalkonkursi, lauluvõistluse Verdi hääled (Busseto, Itaalia) ja Kaasani Šaljapini-nimelise vokaalkonkursi laureaat. Asatiani on esinenud Hollandis, Prantsusmaal, Inglismaal, Jugoslaavias ja USAs. Gia Asatiani ooperirepertuaaris on Ramfis (Verdi Aida ), Philippe (Verdi Don Carlos ), Pimen ja Varlaam (Mussorgski Boriss Godunov ), Don Basilio (Rossini Sevilla habemeajaja ), Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ) jpt. Juri Aslanišvili (tenor) Juri Aslanišvili on Rahmaninovi-nimelise Rostovi konservatooriumi kasvandik ning alates aastast Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Laulja repertuaari kuuluvad teiste seas Borsa (Verdi Rigoletto ), Gastone (Verdi La traviata ), Ruiz (Verdi Il trovatore ), Spoletta (Puccini Tosca ), Gerardo (Puccini Gianni Schicchi ). Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio (Gruusia) Bathumi professionaalseid muusikakollektiive ühendav Bat hu mi riiklik muusikakeskus koondab ühe katuse alla Bathumi ooperistuudio, Bathumi Riikliku Sümfooniaorkestri, Bathumi riigikapelli, Nota-kvarteti ning Bathumi noorte muusikateatri loomingulise tegevuse. Sellises koostöös sündinud ooperilavastused on olnud nii gruusia kodupubliku kui ka linna külaliste seas ülimenukad juba aastast 2007, mil keskusega liitus ooperitrupp. Bathumi riikliku muusikakeskuse viimaste aastate ooperiproduktsioonide hulka kuuluvad Paliašvili Daisi, Mascagni Talupoja au, Verdi La traviata ning Mozarti ja Verdi reekviemide ettekanded. Bathumi muusikakeskuse ooperistuudio kunstiline juht on Mariam Jakhutašvili. Paata Burtšuladze (bass) Silmapaistev gruusia bass Paata Burtšuladze on tuntud ja armastatud tänu oma arvukatele salvestustele ning osatäitmistele juhtivates ooperimajades, nagu Metropolitan Opera, Royal Opera House Covent Garden, Deutsche Oper Berlin, Pariisi Ooperiteater, Moskva Suur Teater, Hamburgi Riigiooper jpt. Burtšuladze repertuaari kuuluvad mahukad vene ooperi bassirollid, nagu Boriss Godunov ja Hovanštšina, samuti bassirollid Verdi ooperites Aida, Nabucco, Don Carlos, Saatuse jõud, Ernani ja Rigoletto. 2012/2013 hooajal on laulja tööplaanis Sparafucile roll (Verdi Rigoletto ) Valencia Ooperiteatris, Boriss Godunov Moskva Suures Teatris, Kontšak (Borodini Vürst Igor ) Hamburgi Riigiooperis, galakontsert Moskvas Kremlis, Suurinkvisiitori roll (Verdi Don Carlos ) Saksa Riigiooperis ning osatäitmised Metropolitan Opera lavastustes. Gia Asatiani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Asatiani is a laureate of the Vano Sarajishvili Vocal Competition, the International Competition for Verdian Voices (Busseto, Italy) and the Chaliapin Competition in Kazan. He has performed in the Netherlands, France, England, Yugoslavia and United States. The repertoire of Gia Asatiani includes Ramfis (Verdi Aida ), Philippe (Verdi Don Carlos ), Pimen and Varlaam (Mussorgsky Boris Godunov ), Don Basilio (Rossini Il barbiere di Sevigla ), Gremin (Tchaikovsky Eugene Onegin ) amo. Iuri Aslanishvili graduated from the Sergey Rachmaninoff Rostov Conservatoire (1980) and since 1993 is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. His repertoire includes: Borsa (Verdi Rigoletto ), Gastone (Verdi La traviata ), Ruiz (Verdi Il trovatore ), Spoletta (Puccini Tosca ), Gerardo (Puccini Gianni Schicchi ) and many others. Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) Batumi State Music Centre incorporates the activities of Batumi Opera Studio, Batumi State Symphony Orchestra, Batumi State Cappella, Quartet Nota and the Music Theatre of Youth. Despite the fact that the Music Centre is recently opened, it attracts the audience from every place of Georgia as well as tourists coming from various countries of the world by its interesting opera performances. The recent opera productions of the Music Centre include Paliashvili Daisi, Mascagni Cavalleria Rusticana, Verdi Traviata and performances of Requiems by Mozart and Verdi. In 2011, the building of Batumi State Musical Centre was reconstructed and reopened with the premiere performance of Victor Dolidze s Keto and Kote. The artistic director of the Opera Studio of Batumi State Music Centre is Mariam Jakhutashvili. The eminent Georgian bass Paata Burchuladze is known all over the world for his many recordings and performances at the world s leading opera houses: Metropolitan Opera, Royal Opera House Covent Garden, Deutsche Oper Berlin, Paris Opera, Bolshoi Theatre, Hamburg State Opera amo. His repertoire includes the great Russian bass roles of Boris Godunov and Khovanshina by Mussorgsky, as well as Aida, Nabucco, Don Carlos, La Forza del Destino, Ernani and Rigoletto by Verdi. Engagements in the 12/13 season and beyond include Sparafucile in Verdi s Rigoletto in Valencia, Boris Godunov at the Bolshoi, Konchak in Prince Igor by Borodin for Hamburg State Opera, an opera Gala concert in the Kremlin Palace in Moscow, Grand Inquisitor in Don Carlos at the Deutsche Oper Berlin and his return to the Metropolitan Opera. 59

60 Armaz Darašvili (tenor) Paata Burtšuladze nimelise stipendiumi laureaat Armaz Darašvili lõpetas Thbilisi riikliku konservatooriumi aastal. Darašvili on teinud koostööd Thbilisi Vaso Abashidze nimelise muusikaja draamateatriga ning Bathumi riikliku muusikakeskuse ooperistuudioga. Alates aastast on Armaz Darašvili Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Laulja repertuaari kuuluvad teiste seas Almeric (Tšaikovski Iolanta ), Bastien (Mozarti Bastien ja Bastienne ), Alfredo (Verdi La traviata ), Malkhaz (Paliašvili Daisi ), Kote (Dolidze Keto ja Kote ). Gotša Datusani (bass) Gotša Datusani on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Datusani on osalenud rahvusvahelisel muusikafestivalil Thbilisi sügis, Rosenheimi muusikafestivalil Saksamaal ning õigeusu muusika festivalil Tallinnas. Datusani on esinenud Iisraelis ning teinud koostööd Kaasani ooperiteatriga Venemaal. Datusani repertuaari kuuluvad Masetto, Leporello ja Komtuur (Mozarti Don Giovanni ), Ramfis (Verdi Aida ), Philippe (Verdi Don Carlos ), Attila (Verdi Attila ), Don Basilio (Rossini Sevilla habemeajaja ), Rene (Tšaikovski Iolanta ), Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ) jpt. Tea Demurišvili (metsosopran / mezzo soprano) Tea Demurišvili osalenud ooperilavastustes erinevates Itaalia ooperiteatrites (Palermo, Venezia, Modena, Busseto, Torino), Seoulis, Limas, Lissabonis, Tel Avivis, Maltal, Pariisis jm. Demurišvili on võtnud osa Prantsuse Raadio festivalist (Montpellier), Wexfordi festivalist (Iirimaa), Parma Verdi festivalist ja Savona Vigoleno festivalist (Itaalia). Demurišvili repertuaari kuuluvad Carmen (Bizet Carmen ), Amneris (Verdi Aida ), Eboli (Verdi Don Carlos ), Delila (Saint-Saënsi Simson ja Delila ), Ljubaša (Rimski-Korsakov Tsaari mõrsja ) jpt. Teona Dvali (sopran / soprano) Teona Dvali on lõpetanud Thbilisi riikliku konservatooriumi (2009) ja täiendanud end Rooma Santa Cecilia konservatooriumis (Itaalia) Renata Scotto juhendamisel. Dvali ooperirepertuaari kuuluvad Violetta (Verdi La traviata ), Gilda (Verdi Rigoletto ), Adina (Donizetti Armujook ), Norina (Donizetti Don Pasquale ), Aspasia (Mozart Mitridates, Pontuse kuningas ). Teona Dvali on osalenud ooperisolistina Thbilisi ooperi- ja balletiteatri, Traiano Muusikateatri (Itaalia), Al Bustani festivali (Beirut), Peterburi Maria Teatri (Peterburi) ja Ravenna Dante Alighieri Teatri (Itaalia) lavastustes. Armaz Darashvili, the winner of the Paata Burchuladze scholarship, graduated from the Tbilisi State Conservatoire (2007). Armaz Darashvili has collaborated with Tbilisi Vaso Abashidze Theatre for Music and Drama, Batumi State Music Centre and since 2008; he is a soloist at Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. His repertoire includes: Almeric (Tchaikovsky Iolanta ), Bastien (Mozart Bastien und Bastienne ), Alfredo (Verdi La traviata ), Malkhaz (Paliashvili Daisi ), Kote (Dolidze Keto and Kote ). Gocha Datusani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. He has participated in the International Music Festival Autumn of Tbilisi, Rosenheim Music Festival and Orthodox Chant Festival in Tallinn. Datusani had toured in Israel and collaborated with the Kazan Opera Theatre in Russia. Datusanis repertoire includes: Masetto, Leporello and Commendatore (Mozart Don Giovanni ), Ramfis (Verdi Aida ), Philippe II (Verdi Don Carlos ), Attila (Verdi Attila ), Don Basilio (Rossini Il barbiere di Sevigla ), Rene (Tchaikovsky Iolanta ), Gremin (Tchaikovsky Eugene Onegin ) amo. Tea Demurishvili has participated in opera productions in several opera houses in Italy (Palermo, Venice, Seville, Modena, Busseto, Torino), Seoul, Lima, Lisbon, Tel-Aviv, Malta, Paris to name a few. She has taken part in the Festival of Radio France (Montpellier), Wexford Festival (Ireland), Verdi Festival in Parma (Italy), and Vigoleno Festival in Savona (Italy). Demurishvilis repertoire include Carmen (Bizet Carmen ), Amneris (Verdi Aida ), Eboli (Verdi Don Carlos ), Delilah (Saint-Saëns Samson and Delilah ), Lyubasha (Rimsky-Korsakov The Tsars Bride ) and many others. Teona Dvali has graduated from the Tbilisi State Conservatoire (2009) and trained her skills at the Academy of Santa Cecilia in Italy (class of Renata Scotto). Her repertoire includes: Violetta (Verdi La traviata ), Gilda (Verdi Rigoletto ), Adina (Donizetti L Elisir d Amore ) Norina (Donizetti Don Pasquale ), Aspasia (Mozart Mitridate, Re di Ponto ). Teona Dvali has performed in the performances of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, Theatre Traiano (Italy), Al Bustan Festival (Beirut), Mariinsky Theatre (St.Petersburg) and Ravenna Theatre Alighieri (Italy). 60

61 Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Rahvusmeeskoori asutas aastal Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulnud meeskoor on kasvanud maailmas tuntud professionaalseks koorikollektiiviks, kelle tegevuses moodustavad tähelepanuväärse osa suurvormide ettekanded. Koori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani. RAM teeb regulaarselt salvestusi ringhäälingule ning aastal kroonis tehtud tööd koorimuusika kategoorias Grammy auhind. Rahvusmeeskoor on andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Hooajast 2011/2012 on 49-liikmelise koori peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja. Joanna Freszel (sopran / soprano) Joanna Freszel õppis laulmist Chopini-nimelises konservatooriumis Jadwiga Rappé juhendamisel. Freszelit on tunnustatud mitmete auhindadega: teine auhind Franciszka Platówna nimelisel võistlusel (2008), esikoht Halina Halska nimelisel konkursil ja kolmas koht Karol Szymanowski nimelisel võistlusel (mõlemad 2009), eriauhind rahvusvahelisel Hans Gabori nimelisel Belvedere lauluvõistlusel (2011), kus oli võimalus tõlgendada Margarete rolli Rahvusooper Estonia Fausti lavastuses, ja esimene auhind ooperilauljate võistlusel Austrias (2012). Joanna Freszeli repertuaari kuuluvad ka Hanna (Haydni Aastaajad ), Belinda (Purcelli Dido ja Aenas ), Krahvinna (Schuberti Kodusõda ), Fiordiligi (Mozarti Così fan tutte ) ja Musetta (Puccini Boheem ). Bondo Gogia (bariton / baritone) Bondo Gogia on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes kuulub ka ooperiteatri juures tegutsevasse folklooriansamblisse Suliko. Bondo Gogia ooperirepertuaari kuuluvad Amonasro (Verdi Aida ), Renato (Verdi Maskiball ), Alfio (Mascagni Talupoja au ), Masetto (Mozart Don Giovanni ) ja teised. Sulkhan Gvelesiani (bariton / baritone) Sulkhan Gvelesiani on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Gvelesiani on teinud koostööd solistidega nagu Paata Burtšuladze, Badri Maisuradze, Zurab Sotkilava ja Irene Ratiani ning dirigentidega nagu Daniele Agiman, Shuya Okatsu, Marco Boehm, Vjatšeslav Bortnovski, Karen Durgarjan jpt. Gvelesiani on üles astunud Moskva konservatooriumi saalis, Šaljapini-nimelisel muusikafestivalil Kaasanis, New Yorgi Kauffmani keskuses ja Rishon Le Zioni festivalil Iisraelis. Gvelesiani repertuaaris on Macbeth (Verdi Macbeth ), Amonasro (Verdi Aida ), Ezio (Verdi Attila ), Enrico (Donizetti Lucia di Lammermoor ) jpt. Estonian National Male Choir The Estonian National Male Choir was founded in 1944 by maestro Gustav Ernesaks, a leader of choral music in Estonia. The male choir who originally sang a cappella is now a worldrenowned professional choir noted for its renditions of largescale choral works. In 2004, RAM was awarded with the Grammy Award in the category of choral music for the CD of Sibelius cantatas (Virgin Classics) featuring the Estonian National Male Choir, Girls Choir Ellerhein and Estonian National Symphony Orchestra (conductor Paavo Järvi). The choir s repertoire ranges from the Renaissance Period to the music of the 21st century. The choir currently consists of 49 singers is lead by conductor Mikk Üleoja. Joanna Freszel studied singing at the Chopin University of Music with Jadwiga Rappé. Joanna Freszel has been acknowledged with many prizes: the 2 nd prize at the Franciszka-Platówna singing competition (2008), the 2 nd prize at the Halina Halska competition and the 3 rd prize at the Karol Szymanowski competition (both in 2009), the special prize at the International Hans Gabor Belvedere Singing Competition (2011) the chance of interpreting the role of Marguerite in the Faust production of the Estonian National Opera, and the 1 st prize at an opera singers competition in Austria (2012). Her repertoire also includes Hanna (Haydn s The Seasons ), Belinda (Purcell s Dido and Aenas ), Countess (Schubert s singspiel Der häusliche Krieg ), Fiordiligi (Mozart s Così fan tutte ) and Musetta (Puccini s La Bohème ). Bondo Gogia, the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, is also a member of the folk ensemble Suliko of the same opera company. Bondo Gogias opera repertoire includes: Amonasro (Verdi Aida ), Renato (Verdi Un ballo in maschera ), Alfio (Mascagni Cavalleria rusticana ), Masetto (Mozart Don Giovanni ) and others. Sulkhan Gvelesiani is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Gvelesiani has collaborated with soloists like Paata Burchuladze, Badri Maisuradze, Zurab Sotkilava and Irene Ratiani and conductors like Daniele Agiman, Shuya Okatsu, Marco Boehm, Vyacheslav Bortnovsky, Karen Durgaryan to name but a few. He has performed in Moscow State Conservatoire, Chaliapin Festival in Kazan, New York Kauffman Center and Rishon LeZion festival in Israel. Gvelesianis repertoire includes: Macbeth (Verdi Macbeth ), Amonasro (Verdi Aida ), Ezio (Verdi Attila ), Enrico (Donizetti Lucia di Lammermoor ) and many others. 61

62 Rostom Iašvili (tenor) Rostom Iašvili on lõpetanud Rustaveli riikliku teatri- ja filmiülikooli (2006) ning on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes osaleb tihti ka Thbilisi konservatooriumi galakontsertidel. Iašvili ooperirepertuaari kuuluvad Absalom (Paliašvili Absalom ja Eteri ), Kote (Dolidze Keto ja Kote ), Gastone (Verdi La traviata ), Uldino (Verdi Attila ) jt. Sulkhan Jaiani (bass) Sulkhan Jaiani lõpetas Bathumi kunstiakadeemia ja on praegu Marseille Prantsuse rahvusliku kaunite kunstide keskuse üli õpilane. Sulkhan Jaiani on töötanud solistina Bathumi ooperiteatris ning on Bathumi kunstide keskuse ooperisolist. Jaiani ooperirollide hulka kuuluvad Raimondo (Donizetti Lucia di Lammermoor ), Bartolo (Rossini Sevilla habemeajaja ), Marchese (Verdi La traviata ) jt. Rostom Iashvili has graduated from the Rustaveli Theatre and Film State University. He is the opera soloist at the Tbilisi State Opera and Ballet Theatre who often participates in concerts at the Tbilisi State Conservatoire. His opera repertoire include Abesalom (Paliashvili Abesalom and Eteri ), Kote (Dolidze Keto and Kote ), Gastone (Verdi La traviata ), Uldino (Verdi Attila ) and others. Sulkhan Jaiani graduated from the Batumi Art Academy and at the present is the student of the French National Centre for Lyrical Artists in Marseille. Sulkhan Jaiani has worked as the soloist of Batumi State Opera Theatre and now he is a soloist at the Batumi State Music Centre. His opera roles include: Raimondo (Donizetti Lucia di Lammermoor ), Bartolo (Rossini Il barbiere di Seviglia ), Marchese (Verdi La traviata ) and others. Inga Jakhutašvili (metsosopran / mezzo soprano) Inga Jakhutashvili on Bathumi muusikakeskuse ooperistuudio solist, kes on osalenud ka Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri lavastustes. Lauljanna ooperirepertuaari kuuluvad Flora (Verdi La traviata ), Carmen (Bizet Carmen ), Dalila ( Samson et Dalila ), Amneris (Verdi Aida ), Eboli (Verdi Don Carlos ) ja teised. Inga Jakhutashvili is the soloist at the Batumi State Music Centre, who has participated also in the productions of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Her opera repertoire includes: Flora (Verdi La traviata ), Carmen (Bizet Carmen ), Dalila ( Samson et Dalila ), Amneris (Verdi Aida ), Eboli (Verdi Don Carlos ) and others. Revaz Javakhišvili (dirigent / conductor) Thbilisi riikliku konservatooriumi kasvandik (2002) Revaz Javakhišvili võitis aastal Poznani linna muusikastipendiumi, mis võimaldas tal terve aasta stažeerida Stanisław Moniuszko nimelises Poznani Suures Ooperiteatris aastal jõudis Javakhisvili V Luigi Mancinelli nimelisel ooperidirigentide konkursil poolfinaali (Orvieto, Itaalia). Revaz Javakhišvili alustas oma dirigenditööd aastal Khuthaisi ooperi- ja balletiteatri koormeistrina, jätkates aastal samas teatris dirigendina. Alates aastast on Javakhišvili Khuthaisi riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ning aastast Khuthaisi ooperi- ja balletiteatri kunstiline juht ning peadirigent. Revaz Javakhišvili teeb paljude teiste hulgas koostööd Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri, Bathumi riikliku muusikakeskuse, Georgian Sinfonietta ja Gruusia Rahvusliku Filharmooniaorkestriga. Revaz Javakhishvili, the graduate of Tbilisi State Conservatoire, won the scholarship of the city of Poznan and in 2011; he did an internship at the Stanisław Moniuszko Poznań Grand Opera Theatre (Poland). In 2012, he became the semi-finalist of the 5 th Luigi Mancinelli International Competition for Opera Conductors (Orvieto, Italy). In 2002, he began working for the Kutaisi Opera and Ballet Theatre as the Principal Chorus-master. Since 2004, he has been the conductor of the same Theatre, since 2005, he has been Principal Conductor of the Kutaisi State Symphony Orchestra and since 2009, Revaz Javakhishvili has been Artistic Director and Principal Conductor of the Kutaisi Opera and Ballet Theatre. Revaz Javakhishvili collaborates with the Tbilisi State Opera and Ballet Theatre, Batumi State Music Centre, Georgian State Chamber Orchestra Georgian Sinfonietta, Georgia National Philharmonic among many others. 62

63 Giorgi Jordania (dirigent / conductor) Dirigent Giorgi Jordania on töötanud dirigendina Thbilisi riiklikus ooperi- ja balletiteatris, Harkovi riiklikus teatris ja Harkovi Filharmoonias ning on koos Gruusia Riikliku Kammerorkestriga andnud kontserte Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Šveitsis, Itaalias ja Hispaanias. Jordania on juhatanud orkestreid kõikjal maailmas, sealhulgas sümfooniaorkestrid Ameerika Ühendriikides (Denver, Phoenix, Arizona), Cape Towni Filharmoonikud (Lõuna-Aafrika Vabariik), Daegu Linnaorkester (Lõuna-Korea), Rumeenia Raadio sümfooniaorkester jpt. Koos viiuldaja Liana Issakadzega algatas Jordania Borjomi kammermuusika festivali (Gruusia, 2000) ning aastal Thbilisi lihavõtte kunstifestivali, mille kunstiline juht ning peakorraldaja on ta tänini. Alates aasta veebruarist on Giorgi Jordania Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri peadirektor. Irakli Kakhidze (tenor) Irakli Kakhidze lõpetas Bathumi riikliku konservatooriumi ja on hetkel Pariisi Alfred Cortot nimelise muusikakõrgkooli üliõpilane aastal jõudis Kakhidze Pariisi Maria Callase nimelise vokaalkonkursi finaalvooru. Kakhidze on üles astunud Bathumi ooperiteatri, Bathumi muusikakeskuses, Avignoni ja Marseille ooperitruppide ning Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri lavastustes. Kakhidze ooperirepertuaari kuuluvad rollid: Ismaele (Verdi Nabucco ), Alfredo (Verdi La traviata ), Cassio (Verdi Othello ), Turiddu (Mascagni Talupoja au ), Kote (Dolidze Keto ja Kote ) ja teised. Conductor Giorgi Jordania has worked as a conductor for Tbilisi State Academic Theatre of Opera and Ballet, Kharkov State Academic Theatre and Kharkov Philharmonic Orchestra, Georgian State Chamber Orchestra and toured in Germany, France, the Netherlands, Belgium, Switzerland, Italy and Spain Jordania has conducted the orchestras all over the world, including symphony orchestras of Denver, Colorado, Phoenix, Arizona (USA), Cape Town Philharmonics (South Africa), Daegu City Symphony (South Korea), Romanian Radio Orchestra to name but a few. In 2000, together with violinist Liana Issakadze, Mr Jordania founded the Borjomi Chamber Music Festival (Georgia), and in 2008 the Tbilisi Easter Art festival was born with Giorgi Jordania as its artistic director and general manager. Since February 2013, Giorgi Jordania is a general director of the Tbilisi State Academic Opera and Ballet Theatre. Irakli Kakhidze graduated from Batumi State Conservatoire and at the present is the student of Alfred Cortot École Normale of Music, Paris. In 2012, Kakhidze was the finalist of Maria Callas Competition in Paris. Kakhidze has taken part in the opera productions of Batumi Opera Theatre, Batumi State Music Centre, opera companies at Avignon and Marseille (France) and Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Kakhidze s repertoire includes: Ismaele (Verdi Nabucco ), Alfredo (Verdi La traviata ), Cassio (Verdi Otello ), Turiddu (Mascagni Cavalleria rusticana ), Kote (Dolidze Keto and Kote ) and others. Andrus Kallastu (dirigent / conductor) Andrus Kallastu tegutseb helilooja ja dirigendina, olles tuntud ka kui erinevate projektide kunstiline juht ja produtsent ning mitmete festivalide algataja ja eestvedaja. Alates aastast juhib Kallastu Pärnu Ooperi tegevust ja aastast tegutseb tema juhtimisel kontseptuaalne muusikateatriansambel Repoo Ensemble. Andrus Kallastu on Eesti Arnold Schönbergi Ühingu üks asutajaliikmetest ning alates aastast alates toimub Helsingis tema eestvedamisel eesti muusika foorum EMF Helsinki, mis pakub Soome muusikaüldsusele võimaluse tutvuda põhjalikumalt eesti muusikaga ja mille eesmärgiks on edendada eesti ja soome muusikute koostööd. Andrus Kallastu has been working as a freelance composer and conductor who is also known as a concert organizer, the artistic director and producer of various music projects, as well as the founder and leader of several festivals. Since 1993, he has been the manager of Pärnu Opera and since 2007 Kallastu is the leader of the conceptual music theatre ensemble Repoo Ensemble. Andrus Kallastu is one of the founders of Estonian Arnold Schönberg Society, on his leadership, the Estonian music forum EMF Helsinki has been held since 2006 in Helsinki, Finland. The aim of this forum is to offer Finnish music community the opportunity to become more thoroughly acquainted with Estonian music and to promote cooperation between Estonian and Finnish musicians. 63

64 Anzor Khidašeli (tenor) Anzor Khidašeli lõpetas Thbilisi riikliku konservatooriumi aastal ning on osalenud Bathumi muusikakeskuse, Thbilisi riikliku ooperiteatri ning Rotterdami ooperiteatri lavastustes. Khidašeli repertuaari kuuluvad Ernesto ja Canio (Leoncavallo Pajatsid ), Hertsog (Verdi Rigoletto ), Alfredo (Verdi La traviata ), Manrico (Verdi Trubaduur ), Turidu (Mascagni Talupoja au ), Kote (Dolidze Keto ja Kote ) jt. Anzor Khidasheli graduated from the Tbilisi State Conservatoire in 2008 and has participated in the opera productions of Batumi State Music Centre, Tbilisi State Opera and Ballet Theatre and Rotterdam Opera Theatre. His repertoire includes Ernesto and Canio (Leoncavallo Pagliacci ), Duke (Verdi, Rigoletto ), Alfredo (Verdi La traviata ), Manrico (Verdi Il trovatore ), Turidu (Mascagni Cavalleria rusticana ), Kote (Dolidze Keto and Kote ) and others. Meliton Balanšivadze nimeline Khuthaisi ooperi- ja balletiteater aastani Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri koosseisu kuulunud, nüüdse Khuthaisi ooperi- ja balletiteatri repertuaaris on nii ooperiklassikat (Mozart, Rossini, Verdi, J. Strauss, Leoncavallo, Mascagni) kui ka gruusia algupärast ooperiloomingut (Paliašvili, Taktakišvili, Dolidze, Gokieli, Laghidze). Khuthaisi ooperimaja on teinud tihedat koostööd ka külalisdirigentide (J. Gallant, W. Vogel, O. Dimitriadis, R. Khurtsilava, T. Tšumburidze, V. Fedosejev) ja -solistidega (Z. Anjaparidze, M. Kasrašvili, T. Tatišvili, Z. Sotkilava, J. Obrastsova, I. Arhipova, P. Burtšuladze, G. Gagnidze jpt). Värskelt remonditud, taastatud fassaadi ning uue kontserdisaaliga Khuthaisi ooperimaja taasavati publikule aastal. Khuthaisi ooperiteatri maja on Viini Rahvusooperi hoone väikesemõõduline analoog. The Kutaisi Meliton Balanchivadze Opera And Ballet Theatre The former branch of Tbilisi State Opera Company, The Kutaisi Opera And Ballet Theatre became an independent administrative entity in The repertoire of the company is quite diverse, consisting of both classical opera repertoire (Mozart, Rossini, Verdi, J.Strauss, Leoncavallo, Mascagni) and Georgian national opera heritage (Paliashvili, Taktakishvili, Dolidze, Gokieli, Laghidze). The company has collaborated with guest conductors as J. Gallant, W. Vogel, O. Dimitriadis, R. Khurtsilava, T. Chumburidze, V. Fedoseev and opera soloists Z. Anjaparidze, M. Kasrashvili, Ts.Tatishvili, Z. Sotkilava, E. Obrastzova, I. Arkhipova, P. Burchuladze and G. Gagnidze among others. The Kutaisi State Opera House with updated constructions, renewed facade and additional concert hall was reopened to audiences in (The building of the opera house is a small version of Vienna Opera House). Eri Klas (dirigent / conductor) Dirigent Eri Klas on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit 40 maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USAni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SO, Londoni BBC SO, Haagi Residentie-Orkest Euroopas, nimekad USA orkestrid, nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington National Symphony Orchestra ning nimekad Austraalia orkestrid. Eri Klas on Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Estonian conductor Eri Klas is equally in demand throughout Europe and United States. Mr. Klas was named the Chief Conductor of the Novaya Opera Theatre of Moscow in March In addition, he is currently the Artistic Director of the Tallinn Philharmonic in Estonia; Principal Guest Conductor of the Finnish National Opera and the Holland Kammerphilharmonie, and Conductor Laureate of the Tampere Philharmonic and the Estonian National Opera. Eri Klas is the artistic director of Tallinn Philharmony. 64

65 Triin Koch (dirigent / conductor) Triin Koch on Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori Tallinna vilistlaskoori ja Tartu Ülikooli Kammerkoori dirigent. Suurema osa Kochi kooride repertuaarist moodustab eesti heliloojate looming (Tormis, Mägi, Saar, Kreek, Ernesaks jt), kuid kõrgelt on hinnatud ka tema Rahmaninovi, Poulenci, Debussy, Raveli, Nystedti, Rautavaara tõlgendused. Triin Koch on andnud kontserte Soomes, Itaalias, Venemaal, Šveitsis, Iirimaal ja Norras. Alates aastast on Koch laulupidude sega-, nais- ja neidudekooride liigijuht. Eesti Rahvusmeeskoori ees seisis Koch viimati aastal kontserdikavaga Eesti laulud eesti keeles. Siiri Koel (sopran / soprano) Siiri Koel on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuseõppe laulu erialal ning on praegu sama õppeasutuse magistriõppe üliõpilane. Siiri Koel on Eesti Kontsertkoori laulja, ta on osalenud sellistes ooperilavastustes nagu Bizet Carmen (2006, MTÜ KaivConsort) ning Wagneri Parsifal (2011, Rahvusooper Estonia). Triin Koch is the conductor of both of the Academic Women Choir and Chamber Choir of the University of Tartu. The focus of Koch s repertoire is on the Estonian choir music (Tormis, Mägi, Saar, Kreek, Ernesaks amo) but she is also acknowledged for her interpretations of Rachmaninoff, Poulenc, Debussy, Ravel, Nystedt and Rautavaara. Triin Koch has been concerting with here choirs in Finland, Italy, Russia, Switzerland, Ireland and Norway. Since 2007, Triin Koch has conducted both mixed, woman and girls choirs at the large-scale Estonian Song Festival. Koch s last collaboration with Estonian National male Choir took place in 2009 with the concert programme Estonian songs in Estonian. Siiri Koel is a graduate of the vocal faculty of Estonian Music and Theatre Academy and is currently dong her Masters degree at the same institution. Siiri Koel is the singer of Estonian Concert Choir who has also participated in opera productions such as Bizet s Carmen (2006, KaivConsort NGO) and Wagner Parcifal (2011, Estonian National Opera). Andres Köster (tenor) Andres Köster on Rahvusooper Estonia solist alates aastast. Tema rollide hulka kuuluvad José (Bizet Carmen ), Cavaradossi (Puccini Tosca ), Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Ismaele (Verdi Nabucco ), Alfredo ja Gaston (Verdi La traviata ), Sextus (Händeli Julius Caesar ), Heinrich (Wagneri Tannhäuser ), Alfred (Straussi Nahkhiir ) jpt. Andres Köster on täiendanud end Metropolitan Opera (USA) vokaalpedagoogide Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Andres Köster is the soloist of the Estonian National Opera. His opera roles amongst many others include José (Bizet Carmen ), Cavaradossi (Puccini Tosca ), Lensky (Tchaikovsky Eugene Onegin ), Ismaele (Verdi Nabucco ), Alfredo and Gaston (Verdi La traviata ), Sextus (Händel Julius Caesar ), Heinrich ( Tannhäuser ), Alfred (Straussi Nahkhiir ). Andres Köster has participated in the master classes with the Metropolitan Opera vocal coaches Lucy Arner and Ira Siff. Nikoloz Lagvilava (bariton / baritone) Nikoloz Lagvilava on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes osaleb tihti ka Thbilisi konservatooriumi ning Thbilisi ooperi- ja balletiteatri korraldatavatel galakontsertidel. Lagvilava on saavutanud I koha Gruusia interpreetide konkursil ning ta on Gruusia Vabariigi presidendi rahastu stipendiaat. Lagvilava repertuaari kuuluvad Belcore (Donizetti Armujook ), Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni ), Malatesta (Donizetti Don Pasquale ) ja Aleko (Rahmaninovi Aleko ). Nikoloz Lagvilava is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre who often participates in the gala concerts at the Tbilisi State Conservatoire and the Tbilisi Opera and Ballet Theatre. Lagvilava is the winner of the 1st prize at the Competition of Musician-Performers of Georgia and has been awarded the scholarship of the President of Georgia. Lagvilavas repertoire includes: Belcore (Donizetti Elisir d amore ), Don Giovanni (Mozart Don Giovanni ), Malatesta (Donizetti Don Pasquale ), and Aleko (Rachmaninoff Aleko ). 65

66 Peep Lassmann (pianist) Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana. Lassmann on pedagoog ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor. Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Henry-David Varema, Michel Lethiec jpt). Peep Lassmann is one of the most outstanding pianists in Estonia, acknowledged soloist and chamber musician. Mr Lassmann is the Rector of the Estonian Academy of Music and Theatre. In spite of strenuous work at the Estonian Academy of Music and Theatre, Lassmann is an active concert pianist, giving solo recitals and performing with chamber ensembles. Being an excellent accompanist, Lassmann has had numerous musical collaborations with singers Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote and instrumentalists Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Henry-David Varema, Michel Lethiec, amo). Mamuka Lomidze (bariton / baritone) Mamuka Lomidze on lõpetanud Thbilisi riikliku konservatooriumi ja Rooma Santa Cecilia konservatooriumi. Aastatel oli Lomidze Centre national d Artistes Lyriques i (Marseille) solist ning täiendas end David Syruse, Yvonne Mintoni, Natalie Dessay ja Jean-Philippe Lafonti juures. Laulja ooperirepertuaaris on Rigoletto (Verdi Rigoletto ), Macbeth (Verdi Macbeth ), Rodrigo (Verdi Don Carlos ), Athanaël (Massenet Thaïs ), Herodes (Massenet Hérodiade ), Mizgir (Rimski-Korsakovi Lumivalgeke ), Jeletski (Tšaikovski Padaemand ), Aleko (Rahmaninovi Aleko ), Escamilio (Bizet Carmen ) jpt. Mamuka Lomidze on teinud koostööd Maribor Operaga (Sloveenia) ja andnud kontserte koos Montpellier Rahvusorkestriga Roomas, Avignonis, Marseille s, Toulonis ja Bordeaux s. Gianluca Marciano (dirigent / conductor) Gianluca Marciano on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri kunstiline juht ja peadirigent ning Al Bustani muusikafestivali kunstiline juht (Liibanon). Marciano on teinud koostööd ka Praha Riigiooperiga, Itaalia ooperiteatritega Sassaris ja Parmas, Ljubljana Ooperiteatriga (Sloveenia), Horvaatia Rahvusooperiga Zagrebis ning Pekingi Sümfooniaorkestriga (Hiina). Marciano ooperirepertuaari kuuluvad Puccini La Boheme, Tosca ja Madama Butterfly, Poulenci Tiresiase rinnad, Rossini La Pietra del paragone ja Sevilla habemeajaja, Mozarti Võluflööt, Bellini Puritaanid jpt. Mamuka Lomidze has graduated from Tbilisi State Conservatoire and Rome Santa Cecilia Conservatoire. In he was the soloist Centre national d artistes lyriques, Marseille (France) and had his master-classes with David Syrus, Yvonne Minton, Natalie Dessay and Jean-Philippe Lafont. The singer s repertoire includes the opera roles of Rigoletto (Verdi Rigoletto ), Macbeth (Verdi Macbeth ), Rodrigo (Verdi Don Carlos ), Athanaël (Massenet Thaïs ), Hérode (Massenet Hérodiade ), Mizgir (Rimsky- Korsakov The Snow Maiden ), Yeletsky (Tchaikovsky The Queen of Spades ), Aleko (Rachmaninoff Aleko ), Escamilio (Bizet Carmen ) and many others. Mamuka Lomidze has collaborated with Maribor Opera (Slovenia) and Montpellier National Orchestra, held concerts in Rome, Avignon, Marseille, Toulon and Bordeaux. Gianluca Marciano is the music director and principal conductor of the Tbilisi State Opera and Ballet Theatre and the artistic director of the Al Bustan Music Festival in Beirut. Marciano has also collaborated with Prague State Opera, Italian opera companies in Sassari, and Parma, Ljubljana Opera House (Slovenia), Croatian National Opera in Zagreb and Beijing Symphony Orchestra (China). His opera repertoire includes: Puccini s La Boheme Tosca and Madama Butterfly, Poulenc s Les mamelles de Tirésias, Rossini s La pietra del paragone and Il Barbiere di Siviglia, Mozart s Die Zauberflöte, Bellini s I puritani amo. 66

67 Grigol Makharadze (tenor) Grigol Makharadze on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes on teinud koostööd ka Rustavi-nimelise riikliku rahvakunstiansambliga ning Thbilisi Sümfooniaorkestriga. Makharadze on andnud kontserte Saksamaal, Austrias, Venemaal, Eestis ja Iisraelis. Laulja repertuaari kuuluvad Don Ottavio (Mozarti Don Giovanni ), Almaviva (Rossini Sevilla habemeajaja ), Hertsog (Verdi Rigoletto ), Ricardo (Verdi Maskiball ) jpt. Grigol Makharadze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Makharadze has collaborated with Georgian State Rustavi Ensemble, Tbilisi Symphony Orchestra and performed in Germany, Austria, Russian Federation, Estonia and Israel. Grigol Makharadzes repertoire includes: Don Ottavio (Mozart Don Giovanni ), Almaviva (Rossini Il barbiere di Seviglia ), Duke (Verdi Rigoletto ), Ricardo (Verdi Un ballo in maschera ) amo. David Mukeria (dirigent / conductor) David Mukeria on töötanud Adžaaria Riikliku Sümfooniaorkestri, Bathumi ooperiteatri ja Bathumi muusikakeskuse sümfooniaorkestri peadirigendina. Alates aastast on David Mukeria Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri dirigent. Lisaks tööle Gruusias on David Mukeria juhatanud etendusi ka Moskva Helikon Operas ja Aspendose muusikafestivalil Türgis. Mukeria ooperirepertuaari hulgas on Verdi Aida, Rigoletto, Traviata, Trubaduur, Macbeth, Nabucco ja Maskiball ; Puccini Tosca, Madama Butterfly, Boheem ; Mascagni Pajatsid ja Talupoja au, Tšaikovski Iolanta, Jevgeni Onegin ja Padaemand. Mukeria sümfoonilisse repertuaari kuuluvad Mozarti viimased sümfooniad, klaverikontserdid ja reekviem, Beethoveni sümfooniad ning klaveri- ja viiulikontserdid, Tšaikovski balletid Romeo ja Julia, Pähklipureja ning kõik Rahmaninovi klaverikontserdid. Marika Matšitidze (sopran / soprano) Marika Matšitidze on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist aastal oli Matšitidze Gruusia IV interpreetide konkursi laureaat. Lauljatari ooperirepertuaari kuuluvad Pamina (Mozarti Võluflööt ), Rosina (Rossini Sevilla habemeajaja ), Norina (Donizetti Don Pasquale ), Oscar (Verdi Maskiball ), Violetta (Verdi La traviata ) jt. David Mukeria has worked as a principal conductor of the Adjara State Symphony Orchestra, Batumi Opera Theatre and Symphony Orchestra at the Batumi State Music Centre. Since 2012 David Mukeria is the conductor of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Besides working in Georgia, Mukeria has conducted the opera performances in Moscow Helikon Opera and Aspendos Music Festival (Turkey) among the others. Mukeria s opera repertoire amongst many others includes: Aida, Rigoletto, La traviata, Il Trovatore, Macbeth, Nabucco, Un ballo in maschera by Verdi, Tosca, Madama Butterfly, La bohème by Puccini, Cavalleria rusticana, Pagliacci by Mascagni and Iolanta, Eugene Onegin, The Queen of Spades by Tchaikovsky. Mukeria s symphonic repertoire includes the last symphonies, piano concerts and Requiem by Mozart; symphonies and piano concerts by Beethoven; symphonies and piano and violin concerts, ballets Romeo and Juliet and Nutcracker by Tchaikovsky, all the piano concertos by Rachmaninoff and many others. Marika Machitidze is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. In 2007 she became a laureate of the 4 th Competition of Musician-Performers of Georgia. Mechanizes opera repertoire includes: Pamina (Mozart The Magic Flute ), Rosina (Rossini Il barbiere di Sevigla ), Norina ( Don Pasquale ), Oscar (Verdi Un ballo in maschera ), Violetta (Verdi La traviata ) amo. Irakli Murjikneli (tenor) Irakli Murjikneli on lõpetanud Thbilisi riikliku konservatooriumi (2011) ja on alates aastast Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist ning Läti rahvusooperi külalissolist. Laulja ooperirepertuaari kuuluvad Marzio (Mozarti Mitridate, Pontuse kuningas ), Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Arturo (Donizetti Lucia di Lammermoor ) jt. Irakli Murjikneli has graduated from Tbilisi State Conservatoire (2011) and he is the soloist of Thbilisi State Opera and Ballet Theatre (since 2012) and a guest soloist for Latvian National Opera. His opera repertoire include Marzio (Mozart Mitridate, Re di Ponto ), Lensky (Tchaikovsky Eugene Onegin ), Arturo (Donizetti Lucia di Lammermoor ) and others. 67

68 Andres Mustonen (dirigent / conductor) Andres Mustoneni repertuaar nii sooloviiuldaja kui ka dirigendina ulatub barokist tänapäeva muusikani aastal asutas Mustonen vanamuusika ansambli Hortus Musicus ning vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju ning pannud aluse rahvusvahelisele Tallinna barokkmuusika festivalile. Dirigendina on Mustonen seisnud tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud teiste seas Moskva Riiklikku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Leedu ja Läti rahvusorkestreid, Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, segakoori Latvija. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Penderecki, Kantšeli, Takemitsu, Gubaidulina ja Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja teiste eesti heliloojatega. Repertoire of Andres Mustonen as a violinist and conductor varies from the early music to contemporary music. In 1972, he founded an early music consort Hortus Musicus and as an early music specialist, he has lectured and instructed master classes in Estonia and abroad. Mustonen has conducted and directed several concert series and is the heart of Tallinn Baroque Music Festival. As a conductor he has worked with many acknowledged orchestras and choirs, such as the Symphony Orchestra of Moscow Radio, Moscow Philharmonic Orchestra, St Petersburg Philharmonic Orchestra, national orchestras of Lithuania and Latvia, the Finnish Radio Symphony Orchestra, The State Choir Latvija, Estonian Philharmonic Chamber Choir and many others. Mustonen has given the Estonian premiere of music by Penderecki, Kancheli, Takemitsu, Gubaidulina and Silvestrov. Mustonen is in close creative contact with many Estonian composers like Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigoryeva and others. Markus Mõttus (laul / vocals) Markus Mõttus on Jüri gümnaasiumi 5. klassi poiss, kes on silma paistnud mitmetel laulukonkurssidel. Markus on Rae valla Laululaps 2012, Harjumaa Laululaps 2012 ning Salo rahvusvahelise lastelauluvõistluse diplomi omanik. Markus jõudis ka ETV lauluvõistluse Laulukarussell finaali, mille lõppkontsert toimus jaanuaris 2013 Tartus. Lisaks heale lauluoskusele on Markusel diplomid Loode-Eesti muusikakoolide klaverikonkursilt, korvpallipoisina Eesti Korvpalliliidult ja Eesti Koolispordi Liidult ning ka etluskonkurssidelt, kus noormehe näitlejameisterlikkust on korduvalt kiidetud. Markus Mõttus is the 5th grade student of Jüri Secondary School, a boy who has excelled in several singing competitions. Markus is the winner of children s singing competition of Rae and Harju counties. Markus reached the Finals of the Song Carousel competition, held by Estonian Broadcasting Company. In addition to good singing skills, Markus takes piano lessons, is a member of a basketball team and active as a young actor. Kaspar Mänd (dirigent / conductor) Kaspar Mänd on olnud Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoori ning Tallinna Kammerkoori dirigent. Aastal 2009 asutas ta segakoori HUIK!, mis võitis aasta veebruaris XVIII Eesti segakooride võistulaulmise Tuljak. Lisaks kooridele on Kaspar Mänd juhatanud Üle-eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit, Vanemuise sümfooniaorkestrit, Pärnu Linnaorkestrit ning Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestrit. Kaspar Mänd on osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Leonid Grini, Eri Klasi ning Risto Joosti meistrikursustel. Alates aasta sügisest on Kaspar Mänd kammerkoori Voces Musicales peadirigent. Kaspar Mänd has been the conductor of Collegium Educationis Chamber Choir and Tallinn Chamber Choir. In 2009, he founded the mixed choir HUIK! which won First Prize at the Estonian Mixed Choirs Competition Tuljak in In addition to choir conducting, Kaspar Mänd has conducted the Estonian Youth Symphony Orchestra, Vanemuine Symphony Orchestra, Pärnu City Orchestra and Georg Ots Tallinn Music School Orchestra. Mänd has participated in master classes with Neeme Järvi, Eri Klas, Risto Joost, Paavo Järvi and Leonid Grin. Since 2011, Kaspar Mänd is the principal conductor of Chamber Choir Voces Musicales. 68

69 Johanni van Oostrum (sopran / soprano) Johanni van Oostrum tegi oma debüüdi Hollandi Ooperis Marssaliproua rollis (R. Strauss Roosikavaler, 2011) Sir Simon Rattle i dirigeerimisel. Samal aastal laulis ta Harry Kupfery juhatamisel nimirolli Janáčeki ooperis Katja Kabanova. Lähiajal ootavad teda Katja Kabanova roll rahvusvahelisel Janáčeki festivalil Brnos ja Marssaliproua roll Berliini Komische Operis. Tema repertuaari kuuluvad ka Krahvinna Almaviva (Mozarti Figaro pulm ), Elsa (Wagneri Lohengrin ), Micaëla (Bizet Carmen ), sopranipartiid vokaalsümfoonilistes teostes ja mitmed saksa Liedi kavad. Johanni van Oostrum õppis laulmist Pretoria ülikoolis kammerlaulja Mimi Coertse juures. Ta jätkas lauluõpinguid Hollandis ja Saksamaal ning täiendab end praegu Charlotte Margiono juures. Teda on pärjatud mitmete auhindadega: esikoht Hollandi rahvusvahelisel lauluvõistlusel (2005, endine Erna Spoorenberg Concours) ja Ruth Lopin Nashi nimeline auhind esimese koha eest New Yorgi oratooriumiühingu korraldatud soololaulu võistlusel Johanni van Oostrum made her debut at De Nederlandse Opera in Amsterdam under the baton of Sir Simon Rattle in the role of Marschallin in R. Strauss Der Rosenkavalier (2011). During the same season, she portrayed the title role in Janáček s Kátia Kabanová. Upcoming engagements include the role of Kátia Kabanová at the International Janáček Festival Brno in the Czech Republic and Marschallin at the Komische Oper Berlin. Her repertoire includes, amongst others, Countess Almaviva (Mozart Le nozze di Figaro ), Elsa (Wagner Lohengrin ), Micaëla (Bizet Carmen ), and she has an extensive oratorio and German lied repertoire. Johanni studied at the University of Pretoria and received vocal training from Kammersängerin Mimi Coertse. She pursued vocal studies in the Netherlands and in Germany, and is currently being coached by Charlotte Margiono. Johanni has won the 2005 Dutch Vocal Competition (Erna Spoorenberg Concours), and the Ruth Lopin Nash Award for the 1 st prize in the New York Oratorio Society s Solo Competition Nataša Petrinski (metsosopran / mezzo soprano) Nataša Petrinski alustas oma rahvusvahelist solistikarjääri Iisraeli Ooperiteatris (Tel Aviv). Petrinski on esinenud ooperiteatrites kõikjal maailmas, sh Saksa Riigiooper Berliinis, Milano La Scala, Leipzigi Ooperiteater, Opéra National de Bordeaux, De Nederlandse Opera, Soome Rahvusooper, Opera North (Leeds), Opera Bilbao ja paljud teised. Petrinski kontserdirepertuaaris on Mahleri 2. ja 3. sümfoonia ning Maa laul, Bruckneri Te Deum, Beethoveni 9. sümfoonia, Mendelssohni Elias jpt. Nataša Petrinski on teinud koostööd paljude tunnustatud dirigentidega, sh Riccardo Muti, Jeffrey Tate, Andrew Davies, Roberto Abbado, Riccardo Chailly, Christoph Eschenbach, Kazushi Ono jt. Petrinski ooperirepertuaari kuuluvad Kundryna (Wagneri Parsifal ), Veenus (Wagneri Tannhäuser ), Brangäne (Wagneri Tristan ja Isolde ), Klytämnestra (R. Straussi Elektra ), Katja Kabanova (Janáčeki Katja Kabanova ), Judith (Bartóki Hertsog Sinihabeme loss ), Ema Marie (Poulenci Karmeliitide dialoogid ), Amneris (Verdi Aida ), Azucena (Verdi Trubaduur ), Sonjetka (Šostakovitši Mtsentski maakonna leedi Macbeth ) jpt. Natascha Petrinsky began her international career at the New Israeli Opera (Tel-Aviv). She has performed in the opera houses worldwide: German State Opera Berlin, La Scala di Milano, Oper Leipzig, Opéra National de Bordeaux, De Nederlandse Opera, Finnish National Opera, Flanders Opera, Opera North (UK), Opera Bilbao to name a few. Ms Petrinsky s concert repertoire includes 2nd and 3rd Symphony and Das Lied von der Erde by Mahler, Te Deum by Bruckner, 9th Symphony by Beethoven, Eliah by Mendelssohn and others. She has worked with numerous acknowledged conductors: Riccardo Muti, Jeffrey Tate, Andrew Davies, Roberto Abbado, Riccardo Chailly, Christoph Eschenbach, Kazushi Ono and many others. Natascha Petrinsky s wide opera repertoire includes: Kundry (Wagner Parsifal ), Venus (Wagner Tannhäuser ), Brangäne (Wagner Tristan und Isolde ), Klytämnestra (R.Strauss Elektra ), Katya Kabanova (Janáček Katya Kabanova ), Judith (Bartók Bluebeard s Castle ), Mother Marie (Poulenc Les Dialogues des Carmélites ), Amneris (Verdi Aida ), Azucena (Verdi Il Trovatore ), Sonyetka (Shostakovitch Lady Macbeth of the Mtsensk District ) and many others. 69

70 Mihkel Poll (pianist) Mihkel Poll on andnud kontserte Eestis, Venemaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Belgias, Lätis, Norras, Kreekas ja USAs. Mihkel Poll on klaverisolistina üles astunud koos Läti Rahvusorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning Põhjamaade Sümfooniaorkestriga aasta oktoobris võitis Mihkel Poll Guildhalli Wigmore i kontserdiauhinna, mis tõi kaasa debüütsooloõhtu Wigmore Hallis juunis Polli repertuaar on žanriliselt ja ajastuliselt väga lai, hõlmates nii suurvorme kui ka miniatuure, meistriteoseid Bachist Ligetini. Samuti musitseerib Mihkel Poll sageli kammeransamblites. Urmas Põldma (tenor) Urmas Põldma on Rahvusooper Estonia solist, kelle rollide hulka kuuluvad teiste seas Hertsog (Verdi Rigoletto ), Alfredo (Verdi La traviata ), Cavaradossi ( Tosca ), Rodolfo ( Boheem ), Edmondo ( Manon Lescaut ), Nemorino (Donizetti Armujook ), Ferrando (Mozarti Così fan tutte ), Walther (Wagneri Tannhäuser ), Boni (Kálmáni Silva ). Urmas Põldma on esinenud ka oratooriumisolistina ning olnud Vanemuise teatri mittekoosseisuline solist. Pärnu Linnaorkester Pärnu Linnaorkester tegutseb alates aastast. Orkestrit on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Jorma Panula, Eri Klas, Olari Elts, Paul Mägi, Vello Pähn, Arvo Volmer jt. Pärnu linna esinduskollektiivi ees on soleerinud paljud mainekad interpreedid: viiuldajad Sarah Chang, Leila Josefowich, Liana Issakadze, Sergei Stadler, Xiang Gao; pianistid Chitose Okashiro, Kalle Randalu, Ivari Ilja; metsasarvemängija Wilhelm Schwaiger. Pärnu Linnaorkester on sage esineja Eesti muusikafestivalidel, koostööd tehakse Eesti Kontserdi, Järvi Suvefestivali, Pärnu Rahvusvahelise Koorifestivali, Pärnu Kontserdibüroo ning paljude teiste festivali- ja kontserdikorraldajatega. Alates aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Irene Ratiani (sopran / soprano) Irene Ratiani on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes teinud koostööd Martina Franca festivaliga, Spoleto ja Venezia ooperifestivalidega ja Rossini ooperifestivaliga Itaalias, Pariisi teatriga Theatre du Châtelet, Dalhalla ooperifestivaliga Rootsis ning Maribori ooperiteatriga Sloveenias. Ratiani on arvukate rahvusvaheliste vokaalkonkursside laureaat, kes kandis aastal Euroopa parima noore laulja tiitlit ning omab itaalia muusikakriitikute ja Opera CD Classica eriauhindu. Ratiani ooperirepertuaari kuuluvad Donna Anna (Mozarti Don Giovanni ), Aida (Verdi Aida ), Leonora (Verdi Trubaduur ) jpt rollid. Estonian pianist Mihkel Poll has performed in several countries including Estonia, Russia, Spain, France, Belgium, Norway, Greece and the USA. Mr. Poll has collaborated with the Latvian National Symphony Orchestra, Estonian National Symphony Orchestra, Nordic Symphony Orchestra, Vanemuise Symphony Orchestra and the Pärnu City Orchestra. In October 2011 Mihkel Poll won the Guildhall Wigmore Recital Prize. M.Poll made his Wigmore Hall recital debut in June Mihkel Poll has released his debut CD recording on the Ondine label. Entitled 20 th Century Piano it features works by Ravel, Shostakovitch, Mossolov, Ligeti and Tulve. Urmas Põldma is the soloist of the Estonian National Opera. His opera roles amongst many others include Duke (Verdi Rigoletto ), Alfredo (Verdi La traviata ), Cavaradossi ( Tosca ), Rodolfo ( Boheem ), Edmondo ( Manon Lescaut ), Nemorino (Donizetti L elisir d amore ), Ferrando (Mozart Così fan tutte ), Walther (Wagner Tannhäuser ), Boni (Kálmán Silva ). Urmas Põldma is also an appreciated concert performer and he has worked as the guest soloist for Vanemuine Theatre. Pärnu City Orchestra Pärnu City Orchestra was founded in 1994 and performs over 40 symphony concerts a year in its home town Pärnu and abroad. The orchestra has collaborated with conductors Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Jorma Panula, Eri Klas, Olari Elts, György Selmeczi, Vello Pähn and Paul Mägi and soloists Sarah Chang, Leila Josefowich, Liana Issakadze, Sergei Stadler, Xiang Gao; pianists Chitose Okashiro, Kalle Randalu, Ivari Ilja; horn player Wilhelm Schwaiger amo. The orchestra is co-operating regularly in musical and opera performances and has given concerts in Hungary, Finland and Russia. The chief conductor of the Pärnu City Orchestra is Jüri Alperten. Irene Ratiani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre who has also collaborated with Martina Franca Festival, Opera Festivals in Spoleto and Florence, Rossini Opera Festival (Italy), Theatre du Chatelet (Paris), Dalhalla Opera Festival (Sweden) and Maribor Opera House (Slovenia). Ratiani is a numerous prize winner of international vocal competitions, amongst which is the nomination of the best young singer in Europe and a prize of Italian critics and Opera-CD Classica. Her opera repertoire includes: Donna Anna (Mozart Don Giovanni ), Aida (Verdi Aida ), Leonora (Verdi Il Trovatore ) amo. 70

71 Ansambel Resonabilis Ansambel Resonabilis asutati aastal Tarmo Johannese ja Kristi Mühlingu eestvedamisel. Ansambli koosseis on unikaalne: selle keskmes on Eesti kromaatiline kannel, millele lisanduvad hääl, flööt, tšello ning vajadusel muud instrumendid. Resonabilis teeb tihedat koostööd heliloojatega enamik ansambli repertuaari kuuluvatest teostest on kirjutatud spetsiaalselt just sellele koosseisule. Eesti heliloojatest on ansamblile kirjutanud Margo Kõlar, Märt-Matis Lill, Kristjan Kõrver, Tatjana Kozlova, Age Hirv, Ülo Krigul, välisautoritest Daan Manneke (Holland), David Helbich (Saksamaa), Antti Auvinen (Soome). Ensemble Resonabilis Ensemble Resonabilis was founded in 2002 by Tarmo Johannes and Kristi Mühling. Ensemble consists of an unique combination of instruments the voice, flute, cello and kannel. (Kannel is a string instrument spread in the Baltic countries and Finland under different names and forms, resembling to some extent to German zither or Turkish kanun). The ensemble is constantly extending its repertoire in co-operation with different composers as the most of the repertoire has been especially composed to this unique ensemble of the instruments. Ensemble Resonabilis performs the music by Estonian composers like Margo Kõlar, Märt-Matis Lill, Kristian Kõrver, Tatiana Kozlova, Age Hirv, Ylo Krigul and also Daan Manneke (the Netherlands), David Helbich (Germany), Antti Auvinen (Finland). Mariusz Rutkowski (pianist) Mariusz Rutkowski on silmapaistev poola kammermuusik, keda on arvukalt esile tõstetud kodumaistel ning rahvusvahelistel kammermuusika konkurssidel. Rutkowski ansamblipartnerite hulka kuuluvad vokalistid Jadwiga Rappe, Urszula Kryger, Stefania Toczyska, Anna Radziejewska jpt. Rutkowski valdab ühtviisi hästi nii 20. kui ka 21. sajandi kammermuusika repertuaari ning osaleb tihti poola heliloojate teoste maailmaesiettekannetel (Mikołaj Górecki, Maciej Małecki, Anna Jastrzębska). Mariusz Rutkowski on salvestanud kammermuusikat Poola Rahvusringhäälingule ning Paderewski, Szymanowski ning Kulikowski teoseid plaadifirmale DUX Records. Mariusz Rutkowski is one of most prominent Polish chamber pianists. He is the laureate of numerous chamber music competitions. Rutkowski performs with eminent vocal soloists such as Jadwiga Rappe, Urszula Kryger, Stefania Toczyska, Anna Radziejewska and others. Rutkowski is equally accomplished in 20th and 21th century music and is taking part in world premieres of contemporary works by Mikołaj Górecki, Maciej Małecki and Anna Jastrzębska. Mariusz Rutkowski has recorded extensively for Polish Radio and Television and DUX Records with the chamber works by Paderewski, Szymanowski and Kulikowski amo. Aare Saal (baritone / baritone) Aare Saali repertuaari kuulub enam kui 30 ooperi- ja operetirolli nii Rahvusooperis Estonia, Vanemuise teatri lavastustes kui ka välismaal. Olulisemateks nende seas on Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni ), Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Rigoletto (Verdi Rigoletto ), Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja ), Escamillo (Bizet Carmen ), Amonasro (Verdi Aida ) ja Achillas (Händeli Julius Caesar ). Aare Saal on esinenud külalissolistina Läti Rahvusooperis, Leedu ooperi- ja balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble is ning Malmö ooperi- ja muusikateatris. Lisaks ooperirollidele kuulub tema repertuaari lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui ka itaalia muusikast. The repertoire of Aare Saal includes more than 30 opera and operetta roles in the productions of Estonian National Opera, theatre Vanemuine and many others. His opera roles amongst many others include Don Giovanni (Mozart Don Giovanni ), Onegin (Tchaikovsky Eugene Onegin ), Rigoletto (Verdi Rigoletto ), Figaro (Rossini Il barbiere di Seviglia ), Escamillo (Bizet Carmen ), Amonasro (Verdi Aida ) and Achillas (Händel Julius Caesar ). As a guest soloist Aare Saal have been collaborating with Latvian National Opera, Lithuanian Opera and Ballet Theatre, Florence City Theatre, Dramatiska Ensemble in Stockholm, Malmö Opera and Music Theatre. His repertoire includes also recitals of Estonian, Russian and Italian chamber music. 71

72 Saaremaa Meeskoor SÜM Saaremaa Meeskoori SÜM kokkukutsuja ja esimene dirigent oli Harri Kuusk. Praegu töötavad kooriga peadirigent Mari Ausmees ning abidirigent Ester Soening, kooris laulab 24 meest üle kogu Saaremaa. Koori repertuaaris on eesti ja lääne heliloojate loomingut, vaimulikku muusikat, rahva-, popning seltskonnalaule. Hooajas annab Saaremaa Meeskoor SÜM kontserti. Esinetakse peamiselt Eestis, kuid on käidud Rootsis (Gotland, Öland, Göteborg), Soomes, Norras, Taanis (Bornholm), Tšehhis, Saksamaal ja Austrias. Koor on osa võtnud kõikidest Eesti üldlaulupidudest ning Eesti Meestelaulu Seltsi ja Saaremaa laulupäevadest. David Sakvarelidze (lavastaja / director) Lavastaja David Sakvarelidze on Thbilisi riikliku teatri- ja kinokunsti instituudi kasvandik. Sakvarelidze on teinud koostööd Milano Väikese Teatri, Inglise Rahvusooperi, Londoni Kuningliku Teatri, Suhhumi Gamsahhurdia-nimelise teatri, Rustaveli-nimelise riikliku teatri ning Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatriga. Sakvarelidze on Kaukaasia Teatrilabori asutaja. Aastatel oli David Sakvarelidze Thbilisi riikliku ooperija balletiteatri direktor. David Sakvarelidze on Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) Gruusia rahvusliku keskuse president. Saaremaa Male Choir SÜM Saaremaa Male Choir SÜM was founded by its first conductor Harri Kuusk. Today, the conductor of the choir is Mari Ausmees and assistant to conductor is Ester Soe. The choir unites 24 singers from all over the Island of Saaremaa. The repertoire of the choir includes music by Estonian and Western composers, sacred music, folk and pop song arrangements. There are concerts in a choir season, mostly in Estonia. But the choir has also toured in Sweden (Gotland, Öland, Göteborg), Finland, Norway, Denmark (Bornholm), the Czech Republic, Germany and Austria. Saaremaa Male Choir SÜM has participated in all Estonian Song Festivals and Saaremaa choir music days organised by Society of Estonian Male Choirs. Director David Sakvarelidze has graduated from the Tbilisi State Institute of Theatre and Cinema. Sakvarelidze has collaborated with Piccolo Teatro della Città di Milano, the English National Opera, Royal National Theatre (London), Sukhumi Gamsakhurdia Theatre, Rustaveli State Academic Theatre, Tbilisi State Opera and Ballet Theatre to name but a few. David Sakvarelidze is a founder of the Caucasian Theatre Lab David Sakvarelidze was the general director of the Tbilisi Z. Paliashvili Opera and Ballet State Theatre. David Sakvarelidze is the president of the Georgian National Centre of International Theatre Institute (ITI). Saaremaa Neidudekoor aastast tegutsev Saaremaa Neidudekoor koondab põhikooli ja gümnaasiumineide Muhumaalt ning Saaremaa valdadest. Koor on osalenud Saksamaal Bad Arolsenis rahvusvahelisel noorte muusikafestivalil, Saaremaa ooperipäevade galakontsertidel, võtnud osa maakondlikest laulupäevadest ja vabariiklikest laulupidudest ning võidulaulmistest. Koori dirigendid on Anne Kann ja Laine Lehto, kontsertmeister Kairit Levit. Koit Soasepp (bass) Alates aastast on Koit Soasepp Soome Rahvusooperi solist. Soasepa repertuaari kuuluvad Pimen (Mussorgski Boriss Godunov ), Lavrenti (Reinvere Puhastus ), Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Titurel ja Graali rüütel (Wagneri Parsifal ), Bonzo (Puccini Madama Butterfly ), Talpa (Puccini Mantel ) jt. Saaremaa Girls Choir Since 2007, the Saarema Girls Choir unites the students of primary schools and gymnasiums of Island of Muhu and counties of Saaremaa. The choir has participated in the International Music Festival for Youth in Bad Arolsen (Germany), performed at opera gala of Saaremaa Opera Days, being active in local song festivities and nationwide Song Festivals and choir competitions. The Saarema Girls Choir is conducted by Anne Kann and Laine Lehto, the pianist of the choir is Kairit Levit. Koit Soasepp is the solist of the Finnish National Opera Compnay. Koit Soasepp s recent highlights on the opera stage include Pimen (Mussorgsky Boris Godunov ), Lavrenti (Reinvere Purge ), Gremin (Tchaikovsky Eugene Onegin ), Titurel and Knight of the Grale (Wagner Parsifal ), Ramfis (Verdi Aida ), Sarastro (Mozart Die Zauberflöte ) and The Grand Inquisitor (Verdi Don Carlos ) amo. 72

73 Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko aastal asutasid Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri meessolistid rahvamuusika ansambli Suliko. Ansambli moodustavad Thbilisi ooperiteatri esisolistid, kelle nimesid kohtame sageli nii esietendustel peaosades kui ka igapäevases mängukavas. Suliko repertuaar on mitmekesine ja omanäoline: kavas on gruusia rahvamuusika ja traditsionaalid, gruusia heliloojate kooriteosed, vaimulik muusika ning populaarsete ooperiaariate seaded. Ansambel Suliko on osalenud muusikafestivalidel ning andnud kontserte Iisraelis, Eestis, Tuneesias, Prantsusmaal, Šveitsis, Lätis, Poolas, Saksamaal, Armeenias ja Kasahstanis. Suliko on välja andnud ka CD ning salvestanud raadio- ja telesaadete tarbeks. Ansambli direktor on Ivane Galuašvili ning muusikaline juht Kakhaber Onašvili. Irine Taboridze (sopran / soprano) Irine Taboridze on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes osales hooajal 2011/2012 ka Innsbrucki Tiroler Landestheateri töös (Austria). Lauljanna repertuaari kuuluvad teiste seas Donna Anna (Mozarti Don Giovanni ), Electra (Mozarti Idomeneo ), Krahvinna Almaviva (Mozarti Figaro pulm ), Mimi (Puccini La Bohème ), Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin ) ning Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberti, Schumanni, Brahmsi, Wolfi, Mahleri, Straussi, Wagneri, Rahmaninovi ja Stravinski kammervokaalteosed. The Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre In 2007, the male opera soloists of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre founded the folk ensemble Suliko. The ensemble today consists of soloists of the Tbilisi opera, who sing in the leading roles both in premieres and ongoing repertoire performances. The repertoire of the ensemble is diverse and original. It includes masterpieces of Georgian vocal folklore accompanied with traditional folk musical instruments as well as choral works of Georgian composers, church chants, and the transcriptions of popular opera arias. The Suliko ensemble has participated in music festivals and given concerts in Israel, Estonia, Tunis, France, Switzerland, Latvia, Poland, Germany, Armenia and Kazakhstan. The ensemble has released a CD and has recorded for several radio and TV broadcasts. Director of the ensemble is Ivane Galuashvili; the music director is Kakhaber Onashvili. Irine Taboridze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre who has collaborated with the Innsbruck Tiroler Landestheater, Austria (season 2011/2012). Her repertoire includes among others: Donna Anna (Mozart Don Giovanni ), Electra (Mozart Idomeneo ), Countess Almaviva (Mozart The Marriage of Figaro ), Mimi (Puccini La Bohème ), Tatyana (Tchaikovsky Eugene Onegin ) as well as chamber-vocal pieces by Bach, Handel, Mozart, Schubert, Schumann, Brahms, Wolf, Mahler, Strauss, Wagner, Rachmaninoff and Stravinsky. Tallinna Keelpillikvartett Tallinna Keelpillikvartett, koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Toomas Nestor (II viiul), Olga Voronova (vioola) ja Levi-Danel Mägila (tšello), on vanim Eestis järjepidevalt tegutsev kammeransambel. Tallinna Keelpillikvarteti repertuaari kuuluvad teosed nii kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Üles on astutud rahvusvahelistel muusikafestivalidel Sound Pressure Torontos, Saison Balte Pariisis, Södertälje kammermuusikafestival Rootsis, nüüdismuusikafestival Hamburger Begegnungen ning antud kontserte Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja Iisraelis. Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati eesti muusikaga ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Rahvusringhäälingule. Tallinn String Quartet Tallinn String Quartet, presenting Urmas Vulp (I violin), Toomas Nestor (II violin), Olga Voronova (viola) ja Levi-Danel Mägila (cello) is the oldest working chamber ensemble in Estonia. The wide repertoire of the quartet includes the masterpieces of world s string quartet literature as well as contemporary music and works by Estonian authors. Tallinn String Quartet have participated in international music festivals such as Sound Pressure in Toronto, Saison Balte in Paris, Chamber Music Festival of Södertälje, contemporary music festival Hamburger Begegnungen and performed in Latvia, Lithuania, Finland, Sweden, Denmark, Norway, France, Germany, Switzerland, Japan, Canada and Israel. Tallinn String Quartet has recorded several albums with Estonian music and numerous recordings for Estonian Broadcasting Company. 73

74 Kakhaber Tetvadze (bass) Kakhaber Tetvadze on Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Tetvadze on teinud koostööd ka Gutimlingi rahvusvahelise muusikafestivaliga (Saksamaa) ja Novosibirski ooperi- ja balletiteatriga. Laulja ooperirepertuaari kuuluvad Attila (Verdi Attila ), Philippe (Verdi Don Carlos ), Kontšak (Borodini Vürst Igor ), Monterone ja Sparafucile (Verdi Rigoletto ), Rene (Tšaikovski Iolanta ). Kakhaber Tetvadze is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. Tetvadze has also collaborated with International Music Festival in Gutimling (Germany) and Novosibirsk Opera and Ballet Theatre. The singers opera repertoire includes: Attila (Verdi Attila ), Philippe (Verdi Don Carlos ), Konchak (Borodin Prince Igor ), Monterone and Sparafucile (Verdi Rigoletto ), Rene (Tchaikovsky Iolanta ). Thbilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater (TOBT) on 163aastane gruusia rahvusliku kultuuri sümbol. Thbilisi ooperiteatri esimene hooaeg avati Donizetti Lucia di Lammermoori etendusega juba aastal. Esimene gruusia algupärand teatri laval oli Gogniašvili Kristine (1918) aastal nägid ilmavalgust tänaseks juba gruusia ooperiklassikasse kuuluvad Dmitri Arakišvili Legend Šota Rustavelist, Zakaria Paliašvili Abesalom ja Eteri ning Viktor Dolidze Keto ja Kote. Teater kuulub rahvusvahelisse SRÜ riikide muusikateatreid ühendavasse võrgustikku. Teatris töötavad ka kammerorkester, keelpillikvartett, kammeransamblid Mon Plaisir ning Ovatsioon, rahvakunstiansamblid Shejibri ja Suliko. TOBT on osalenud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ning andnud kontserte Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas, Itaalias, Hispaanias, Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriikides, Jaapanis, Venemaal jm. Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri peadirektor on Giorgi Jordania, muusikajuht ning peadirigent Gianluca Marciano ning balletijuht Nina Ananiašvili. Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera And Ballet Theatre (Georgia) Tbilisi State Opera And Ballet Theatre (TSOBT) is a 163 year old symbol of Georgian culture. In 1851, the first opera season was opened in Tbilisi with Lucia di Lammermoor by Donizetti. The first original Georgian opera on the stage of the TSOBT was Gogniashvili s Kristine (1918). The classic examples of the genre are considered to be the Dmiitry Arakishvili s Legend of Shota Rustaveli, Zakaria Paliashvili s Abesalom and Eteri and Victor Dolidze s Keto and Kote (produced in 1919). Today, the TSOBT is a member of the Association of Musical Theatres of the countries of CIS. The theatre has a string quartet, chamber ensembles Mon Plaisir, Ovation, chamber orchestra and folk ensembles Shejibri and Suliko. The opera company has has toured in Hungary, Germany, France, Israel, China, Italy, Spain, United States, the United Kingdom, Japan, Russia etc. The general Director of TSOBT is Giorgi Jordania, the music director and principal conductor of the opera is Gianluca Marciano and the artistic director of the ballet is Nina Ananiashvili. Emil Tšargazia (bariton / baritone) Emil Tšargazia on Khuthaisi muusikakõrgkooli lauluosakonna üliõpilane ning Khuthaisi riikliku ooperi- ja balletiteatri ooperikoori solist. Laulja repertuaari kuuluvad Käskjalg (Taktakišvili Mindia ), Ülemteener (Paliašvili Abesalom ja Eteri ), Talupoeg (Leoncavallo Pajatsid ), Palvetav mees (Lagidze Lela ). Emil Chargazia is a student at the vocal faculty of the Kutaisi Music High School and the soloist and choir soloist of Kutaisi State Opera and Ballet Theatre. His repertoire includes: Messenger (Taktakishvili Mindia ), the Butler (Paliashvili Abesalom and Eteri ), the Peasant (Leoncavallo Pagliacci ), the Praying Man (Lagidze Lela ). 74

75 Tobiase Keelpillikvartett Tobiase Keelpillikvarteti nimi on austusavaldus helilooja Rudolf Tobiasele, eesti keelpillikvarteti žanri rajajale. Ansambli repertuaari kuuluvad maailma kammermuusikaliteratuuri tähtteosed ning eesti muusika. Ansambel annab keskmiselt 20 kontserti aastas, esinedes festivalidel ja kontsertidel kõikjal üle Eesti. Lisaks on kontserte antud Kreekas, Küprosel, Lätis, Moldovas, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ukrainas ja Venemaal aastal salvestas Tobiase kvartett koostöös Estonian Record Productionsiga CD firmale Erdenklang (Saksamaa). Eesti Raadiole on salvestatud Lepo Sumera, Veljo Tormise, Tõnis Kaumanni, Jaan Räätsa, Heimar Ilvese jt muusikat. Kvartetile on loonud uudisteoseid Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Robert Jürjendal. Givi Tšitšinadze (tenor) Givi Tšitšinadze tegi oma lauljadebüüdi Gruusia riikliku vokaalansambli Thbilisi ridades ning alates aastast oli Tšitšinadze legendaarse gruusia folklooriansambli Gruusia Hääled solist, millega koos on laulja andnud arvukalt kontserte kõikjal maailmas aastal tegi Tšitšinadze ooperidebüüdi Thbilisi riikliku ooperiteatri laval. Givi Tšitšinadze on täiendanud end Itaalias Luciana Serra juhendamisel. Jaan Tätte (vokaal / vocals) Jaan Tätte on armastatud eesti muusik, näitekirjanik ja näitleja. Tätte on õppinud Tartu ülikoolis bioloogiat, Tallinna pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist ning on lavakunstikateedri 14. lennu lõpetaja. Tee eestlaste südamesse on Tättel käinud eelkõige läbi oma näitekirjaniku töö ( Ristumine peateega, Sild, Palju õnne argipäevaks!, Kaotajad, Meeletu jt) ning viimastel aastatel ühe enam ka muusika kaudu. Jaan Tätte tuntumaks ansamblipartneriks on pikki aastaid olnud samuti näitleja ja muusik Marko Matvere, kellega koos on esitatud rahvalikke laule ning autoriloomingut. Tobias String Quartet One of the Estonia s most valued chamber ensembles Tobias String Quartet carries its name as a tribute to one the leading figures in formation and development of Estonian national music culture - Rudolf Tobias. Tobias String Quartet has regularly performed at different concert series and festivals in Estonia. In addition to the concerts in Estonia, they have performed in Athens, Berlin, Chisinau, Helsinki, Nicosia, Odessa, Riga, St. Petersburg, Stockholm and Vaasa. The repertoire of the ensemble includes string quartet literature masterpieces and Estonian music. The ensemble has ordered many new pieces for the quartet from contemporary Estonian composers like Tõnu Kõrvits, Andres Uibo and Robert Jürjendal. In 2003, in cooperation with Estonian Record Productions, the quartet recorded their first CD with music by Fridrich Bruk for German label Erdenklang. Tobias String Quartet has also recorded music from Lepo Sumera, Veljo Tormis, Tõnis Kaumann, Jaan Rääts, Heimar Ilves and Tõnu Kõrvits for Estonian Radio. Tenor Givi Chichinadze made his singing debut as a member of the Georgian State Ensemble Tbilisi, since 1992, he has been the soloist of legendary Georgian ensemble Georgian Voices and has made successful tours throughout the world. In 2000, Chichinadze made his opera debut at the Tbilisi State Opera and Ballet Theatre. As an opera singer, Givi Chichinadze had an internship in Italy where he studied opera singing with Maestra Luciana Serra. Jaan Tätte is the beloved Estonian musician, playwright and actor. Tätte studied biology at the University of Tartu, stage direction at Tallinn Pedagogical University and has graduated as the professional actor form Tallinn State Conservatory. The way into the hearts of Estonians were lead first by Tätte s plays ( Highway Crossing, The Bridge, Happy Everyday!, The Losers, The Crazy and others), and in recent years by his musical stage appearances. The ensemble partner for Tätte of many years is the actor as well as and musician Marko Matvere, with whom they perform folk songs and original compositions. 75

76 Heli Veskus (sopran / soprano) Heli Veskus on Rahvusooper Estonia alates aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni, neist tähtsamad on Isolde (Wagneri Tristan ja Isolde ), Mimi (Puccini Boheem ), Tosca (Puccini Tosca ), Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Barbara (Tubina Barbara von Tisenhusen ), Mrs. Grose (Britteni Kruvipööre ), Vana Aliide (Reinvere Puhastus, Soome Rahvusooper) jpt. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte ning osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Heli Veskus is the soloist of the Estonian National Opera. Her repertoire includes various roles from operettas to the heroines of Mozart and Wagner, the most important including Isolde (Wagner Tristan and Isolde ), Mimi (Puccini La Boheme ), Tosca (Puccini Tosca ); Tatiana (Tshaikovsky Eugene Onegin ), Desdemona ( Othello ), Leonora ( Il Trovatore ) amo. Heli Veskus is also active as a recital performer and a soloist for large scale oratorical works. SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 2013 Kunstiline juht / Artistic director Arne Mikk Korraldaja / Organised by Eesti Kontsert Korraldusmeeskond / The organising team: Jüri Leiten, Kertu Orro, Arno Jevgrafov, Jana Moosar, Kristo Kivimäe, Anneli Albert, Gerda Šein, Katti Vantsi, Elo Liis Parmas, Mart Schifrin, Margus Luur, Margus Heinsoo, Merino Rammo, Mattias Kittask, Riho Unt, Mikk Männaste, Lauri Aav, Ivar Reimann, Clelia Piirsoo, Janika Lentso, Hildegard Orro, Katrin Aunpu, Annegret Leiten, Rein Soesoo, Angela Nairis, Anneli Tarkmeel, Saaremaa Neidudekoori klienditeenindajad Kavaraamatu koostas ning ooperietenduste tõlge ning subtiitrid / Program notes and opera translations and subtitles by Jana Moosar TÄNAME TOETAJAID / THANK YOU FOR YOUR SUPPORT Eesti Kultuurkapital, UTair, Kuressaare linn, Saare Maavalitsus, Tuule Laevad, Saaremaa Lihatööstus OÜ, Selver AS, Infomelton OÜ, EMT AS, Tallinna Lennujaam, EBC Ehitus AS, Kalla Mööbel OÜ, Merinvest OÜ, Kuressaare Lennujaam AS, Saaremaa Piimatööstus AS, Väinamere Teeninduse AS, Avision AS, Arensburg Boutique Hotel & SPA TÄNAME KOOSTÖÖPARTNEREID / THANK YOU FOR YOUR COLLABORATION Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linnavalitsus, Saaremaa Muuseum, Reisibüroo Mere, Rahvusooper Estonia, Teater Vanemuine, Kärla vallavalitsus, Orissaare kultuurimaja, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Laurentiuse kirik, Mustjala Anna kirik, Kihelkonna Mihkli kirik, Püha Jakobi kirik, Karja Katariina kirik, Jämaja Kolmainu kirik, Valjala Martini kirik, Lümanda kirik, Kärla Maarja Magdaleena kirik, Kuressaare Kuursaal, Eesti Rahvusringhääling, Raadio Kadi, Saarte Hääl AITÄH / THANK YOU T.E Ruslan Abashidze (Gruusia saadik Eestis), Priit Turk (Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias), Jaan Kiiv (RO Estonia), Mairet Võsu (Kuressaare Kuursaal) Ooperimaja ehitas / Opera house built by OÜ Allevent Valguse seadis / Light E & T OÜ Heli seadis / Sound arrangement Protone OÜ ja Tanel Klesment Tiitreid näitas / Sidetitles by Avision AS 76

77 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! 77

78 Uus Mercedes-Benz E-klass klassikaliselt ajast ees. Silberautol on hea meel pakkuda uue E-klassi ostjale tasuta AVANTGARDE+ või ELEGANCE+ paketti, millesse kuuluvad ELEGANCE või AVANTGARDE disaini- ja varustuspakett, sõidutingimustega kohanduvad täis-led esilaternad, parkimisabi PARKTRONIC+ ja vargusvastane alarmseade. Paketi hinnavõit * Pakkumine kehtib sedaan- ja universaalkerega Mercedes-Benz E-klassi puhul ning ei kehti E 500, E 500 4MATIC ja E 63 AMG erinevate mudelite puhul. CO 2 -emissioon sõltuvalt tüübist g / km ja keskmine kütusekulu 4,1-10,3 l / 100 km. 78 Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel Tartu, Ringtee 61, tel Pärnu, Riia mnt 231a, tel Rakvere, Haljala tee 1, tel Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

79 KURESSAARE LINN SAARE MAAVALITSUS Gruusia Vabariigi Suursaatkond Eestis hooaja peatoetaja Eesti Kontserdi suurtoetaja ametlik autopartner

80 80 concert.ee